hakkasid tegema väljaspool Viini asuvate teatrite jaoks dekoratsioone. Nemad said kaks riigitellimust 1886-1888 aastal ja 1891 aastal: uue Lossiteatri (Burgtheater) treppide ja Kunstiajaloo Muuseumi dekoreerimise. Gustav Klimt pälvis kaks korda keiser Franz Joseph I erilise kiituse, kuid ei olnud hiljem palgatud õukonna kunstnikuks. Peale tema venna ja isa surma, kulus tal kriisist taastumiseks palju aega. Temaga hakkasid ühinema noored kunstnikud, kellega koos rajas ta 1897. aastal Setsessiooni, mille presidendiks ta ühtlasi ka sai. Selle ajani ei maalinud ta ühtegi teost, milles oleks võinud hiljem ära tunda temale omapärase stiili, kuid tema loomingu läbimurdeks oli Sonja Knips'i portree maalimine ning sellest hetkest alates oli ta edaspidi kaasaegse kunsti liikumise keskel. Paljud Setsessiooni sündmused, mis toimusid „Viini kevade“ imeliste aastate ajal (1898-1905), võlgnevad oma edasitõuke tema heldele ja omakasupüüdmatule loomusele
Pooldati vabakaubandust Euroopaga 5. Sisepoliitilise kriisi kujunemine võitlusest orjuse ümber: abolitsionistid ja nende tegevus, vabariiklaste ja demokraatide suhtumine orjusesse. 1808- keelati orjade sissevedu USA-sse Abolitsionism – liikumine, mis nõudis orjuse kaotamist Abolitsionistide tegevus: Friisoilerite tegevus Asutasid ühinguid ja ajalehti Neegerorjade põgenemise organiseerimine 6. Kodusõda 1861-1865: setsessiooni ajend, sõja algus, osapooled, Põhja võidu põhjused sh Lincolni reformid orjuse ja maaharimise küsimuses. Setsessiooni ajend – Abraham Lincolni astumin presidendi ametikohale 1861 Sõja ajend – 14. aprill 1861 tulistati Lõuna-Carolinas, sadamas föderaalvägesid Unioon (Põhi) Konföderatsioon (Lõuna) Põhja võidu põhjused: Uniooni pooldajaid oli rohkem Vabatahtlike armee Võimekad väejuhid Põhja sõjalaevastik – mereblokaad
Autori arvates on selline otsustusvabadus õigustatud, sest kui tunnustamiseks oleks kindlad kriteeriumid, millele riik peaks vastama, et tunnustatud saada, siis oleks võimalik neid krteeriumeid teatud juhtudel vaid näiliselt täita. Riigid on suverräänsed ja kui teise riigi tunnustamine muutuks teatud tingimustel kohustuslikuks, siis ei oleks see enam vaba tahte avaldamine. Näiteks on riigid uute riikide tunnustamisel vägagi ettevaatlikud juhul, kui need on tekkinud unilateraalse setsessiooni tulemusel. Setsessioon on eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Protsess suundub teatud territooriumi eraldumiseni keskvalitsusest, mis võib lõpuks viia täieliku iseseisvuseni. Unilateraalne setsessioon on eraldumine ilma emamaa nõusolekuta, ehk siis ilma eelneva rahva nõusolekuta. Sellisel juhul kardavad teised riigid luua pretsedenti, mis õigustaks ja legitimiseeriks setsessiooni
Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali. Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning "pornograafilise" ainese poolest. Kõik kolm tööd hävitati põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta maikuus. 1902. aastal lõpetas Klimt "Beethoveni friisi" Viini Setsessiooni näituse jaoks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale. Pärast näitust säilitati küll maaliteos, kuid seda ei eksponeeritud uuesti enne 1986. aastat. Gustav Klimti "kuldset perioodi" teatakse kui kunstniku suure edu ning positiivse kriitika ajastut. Pajudes tema selle perioodi töödes oli kasutusel lehtkuld. Rohket kullakasutust on näha juba "Pallas Ateenal" ning
Ähvardamine. Tavaliselt ei arene sõjaks. Neli vormi: - Täielik ultimaatum Vastaspoolele on nõudmine Ajapiirang Kui nõudmisi ei täideta, algab sanktsioon - Vaikiv ultimaatum Miski eelnevatest kriteeriumitest võib olla puudu - "Püüa ja vaata" lähenemine - Kruvimeetod Koguaeg suurendatakse survet, vaadatakse, kuidas teine pool reageerib 6. Setsessioon e. eraldumine Irredentism - Setsessiooni allvorm, kus nõutakse eraldumist, kuid mille järel taotletakse koheselt liitumist mõne muu riigiga. Eralduva osa erinevused setsesseeritavast riigist: - Rikkus vs. vaesus - Majandussüsteemide erinevus - Etniline koosseis - Erinevused kultuuris, religioonis - Vallutatud ala omab moraalset õigust eralduda Setsessiooni hukkamõist: - Majanduslik Rõhutakse, et vaesem osa riigist ei saa hakkama - Demokraatlik
Konflikti tüübid – põhjus või eesmärk Revolutsioon, režiimivastane konflikt Dekoloniseerimissõda Rahvusvaheline terrorism Sunnidiplomaatia o Täielik ultimaatum: nõue, ajaraamistik, jõu kasutamine (Austria ultimaatum Serbiale) o Vaikiv ultimaatum – sanktsioonid o Püüa-ja-vaata (try-and-see) o Kruvi keeramine (Gradual turning of the screw) – ähvardused kasvavad sammhaaval Setsessiooni või autonoomiasõda o Setsessioon – sõda eesmärgiga luua uus riik nii et vana jääb alles(Ukraina – Donbass, USA kodusõda – konföderatsioon) o Separatism – tahab mingit enesemääramist kuid ei tähenda uue riigi loomist o Separatsioon – riigi laialijagunemine nii et vana riiki alles ei jää – Tšehhoslovakkia o Irredentism – Põhja-Iirimaa tahab liituda Iirimaaga, soovib liituda olemasoleva
- Madala intensiivsusega konflikt -> kui on vähem kui 25 hukkunut aastas, siis on madala intensiivsusega konflikt ● Osalejad - Riikidevaheline - Riigisisene - Riigiväline, ekstrasüsteemne - Sub-riigilised - Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene Konflikti tüübid - põhjus või eesmärk ● Revolutsioon, režiimivastane konflikt ● Dekoloniseerimissõda ● Rahvusvaheline terrorism ● Sunnidiplomaatia ● Setsessiooni või autonoomiasõda Sunnidiplomaatia ● Täielik ultimaatum - Nõue - Ajaraamistik - Jõu kasutamine ● Vaikiv ultimaatum - Sanktsioonid ● Püüa-ja-vaata (try-and-see) ● Kruvi keeramine (Gradual turning of the screw) Setsessioon ● Setsessioon -> sõda eesmärgiga luua uus riik, nt USA kodusõda ● Separatism -> põõdlus suurema autonoomia poole
Osapoolteks Lincoln ja vabariiklaste partei, kes nõudsid orjanduse kaotamist. Abolutsionistlik liikumine orjanduse vastu. Eesotsas William Lloyd Garrison. Onu Tommi onnike Harriet Beecher Stowe. Demokraadid jagunesid lõuna-osariigid toetasid orjust, põhjaosariigid mitte. Lincoln sai presidendiks. Lõuna-Caroline osariik eraldus USAst ja sellega ühines veel 6 osariiki setsessioon. Need osariigid polnud orjanduse kaotamise poolt. Lincoln kuulutas setsessiooni seadusevastaseks. Lõuna-Caroline väed avasid Lincolni vägede vastu tule ja algaski kodusõda. Kokku sai 11 osariiki nimetuse Lõuna ehk Konföderatsioon. Põhjaväed ehk Uniooniväed. Esimesel jaanuaril 1863 kuulutati lincolni poolt välja Vabastamise proklamatsioon, millega kuulutati neegerorjad vabadeks. Alguses oli sõjaline edu lõuna pool, hiljem aga põhja pool. Uniooni vägedel oli parem sõjaline varustus. Vicksburgi ja Gettysburgi lahingutes sai sõjalise võidu uniooniväed
abolitsionistlik raamat "Onu Tomi onnike" avaldas 1850. aastate orjandusdebattidele sedavõrd tugevat mõju, Stowe oli selle autor. Homestead Act. Homestead act pidi aitama jagada riigimaad tahtjatele Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E. Lee, Ulysses S. Grant, sõja lõpp ja ohvrid. Lõuna-Caroline osariik eraldus USAst ja sellega ühines veel 6 osariiki setsessioon. Need osariigid polnud orjanduse kaotamise poolt. Lincoln kuulutas setsessiooni seadusevastaseks. sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamiste põhjustena on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Lõuna-Caroline väed avasid Lincolni vägede vastu tule ja algaski kodusõda. Kokku sai 11 osariiki nimetuse Lõuna ehk Konföderatsioon. Põhjaväed ehk Uniooniväed. Esimesel jaanuaril 1863 kuulutati
kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) Klimt oli Viini originaalseim juugendstiiliga seostatud kunstnik. Klimt oli Austria Setsessiooni asutaja ja president. Tema üheks meelisteemaks oli jäädvustada Viini kõrgseltskonna daame. Klimti naisetüüp sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese sensuaalse suuga daam, kellele kunstnik on maalinud väga sageli rõngad ümber silmade, - kuuluks oma keerukuses justkui ideaalse uurimisainena psühhoanalüütikutele. (S. Freud ja psühhoanalüüsi populaarsus tollases Viinis). Klimti maale täidavad sageli rikkalikud ornamendid ja need sulavad figuuriga kokku
annaabi.ee 
