4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Vedav võll annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile PIDURID Lint Trummel Kolb Vedru MÄÄRIMINE JA ÕLID Hüdrotrafo otsas on pump, mis toidab ära kogu süsteemi õliga. Õli: ATF DEXRON (II, III, IV) Õliga määritakse süsteemi ja sama õliga toimub ka sidurite, pidurite töö läbi hüdroploki. Hooldusvälp: 80000-120000km HOOLDUSVAJADUS Kuna õli omadused on muutunud, avaldub see eelkõige kahes aspektis: esiteks käigukasti käiguvahetus ning hüdromuhvi töö ei ole nii hea
rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite töötingimustest, mistõttu ka nende
pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Joonis 9. Rõhuaku täitumine Joonis 10. Rõhuaku tühjenemine Joonis 11. rõhuaku 2.6 Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. 2.7 Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite
Kui ei soovita sisse llitada 2. kiku, 1 kigu llitus on sarnane D1. 1 kik on vimalik llitada ka 2 asendisse, see kiirus on suurem, kiiruse langedes llitub D2->D1. 1vedavvll 2hdrotrafo kest 3lipump 4trummelpidur F3 5vedavhammakas 6hdroplokk 7trummelpidur F2 8ketaspidur F1 9mitmekettaline sidur 10mitmekettaline sidur 11veetava vlli prlemissagedusandur 12esimene planetaarlekanne 13teine planetaarlekanne 14vahevll 15vahevlli hammakas 16differ HDROPLOKK Hdroplokk jagab lirhku planetaarreduktori siduritele ja piduritele ning hdrotrafo blokeeringule vastavalt arvutilt saadud korraldustele.Hdroplokk koosneb korpusest,milles on likanalid ja limalt tpselt tdeldud hdroklapid li trhu juhtimiseks siduritele ja piduritele ning dsid. Hdroklappide td juhivad arvutijuhitavad elektromagnetklapid. ldskeem multipleksinguga ja TIPTRONICuga Elektrooniline juhtumine: 1gaasipedaal 2drosselklapiasendi andur 1316 3vntvlli prlemis ja asendi andur 1313 4jahutusvedeliku temp. andur 1220 5juhtarvuti 1320
planetaarülekande automatiseerimise. Simpsoni planetaarreduktor Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas (5) ja (7) [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Reduktor on kujutatud joonisel 13. Vedav võll (1) annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile(10) 1 vedav võll; 2 päikeserataste telg; 3 välimise ülekande satelliitide raam; 4 välimise ülekande kroonratas; 5 välimise ülekande päikeseratas; 6 välimise ülekande satelliidid; 7 sisemise ülekande päikeseratas; 8 sisemise ülekande satelliidid; 9 sisemise ülekande kroonratas; 10 veetav võll. : Kui kroonratta paneb pöörlema jõuallikas, siis on kroonratas vedavaks rattaks ja kui
sisselülitamishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri /siduri sisselülitamisel läheb osa rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhku võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või toodud eraldi kanaliga, läbi rühuregulaatori, otse pumbast. Automatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootori töötingimustest, mistõttu ja nende õlidele esitatakse eri tingimusi
toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Rõhuaku tühjenemine Rõhuakud ja piduri/siduri töörõhu kanalid Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. 3.1 Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete
3.1.2. Simpsoni planetaarreduktor Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaar- ülekannet, millel on ühine päikeseratas (5) ja (7) [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Reduktor on kujutatud joonisel 13. Vedav võll (1) annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile (10). Joonis 13. 8 9 7 5 6 4 10 3 2 1 1 vedav võll; 2 päikeserataste telg; 3 välimise ülekande satelliitide raam;
Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. 3.6 Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. 3.7 Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite
Ketashõõrdsiduri põhimõõtmete kindlaksmääramisel lähtutakse mootori suurima pöördemomendi kindlast edasiandmisest. Siduri hõõrde-moment ( N × m) arvutatakse valemitega, kus µ H on ketaste tööpindade hõõrdetegur, rm keskmine hõõrderaadius cm, Fn hõõrdepindade survejõud N, z hõõrdepindade arv, S siduri varutegur, Mmax mootori suurim pöördemoment ( N × m) (vt. Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid lk.59) Loetleme mõningaid enamikule siduritele omaseid ehituse iseärasusi. Siduri vedavad osad asuvad mootori hooratta küljes. Seejuures on hooratta kettapoolne pind üks vedavaid pindu. Hooratta suur mass soodustab detailide jahutamist ja muudab siduri kompaktseks. Ühtlasi kulub hooratta valmistamiseks vähem metalli, sest siduri detailid suurendavad massi. Hooratta külge kinnitub poltidega sidurikest ehk sidurikorv, mis on stantsitud terasplekist. Selle külge kinnituvad teised siduri detailid: vedavad surukettad,
annaabi.ee 
