Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse lisajuured. Oma kujult on ta pikk ja peenike või lühike ja jäme. Risoomi esineb näiteks sinilillel, nurmenukul, teelehel, kollasel võsumõõgal, põldtimutil, pohlal, maikellukestel ja paljudel kõrrelistel. Sibul on maa-alune lühivõsu. Selle varreosale sibulakannale kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Sibulad võivad esineda ka paljudel ilutaimedel näiteks liiliatel, tulpidel, krookustel, lumikellukestel ja hüatsintidel.
-Pungasoomused langevad maha -Taimed lehtivad ja õitsevad *Uinupungad- pungad mis jäävad püsima, aga ei arene -nad hakkavad arenema, kui osa võsust hävineb. Risoom-võsu, mis meenutab juurt, siseehituselt varre moodi. Tal on taandarenenud soomusekujulised lehed ja pungad Mugul-maa-aluse võstu timpine, tugevasti paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad, silmad. Sibul-muundunud võsu, millel on vars lühenenud ja muundunud sibulakannaks. Sellele kinnituvad lehed, sibulasoomused. Seal talletuvad varuained. - kevadel kasvab maapealne võsu - sibulakannast kasvavad juured - külgpungadest arenevad uued sibulad VARS-keskne taimeorgan, mis seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad. -ül ainete edasijuhtimine -sirgub valguse poole( soodustab fotosünteesi) rohtsed varred-pehmed,värvuselt rohelised, kuna kloroplasti rakud seal. - fotosüntees -
valge, lõhe-roosa, helesinine jne. Õis on uhke ja esinduslik, silmailuks (kasutatakse ka värske ja kuivatatud lõikelillena), aga on ka söödavad ja kompostitavad. Juured: Juurestik koosneb peenetest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20cm ringikujulise niidistiku. Juuri söögiks ja kompostimiseks teadaolevalt ei kasutata. Sibul: Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed sibulasoomused. LEVIK Küüslauk (A. sativum) on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas. KASVATAMINE, KASUTAMINE 80% maailma küüslaugust kasvatatakse Hiinas. Suurimad kasvatuspiirkonnad: Egiptus, Hiina, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari, Tai, Türgi, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid. Üks universaalne maitseaine, mida kasutatakse kõikides teravamaitselistes toitudes. Küüslauku
soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG) Leht Nimeta lehe ülesanded! eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine varuainete säilitamine kaitse ronimine Millest arenevad lehed?
soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG) Leht Nimeta lehe ülesanded! eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine varuainete säilitamine kaitse ronimine Millest arenevad lehed?
taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid). Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse lisajuured. Oma kujult on ta pikk ja peenike (harilik orashein, harilik kastehein) või lühike ja jäme (kollane võhumõõk, põldtimut). SIBUL jämenenud maa-alune lühivõsu. Selle varreosale sibulakannale kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Kodumaistest taimedest on sibul näiteks kollasel kuldtähel ja rohulaugul. Mõnedel taimeliikidel võivad sibulad areneda
küüslauku suhteliselt märkimisväärseks 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat Ravimtaimena on küüslauk juba ammu tuntud.Küüslauk on Kagu-Aasiast ja India põhjaosast pärit taim. Ta on üks vanemaid kultuurtaimi, keda on kasvatatud enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on peamised küüslaugu kasvatajad Hiina, Lõuna-Korea, India, Hispaania ja USA. Küüslaugu sibul koosneb paljudest osasibulatest, mida ümbritsevad kuivanud muundunud lehed sibulasoomused. Kui varrelehed hakkavad kolletuma, on õige aeg saagikoristuseks. Küüslauku sobib tarvitada nii värskelt kui ka kuivatatuna. Saadaval on küüslauk ka helvestena ja pulbriks jahvatatuna. Tuntakse enam kui 30 küüslaugusorti, mis erinevad üksteisest peamiselt sibula värvi poolest. Paljundada saab küüslauku nii osasibulate kui ka õisikus arenevate sigisibulatega. Rikkalikult on küüslaugus seleeni. Küüslauk on kibeda veidi põletava maitsega.
toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris. Hooldus Kastmine: korrapäraselt peale õiepunga ilmumist ja ümberistutamist. Kasuta toasooja vett, ühtlasi jälgi, et vesi ei satuks sibulale. Kastmine lõpeta hilissuvel-sügisel. Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Ümberistutus: kord aastas peale puhkeperioodi kui õiepung on 4–5 cm pikk. Istutamise ajal eemalda lahtised kuivanud sibulasoomused ja täielikult kuivanud või pruuniks tõmbunud juured. Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas. Sibula ja poti vahele peaks pöidla jagu jääma ruumi mullale. Puhastamine: pärast õitsemist tuleb õievars 10 cm kõrguselt ära lõigata. Haigused: punapõletik, haiguse levikut soodustab kõrge õhuniiskus, liiga jahe ruum, liiga
Meenutab välimuselt juurt, Maa-aluse võsu tipmine, Vars on tugevasti lühenenud siseehituselt varre sarnane. tugevasti paisunud ja ja muundunud Risoomil on pungad ja varuainetega täitunud osa. sibulakannaks. Sellele taandarenenud lehed või Kartulimugulal asetsevad kinnituvad tihedasti lihakad lehearmid pungad väikeste lohkude lehed, nn sibulasoomused, põhjas, mida nim silmadeks. milles talletuvad varuained. Risoom Kartulimugul Sibul 13 Vars Vars seob ühtseks tervikuks kõik ülejäänud taimeorganid. Varre ülesandeks on: vee ja toitainete juhtimine
annaabi.ee 
