· Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
probleemküsimuse: Kuidas aitab reisimine avardada silmaringi? Sõna „reis“ tähendab sõitu kuhugi kaugemale oma kodust, eriti välismaale. Välisriiki reisimine avardab kõige rohkem silmaringi, kuid ka Eestis rännates õpib juurde nii mõndagi. Sõites ringi näiteks Setomaal, võib osa saada setode igivanast kultuurist. Setomaa külade elanikud, eriti vanema generatsiooni inimesed, räägivad omavahel ning ka turistidega seto murdes, et nende keel välja ei sureks. Setodel on hingelähedased tähtpäevad ja nende pidamised. Eriti peetakse lugu paasapäevast, seto keeles paasapäiv, mis toimub augustis, päev enne Eesti taasiseseisvumise aastapäeva. Paasapäiv algab jumalateenistusega ning edasi suundutakse kalmistule, kuhu on üles seatud pidulaud ning kus mõttes koos lahkunud omastega süüakse pidusööki. Turistidele, samuti eestlastest turistidele, tundub seto kultuur kummastav, kuid nende igivanad
olukordadesse. (Pajupuu 1997) Erinevused Eestis ei esine ainult erinevate rahvuste vahel vaid ka erinevate piirkondade vahel, kus on säilinud erinevad traditsioonid, kombed ja omalaadne keelepruuk. Siinkohal Eestis võib esile 3 tuua setod, saarlased, hiidlased ja mulgid. Nende keelepruuk on juba omapärane ja erinev Põhja- Eesti keelepruugist. Näitena setodel on õnnestunud säilitada oma keel, kombed ja rahvarõivad. Suhtlemine nendega on raske, sest nende oma keelest ja murrakust on vahetavahel raske aru saada, neil on palju tavasid ja kombeid, millele on antud eraldi nimetused. Saarlaste näite puhul ei erista õige saarlane ,,õ" ja ,,ö" tähte, sellest tulenevalt on saarlasi kohati raske mõista mandrilt pärist inimesel. Mitte ainult kõnepruuk ei ole erinev, vaid ka suhtumine on erinev. Kombed ja
arthistorynews.com/categories/Research Ajalugu 1930.aastateks olid verivorstid levinud üle Eesti, kõige rohkem tehti neid siiski Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. http//www.osta.ee Tinglikult võib verivorstide ja valgete tanguvorstide piiri tõmmata Eesti- ja Liivimaa vahele. Tänapäeval ei kujuta Kesk- ja Lõuna-Eesti inimesed oma jõululauda verevorstita enam ette, Põhja-Eestis ja setodel võidakse nii mõnelgi pool eelistada valgeid tanguvorste või Raplamaal aga kartulivorste. Verivorst Verivorst on vorst, mille üks koostisosi on veri. Verivorst on eesti rahvustoit, mis kuulub niinimetatud Eesti kööki. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Valmistusained: 2,5 l vett 1 l seaverd 1 kg odrakruupe keedusoola 500 g seapekki 300 g sealiha musta pipart
erinevat võimalust. Vanema, katoliikluse ajast pärineva versiooni järgi, olid pühakute nimed kasutusel eesnimedes, kalendrilistes tähtpäevades kui ka pühakodade nimedes, nagu näiteks Jaan, Peeter Kadri. Hilisem, reformatsiooniajast pärinev versioon lähtub piiblitõlgetest, varasemad nimed: Jaan, Peeter ja Kadri, muutusid piiblipärasemaks ning nüüd kõlasid Johannes, Peetrus ja Katariina. Õigeusklikel setodel olid katoliikluse aegsed pühakute nimed kasutustel kalendriliste tähtpäevade nimetustes, näiteks Jaanipäiv ja Piitrepäiv. Osaliselt kasutati pühakodade nimedes, eesnimedena oli neil kasutusel vene õigeusklike pühakute nimed, nagu seda olid Petra ja Ivvo. Petra nimi tulenes algselt venekeelsest nimest , see omakorda muutus Peetruseks, mis omakorda Petraks. Vaimulik kirjandus Eestis
oskasid selles olevaid jõude nõ "suunata"/põlvest põlve pärandatav tarkus...võisid vahel ka üsna täpselt ennustada(kuna panid enam tähele elunähtusi) hing...ka inimesel olev asi, mis jääb elama sis, kui inimest enam füüsilise isikuna olemas ei ole. animism...elusa ja eluta looduse hingestamine...st. kõigel pidavat olema hing. Tõnn...Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Peko...haldjas, kes seisis setodel viljasalves. Tarapitha...Henriku Liivimaa kroonikas ainukesena mainitav jumal/Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas Saaremaale.(sõja-japalvehüüuna "Taara avita") hiis... ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel. maagia...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada.
11 Seto Kuningriigi Päeva Lastepäeva programm Alljärgnevalt 9.kuningriigi Latsipäävä(Lastepäeva) proggramm: 14.00 oodatakse noori setosid, kes esindavad oma nurga koole alustusel ja rivistusel 15.00 hakkab sõit Mikitamäe vallast Lüübnitsa külla ,kus meie sõbrad venelased viivad lapsi paadiga Peipsi peale kalu püüdma. Siis neid puhastatakse ,soolatakse. 17.00 järve äärest Mikitamäele tagasi jõudnud, tuleb noortel setodel ette näidata Kuningriigi Pöeva jaoks selgeks õpitud kava. Kava sees tuleb kõnelda sellest ,kes mida aasta jooksul koolis seto kultuuri hoidmiseks on teinud. Võitja kool saab ,,Seto Kuningriigi Koolikõsõ" tiitli ja auhinna. Pärast etteastet tehakse tuld ja lüüakse tantsu ,süüakse suppi ja minnakse telki magama. 12 Fotod Setu Kuningriigi Päevast Sõjaväeparaad. Sõjaväeparaad. Karguse tantsimine. Ülemsootska valimine.
Olgu kuuldu siis nende kommetest, riietest või muusikast, võõraks ei jää see kultuuripiirkond kellelgi. Setod on omapärased oma kultuuri, laulu ja kommete poolest. Setosid on alati tuntud kui töökaid ja laulumeelseid inimesi. Aegade jooksul on nende elukorralduses toimunud palju muutusi, kuid märkimisväärne osa nende kultuuri elemente on tänaseni säilinud. Enim paistab setode juures silma nende riietus: rõivad koos hõberahade ning suure sõlega on ainulaadsed. Põhivärvideks setodel on must, punane ja valge. Erinevalt kihnlastest setod igapäevaselt oma rahvarõivaste elementidega ei käi. (Setomaast &...) 2009. aastal kanti UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse seto mitmehäälne laulutraditsioon ehk leelo. Selle eripära seisneb laulmisviisis ja tuhande aastases ajaloos. Oluline on ka eeslaulja ja koori vaheldumine ning kontekst, kus laulu 10
paelaga. Paelad näitavad kandja jõukust mida rohkem paelu, seda jõukam. Rahvariides targa, haritud ja nutika Mulgi mehe puidust kuju, toidukoht Mulgi kõrts. (tuntuimad rahvustoidud on pärit mulkidelt mulgi kapsad, mulgi puder ja kama) Mulgimaa kaart 37. Setod Pekot kujutab puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. setodel on kahetähenduslik Peko: Tähendus 1 Peko on seto mütoloogiline viljakusjumal, keda peeti aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Tähendus 2 Peko on setode eeposkangelane ehk setodel on oma eepos, mis kajastab Pekolasõ ehk Peko sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja Setomaa kuningaks kroonimist. Tänapäeval magab Peko alal, mis kunagi oli Setomaa, nüüd aga Venemaa osa Petseri linna liivakoopas
2004. aasta sügisel, 15 aastat hiljem, on staadion lõpuks valmis sportlasi võõrustama ning vabariikliku tähtsusega võistlusi läbi viima. Missuguseks kujuneb staadioni edasine tulevik, näitab aeg. Igatahes on Järvamaa saanud endale uue uhke spordirajatise ning võtnud naabritelt Säreveres üle maakonna esindusstaadioni rolli. Mis oleks loomulikum, kui Kevadpealinnas edaspidi läbi viia mitmeid kaalukaid spordiüritusi on ju kõigil Kesk-Eestisse lihtne tulla, nii saarlastel kui setodel, nii võrokestel kui virulastel. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et Järvamaa kergejõustiku osa Eesti kergejõustiku ajaloos on tähelepanu vääriv. Kergejõustiku harrastatus maakonnas on olnud laia kandepinnaga, erinevatel aegadel on olnud tugevad erinevad piirkonnad. Hetkel tegutseb maakonnas kaks kergejõustikuklubi Kergejõustikuklubi Järvala ja Kultuuri- ja Spordiklubi Alem. Arvestades meie maakonna suurust õigemini väiksust oleks vabariigi tasemel
annaabi.ee 
