- vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tuum Vere hüübimine: - kaitse verekaotuse eest - tingim. K-vitamiin, Ca-soolad Vereliistakutest väljub ensüüm => Vereplasmas fibrinogeen (valk mis on vereplasmas lahustun. kujul) Fibriin on lahustumatu valk. Immuunsus:
setted, mis võivad olla väga erineva koostise ja geneesiga. Kogu pelaagilist ala iseloomustab väga aeglane settimine. Ainus jämedateralisem materjal pelaagilistes seendites on kas (a) püroklastiline või (b) jäämägedega transporditud ja nende sulamisel laialilevitatud liv/kruus ja veerised (nn. kukkekivid). Pealaagiliste setete paksus varieerub maksimaalselt 600-m Vaikses ookeanis kuni 500-1000 m Atlandi ookeanis. Avaookeani keskaladel (kitsamas mõttes pelaagilised alad) on keskmine settimiskiirus 1 cm 5000 kuni 50 000 aasta kohta ehk 0.002-0.0002 mm/aastas! Samas on suurte jõesüsteemide esistel aladel settimiskiirused märgatavalt suuremad (nt. Amazonas). Abüsaalsete tasandike sisealadel (st eemal mandritest ja ookeanikeskahelikest) moodustuvad kahte tüüpi pelaagilised setted: (1) punasevärvilised savid, mis tekivad ülipeenest savihõljumist, tuulega toodud tolmust ja vulkaanilisest tuhast, autigeensetest keemilistest setenditest (Fe/Mn-
pindmine kiht, mis talvel jäätub; () limnoloogia haru mis tegeleb hüpoanalüüsidega; () järvede kinnikasvanud arengustaadium; (x) järvede sügavam veekiht mis asetseb allpool termokliini 9 Stokes'i valem: () kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () viburi töö ja raku ujumiskiiruse sõltuvus keskkonna pH-st; (x) kera settimiskiirus vedelikus; () vee viskoossuse mõju rakkude ujumiskiirusele () agragaatide lagunemise kiirus vajumisel läbi veesamba 10
Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Asulate ja linnade puhastusjaamades on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Kui settivate osakeste hulk vees on väike, siis on tegemist osakeste vaba settimisega, kus osakesed ei sega üksteise liikumist. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda suuremateks helvesteks, mille juures settimiskiirus kasvab (protsessi nimetatakse flokulatsiooniks). See võib olla eesmärgiks väikese tihedusega peente osakeste efektiivsemal eraldamisel. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest, mis on üheks vaba settimise alaliigiks. Protsessis suurendatakse osakeste kineetilist energiat vedeliku aeglase segamise abil. Kui settivate osakeste kontsentratsioon on suur, ei sõltu settimiskiirus ainult raskusjõust, vaid osakesed mõjutavad üksteist. Selline ahistatud
Toru jäikusest, mida jäigem toru, seda kiirem rõhulaine, elastsusest, mida vähem elastne, seda kiirem. 57.Mis on viskoossus? Kui suur on vere viskoossus? Viskoossus ehk sisehõõrdumine on vedeliku või gaasi sisehõõrdumist iseloomustav suurus. Vere viskoossus on (3-5)*10-3 Pa. 58.Newtoni sisehõõrdejõu valem. 59.Sisehõõrdeteguri ühik SI- ja CGS-süsteemis. SI-süsteemis: kg/ms CGS-süsteemis: 1 Pas = 10 P (puaas) 60.Mis on piirkiirus. Veresette mõõtmine. Piirkiirus vr on keha settimiskiirus vedelikus. Veresette mõõtmiseks kasutatakse 20 cm pikkust kapillaari, mis täidetakse hüübimatuks muudetud verega. Kapillaari hoitakse vertikaalselt vibratsioonivabas kohas. Ühe tunni möödumisel mõõdetakse kapillaari ülaosas moodustunud plasmatulba kõrgus, mis kokkuleppeliselt väljendabki punaliblede settimiskiirust millimeetrites 1 h jooksul. Meeste normaalne veresete on La 3...9 mm ja naistel La 6...12 mm 61.Termodünaamika 1.seadus. Termodünaamika 2.seadus.
Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Asulate ja linnade puhastusjaamades on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Kui settivate osakeste hulk vees on väike, siis on tegemist osakeste vaba settimisega, kus osakesed ei sega üksteise liikumist. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda suuremateks helvesteks, mille juures settimiskiirus kasvab (protsessi nimetatakse flokulatsiooniks). See võib olla eesmärgiks väikese tihedusega peente osakeste efektiivsemal eraldamisel. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest, mis on üheks vaba settimise alaliigiks. Protsessis suurendatakse osakeste kineetilist energiat vedeliku aeglase segamise abil. Kui settivate osakeste kontsentratsioon on suur, ei sõltu settimiskiirus ainult raskusjõust, vaid osakesed mõjutavad üksteist
(laamade põrkevööndeis ja subdtuktsioonivööndeis)eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Vajumismoone võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrge litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt ookeanide passiivsed ääred) sügavaimas osas ning see võib üle minna tüüpiliseks regionaalmoondeks. 35. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Mercalli skaala ja Richteri skaala. Maavärin on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest.
Sedimentatsioonil leitakse makromolekule. Mõõtmetega suuremad kui 107m. (jämedispersse süsteemi osakesed). 8. Kuidas määrata osakeste sisaldus antud raadiuste vahemiku jaoks integraalsel ja diferentsiaalsel jaotuskõveratel? 17 9. Milliste disperssete süsteemide korral kasutatakse sedimentatsioonanalüüsi kesktõukejõuväljas? Millest sõltub osakese liikumise kiirus sedimentatsioonil kesktõukejõuväljas? Settimiskiirus Piiri nihke järgi saab arvutada M väärtuse, peab olema tasak. 10. Mis on difusioonilis-sedimentatsiooniline tasakaal? Kujutame ette sadenemisel tasakaalulist olukorda. Sadestumisel toimub [massiülekanne] . Samas toimub see kahes suunas, difusiooni ja sadestumise protsessidele vastavalt. Difusiooni korral on [massiülekande] avaldis järgmine (Ficki seadus): Sadestumise korral aga Seega kui on saavutatud tasakaal, siis
nimetatakse sedimentatsiooni tasakaaluks. Osakesele mõjuv raskusjõud fg põhjustab settimise: fg = mg = V( - 0)g - osakese tihedus, 0 - dispersioonikeskkonna tihedus m - osakese mass V - osakese ruumala g - raskuskiirendus Sisehõõrdumisjõud (Stokesi jõud) f = Bv tasakaalustab raskusjõu. Jõudude tasakaalu korral fg = f ja mg = Bv, siis v = const Kerakujuliste osakeste korral m = 4/3r3( - 0) ja Stokesi järgi B = 6r, settimiskiirus v = Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. r = See on osakese raadius. 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. Kui dispergeeritud faasi kontsentratsioon on c siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is=vc kus v - osakese liikumiskiirus, c - kontsentratsioon Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog
Purustus- e. dünanmometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilistes murranguvööndeis Regionaal- e. dünamotermaal metamorfism areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade pôrkevööndeis ja subduktsioonitsoonides). Vajumismoonet võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrgem litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt. ookenide passivsed äääred) sügavaimas osas ning see võib üle minna tüüpiliseks regionaalmoondeks. Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e
selle sügavus. Nende andmete põhjal saabki väita, kas pinnas vastavas kohas on sobiv teatud liiki ehitise rajamiseks. Loengukonspekt ja Jüri Esinurm( Skanska EMV AS projektiinsener ) Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009 3.9. Pinnaste liigitus terasuuruse alusel. Pinnase nimetus määratakse valdavalt terasuuruse alusel Kaks suuremat rühma: jämedateralised pinnased ( kruus, liiv ) peeneteralised pinnased ( möll, savi ) Tehakse sõelanalüüs või osakesete settimiskiirus ja koostatakse sõelkõver ehk lõimis 28 Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 3.10. Pinnase nihketugevus. Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine
annaabi.ee 
