Regulaarselt kasutatavaid andmeid hoitakse ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) 3.Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile
3 1. Diskett Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. 1. 1 Ajalugu Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. 1. 2 Kirjeldus Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli
(bait) - B (bait) - 6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Liidesed: Liidese Tähis Tähis täpsemalt (inglise keeles) Shugart Associates System SASI Interface SCSI Small Computer System Interface SAS Serial Attached SCSI ST-506 Seagate Technology ST-412 Seagate Technology ESDI Enhanced Small Disk Interface
Kui need kompaktsemaks muutusid hakati neid paigutama arvuti sisse. Tänapäeval kasutatakse väliseid kõvakettaid põhikettale lisaruumi tekitamiseks ning need ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. (Wikipedia) 1.2.3 Diskett Diskett ehk ümbrikketas ehk flopiketas on plastkattega kaetud õhuke magnetandmekandja. Flopiketaste mõõte öeldakse tollides hoolimata sellest, kas riigis kasutatakse meetermõõdustikku või mitte. (Vikipedia) 1969. aastal leiutas Alan Shugart 8-tollise disketi, mis mahutas 79,75 KB ning oli vaid loetav. Aastate jooksul disketi mahutavust suurendati. 1981. aastal tutvustas Sony disketti, mis mahutas 720KB andmeid. Samuti oli ketas jäigas plastümbrises ning lugemisava oli kaitstud. Disketile oli lisatud ka nupp, mille asendile vastavalt sai andmeid kas lugeda või ka kirjutada. (Vikipedia) Tänapäeval ei kasutata enam diskette ning need on asendunud CD-de, DVD-de, mälupulkade- ja kaartidega
Väikeste arvutite müükide suurenemisega, sisse ehitatud FDD-ga, HDD, mis suudaks FDD kohale mahtuda, olid nõudmisel ja see viis turundus eevolutsiooni kõvaketastes, millel on kindlad kuju tegurid, algselt tuletatud 8", 5,25" ja 3,5" FDD suurustest. Väiksemad kui 3,5" on populaarust kogunud turunduses ja/või on välja valitud erinevate tööstusgruppide poolt. ·8 tollised: 9.5 tolli × 4.624 tolli × 14.25 tolli (241.3 mm × 117.5 mm × 362 mm) 1979 aastal, Shugart Associates' SA1000 oli esimene selliste mõõtmetega HDD, mis suutis asendada 8" FDD-d. ·5,25 tollised: 5.75 tolli × 1.63 tolli × 8 tolli (146.1 mm × 41.4 mm × 203 mm) Selline väiksema mõõtmega koht, esimest korda kasutatud HDD-ga Seagate poolt aastal 1980, oli samas suuruses kui täies pikkuses 5¼-tolli diameetriga FDD ehk 3,25 tolli kõrge. See on neli korda paksem kui tänapäeva kõva- kettad mida kasutatakse. Suurem osa lauaarvuti kõvaketta mudeleid optiline
Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga. Seejärel kirjutas Kindall ketta-põhise operatsioonisüsteemi selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks
Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga. Seejärel kirjutas Kindall ketta-põhise operatsioonisüsteemi selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks
Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga. Seejärel kirjutas Kindall ketta-põhise operatsioonisüsteemi selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks
1956 IBM esimese kõvaketta, mis mahutas 5MB ja oli kordiodavam ja kergemini kättesaadav. 1973 IBM kõvaketta, mida peetakse tänapäeva andmekandjate isaks, hüüdnimeks ,,Winchester". 1991 esimene sülearvuti ketas, 100MB. FLOPPY õhuke ümmargune andmekandja, ümbritsetud ruudukujulise plastkesta ehk ümbrikuga. Kest vooderdatud riidega, et eemaldada magnetkettalt tolmuosakesi. 80-90ndatel üldlevinud. Mõõdud on alati tollides. 1969 IBM Alan Shugart 8 tollise flopi, 79.75kB ja oli ainult lugemiseks. Praeguseks kasutuselt üldiselt läinud, asemel USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, mälukaardid, arvutivõrgud ja eesotsas internet. MAGNETLINT õhuke magneetuv kiht pikal kitsal plastribal. Töötati välja Saksamaal, põhinedes traatsalvestusel. Seadmed, mis seda kasutavad on magnetofon (heli) ja videomakk (pilt). Praegugi laialt kasutusel. Fritz Pfleumer 1928. Esimene arvuti,
TEEMA 6. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING LIIGITUSI, 45 VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕISTEID §.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING RIIGIORGANITE LIIGITUSI 45 P.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED 45 P.2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI 45 P.3. RIIGIORGANITE ERILIIGITUSI 45 §2. ESINDUSORGANITE MOODUSTAMISE ALUSED (VALIMISSÜSTEEMID: 47 prof. R.Taagepera põhjal - vt Taagepera, Shugart, 74.) P.1. VALIMISÕIGUS 47 P. 2. VALIMISÕIGUSE SISU 48 P. 3. VALIMISE ORGANISATSIOON 49 P. 4. VALIMISSÜSTEEM 49 P. 5. HÄÄLETUSSEDEL 49 P. 6. MUUD MÕISTED 49 P.7. VALIMISSÜSTEEMIDE PATOLOOGIAD (Taagepera) 50
FDD (1) (Floppy Disk Drive) - flopiajam Kettaajam, mis loeb ja kirjutab flopiketastele Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli
4. Andmekandjad 4.1. Disketiseade Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval on levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid. Need töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli
SAPI Speech Application Program Interface [Microsoft] SAR Segmentation and Reassembly + Shift Arithmetic Right + Specific Absorption Rate Successive Approximation Register + Synthetic Aperature Radar SARG Search Argument SARS Severe Acute Respiratory Syndrome (virus) SAS Sales Accounting System + Serial Attached SCSI + Single Attached Station + Single Audio System + Statistical Analysis System SASI Shugart Associates System Interface (SCSI originated from SASI) SATA Serial Advanced Technology Attachment SATAN Security Administrator Tool for Analyzing Networks .SAV Saved (file name extension) SAVDM Single Application VDM SAX Simple API for XML SB Sound Blaster [Creative Labs] + Sound Board SBA Scene Balance Algorithms [Kodak] + Service Based Architecture SBAS Satellite Based Augmentation System SBB Subtract With Borrow SBC Single-Board Computer
Tallinn, 1993 71. Salumäe, E. Kirik ja riik Eestis anno 1993. "Juridica" nr 5, 1993 72. Schneider, H. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. "Juridica" nr 9, 1996 73. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia" nr 7, 1994 74. Strömholm, S. Juristide Euroopa. "Akadeemia" nr 11, 1994 75. Sundnormide kogu maaomavalitsuste kohta. Koostanud Maddison, E.; Kaiv, J. Eesti Maaomavalitsuste Liidu väljaanne 1926/1932 76. Taagepera, R.; Shugart, M. S. Häältest mandaatideni: Valimissüsteemide mójud ja mójutajad . EMI loengumapp nr 5-3. I - III. Tallinn, 1989 77. Tammekann, A. Euroopa geograafiline suurjaotus. "Akadeemia" nr 8, 1994 78. Tõnisson, J. Kodaniku käsiraamat. I . "Postimehe" kirjakogu III. Tartu, 1911 79. Uibopuu, H.-J. Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus: printsiibid ja areng. "Juridica" nr 9, 1995 80. Uluots, J. Kohtuvõimu korraldus põhiseaduses. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12
Approximately 150 companies show products to some 4,000 visitors. Microsoft begins developing an 8086 version of FORTRAN. Apple Computer's Trip Hawkins negotiates a deal with Dan Fylstra of Personal Software to buy his company and VisiCalc for US$1 million in Apple stock. Apple's president refuses to approve the deal. Ross Perot asks Bill Gates about buying Microsoft. Gates recalls asking US$6-15 million. Perot recalls Gates asking US$40-60 million. Alan Shugart founds Seagate Technologies (hard disk maker), in Scotts Valley, Apple Computer begins work on "Sara", the code name for what will be the Apple III. Apple Computer releases the word processing program AppleWriter 1.0. Schlumberger Ltd. sells Heath Company to Zenith Radio Corp. for US$64.5 million. Automated Simulations releases Temple of Apshai for microcomputers. Niklaus Wirth invents the Modula-1 programming language.
annaabi.ee 
