22) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel; 23) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; 24) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine 6. Mis on piirivalve erivahendid ja milline on nende kasutamise kord? Erivahendid on: 1) käerauad 2) jalarauad 3) sidumisvahendid 4) rahustussärk või -tool 5) teenistusloom 6) tehniline tõke 7) sõiduki sundpeatamise vahend 8) veekahur 9) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuvad granaadid 10) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu 11) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis 12) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend
Puu/betoon/kivi 0,4¿0,6 0,4¿0,5 0,3¿0,4 Metall/betoon 0,3¿0,4 0,2¿0,3 0,1¿0,2 (4) Sidumisvahendite tõmbetugevuste summat võib vähendada ka sõltuvalt veose toestusest ja veose iseloomust. (5) Veos tuleb kinnitada selliselt, et veose kinnitusvahendid ja kere kinnitus võimaldaksid kineetilise energia ülekandumist ja sumbumist sõiduki veermikku. (6) Veose sõidusuunas liikumist takistavad sidumisvahendid peavad olema asetatud võimalikult horisontaalselt. Ilma erilise vajaduseta ei tohi sidumisvahendite kaldenurk horisontaali suhtes olla üle 60º. (7) Sidumisjõu muutus sõltuvalt sidumisvahendite kaldenurgast horisontaali suhtes on toodud tabelis 2. Tabel 2 Sidumisvahendi nurk Sidumisjõud protsentides nominaaltugevusest 60º 100 70º 70
F(b)= L-F(t)=22194-13749=8445 kg (sadula koormus) Veduk: L= F(t)+veduki tühimass= 8445+6635=15080 kg A2=3600 mm H2=3000 mm 1/3 esiteljele = 5026 kg 2/3 tagateljele = 10053 kg Teljekoormused jäävad lubatud normide piiresse. Veose paigtus: haagise keskmistele telgedel, rohkem veduki poole, et raskuskese oleks võimalikult madal Veose kinnitamine: Kinnitan veose horisontaalselt sidumisvahenditega ja ette panen puulatid, vältimaks libisemist. Sidumisvahendid tuleb pingutada korralikul. 6. Kuidas muutub autorongi raskuskeskme asukoht selle koormamisel Autorongi raskuskese tõuseb ülesse poole 5 moodust kuidas vähendada kütusekulu (keskkonnasaastet) · I-See süsteem · Õige rehvirõhk · Õige rehvitüüp · Õige sõidustiil · Ühtlaselt jaotatud veos · Õige marsruut · Sõita kõrgeima võimaliku käiguga Kasutatud kirjandus:
komplekteerimine", välja toodud olulised esmaabivahendid ja proviisori Anu Hoop`i soovitused, millised ravimid võiksid kuuluda kodusesse apteeki: 1. Elavhõbe- või tigitaaltermomeeter kehatemperatuuri mõõtmiseks; 2. Plaastrid ehk kleepuvad haavakattematerjalid; 3. Mittekleepuvad haavakattematerjalid ja steriilsed marlilapid. Neid on hõlpus panna lahtistele haavadele võimaliku infektsiooni ärahoidmiseks, nad ei liibu haava külge; 4. Sidumisvahendid- erineva suurusega ja erinevat tüüpi sidemed, eriti kolmnurkrätikud ( lingsidemeks ja peahaavade jaoks), elastsed torusidemed vigastatud liigeste jaoks ning rullsidemed marlilappide kinnitamiseks ja verejooksu seiskamiseks; 5. Käärid-valima peaks teravad käärid, mille üks haru on tömbi otsaga. Nendega saab lõigata nii sidet kui ka rõivaid ( näiteks põletuste korral) ilma keha vigastamise riskita; 6
10) joobes isiku kainenemiseks kainestusmajja toimetamine (alaealiste puhul politsei peab eelistama isiku vanemate juurde toimetamist) 11)Politseil on relva kandmise ja relva kasutamise õigus. *Vahetu sund- füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Füüsilise jõu, ehk vahetu sunni kasutamise eest peab politseinik enne verbaalselt hoiatama. Erivahendid on nt: käerauad, jalarauad, sidumisvahendid, teenistusloom, sõiduki peatamise vahend jne. KAITSEPOLITSEI - KAPO *KAPO- siseministeeriumi valitsemisalas olev struktuur, mis täidab seadusest ja teistest aktidest tulenevaid korraldusi. Kõrgemal seisev asutus on siseministeerium teostab järelevalvet. Kaitsepolitseid juhib Arnold Sinisalu. *PÕHITEGEVUSALA: Riigisaladuse kaitse korraldamine ja isikute kontroll. Kogu Eesti välisteenistuste
Halbadest ilmastikutingimustest tulenevalt ei tohi vigastatut lahti riietada, vaid tuleb käega libistada üleriiete alla ja avastada nõnda kompides verejook. Kannatanu tuleb panna lamama. (6) Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha surveside ja kasutada palju materjali. (2) Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid, aga ka muud käepärased vahendid. Väiksemate verejooksude puhul tuleb haav lihtsalt puhtalt siduda. Kui verejook on kontrolli all, tuleb haav kindlalt kinni siduda, kuid mitte tugevalt. Side või puhas riie tuleb asetada otse haavale ja umbsõlm tuleb teha sideme servale, mitte haava kohale. Üle tuleb kontrollida, kas side on kindlalt haaval ega libiseks maha. (6) Vajaduse korral tuleb minna haava näitama erakorralise meditsiini osakonda ja teha seda
juurde. Haava, marrastuse jm sellise vigastuse peaks pärast esmast hooldust ja sidumist püüdma hoida kuivana ja jätma ta mõneks päevaks (kuni nädalaks) rahule - sidet/plaastrit ei ole vaja vahetada, kui see õnnestub hoida kuivana ja haav ei anna end mingil moel tunda. Kui aga haava ümbrus punetab, on turses ja valu tugevneb, tekib palavik või haavast jookseb rohkesti verd, on tuleb pöörduda arsti poole. 6. Sidumisvahendid Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid (steriilsed rullsidemed), aga ka muud käepärased vahendid. 7. Sidumisel tuleb meeles pidada Ei tohi · jätta haava korralikult puhastamata · haava käega puudutada · panna haavale vatti või kleepuvat kilet · haava töötlemisel kasutada liiga tugevaid desinfitseerivaid vahendeid · ise eemaldada haavast seal kinniolevaid esemeid, nt nuga, raudora, puupilbas; need tuleb fikseerida kindlalt, et vigastus enne arstiabi suuremaks ei muutuks
VEREJOOKSU SULGEMINE Hea oleks, kui abistajal oleks käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega (HIV, B- ja C-hepatiit). Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha surveside ja kasutada palju materjali. Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid, aga ka muud käepärased vahendid. Väiksemate verejooksude puhul tuleb haav lihtsalt puhtalt siduda. 9 Vajaduse korral tuleb minna haava näitama erakorralise meditsiini osakonda ja teha seda võimalikult ruttu, kindlasti aga esimese 24 tunni jooksul. Väiksemaid haavu võime kodus ise puhastada ja siduda, järgmistel päevadel peab aga jälgima, et haavas ei tekiks põletikku.
annaabi.ee 
