Eluslooduse süstemaatika. Kaimar Pihlapuu Millistesse riikidesse saab jaotada eluslooduse? Loomad,seened,taimed. Leia iga eluslooduse riigi iseloomustamiseks viis kõige iseloomulikumat tunnust. Loomad-päristuumsed,hulkraksed,heterotroofse toitumisega,inimesed kuuluvad loomariiki,hõimkonnad. Seened-rakukest kitiinist,seenehüüfid,sessiilsed, aga neil puudub fotosüntees. Taimed-fotosüntees,elavad autotroofselt,pimedushingamine,valgushingamine Nimeta süstemaatika üksused. Riik,hõimkond,klass,selts,sugukond,perekond,liik Mida tähendab hierarhiline süsteem? astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks. Hierarhililine süsteem on tavaliselt püramiidse kujuga, kus alamatel astmetel on vähem tähtsad või enam
(=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas. (tõusu ja mõõna vahel.) Liikuvad, nt kalad saavad põgeneda, kui miski ei sobi. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonna enda jaoks sobivaks teha. Kuid liikumatud organismid peavad ennast ise keskkonda sobitama.
looma - sellest ka nimetus meriliiliad. Selline morfoloogia on kujunenud selleks, et toitumine oleks hõlpsam- Risoididega merepõhjale kinnitunult sirutavad nad oma haarmed laiali, et vees hõljuvat planktonit püüda [2]. Meriliiliaid arvatakse esinevat Kesk-Kambriumis, kindlaid esindajaid on teada Ordoviitsiumist. Meriliiliad elutsesid nii madalas kui ka sügaval vees ning eelistavad kontinentaalse šelfi puhta vee keskkonda. Nii sessiilsed kui ka liikuvad meriliiliad eelistavad sügavat vett (sügavusega üle 200 m), kuhu valgus enam ei ulatu [1, 8]. Seda sellepärast, et nendel sügavustel jäävad nad kiskjatele nähtamatuks ja kättesaamatuks [2]. Meriliiliad on planktontoidulised, kuid mõned söövad ka pinnaseosakesi ehk detriiti [2]. Meriliiliate morfoloogia ja anatoomia Enamikul säilinud meriliiliatel, eelkõige madalas vees elavatel, on kaks olulisemat kehapiirkonda - karikas ja haarmed
Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad. Phylum Chordata keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest) Keelikloomade 4 põhitunnust: · Seljakeelik lihastoeks olev elastne väät, ülesandeks lihase kokkusurumine · Õõnes selgmine närviväät müomeeridele vastavad paarilised närvid
Seetõttu on organismidel välja kujunenud terve spekter kõikvõimalikke kohastumuslikke nippe ühest kohast teise jõudmiseks, kaasa arvatud näiteks uudishimu, mis sunnib uusi kohti avastama ja "vaatama, mis nurga taga on". Taimed kasutavad levimiseks vooluvett, tuult, loomi, lisaks on olemas paiskviljad seeme visatakse mehhaaniliselt valmimisel emataimest eemale. Sama on loomadega, kes valmikuna on liikumatud (sessiilsed organismid) ka neil on mingis vastsejärgus aktiivselt või passiivselt liikuvad sigikehad (diaspoorid). Sõltuvalt elustrateegiast ja levimismehhanismidest, on tütarorganismide levimiskauguse jaotus emaorganismi ümber erinev. Joonis 5.2. näitab, et mõnevõrra võib see erineda ka sõltuvalt järglase soost. Joonis 5.2. Levimiskauguse (X-telg, meetrid, eraldi graafikud on isaste ja emaste jaoks) jaotus rasvatihasel. Y-telg mõõdab teatud kaugusele levinute osakaalu
lokaalsed jõud on väga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. Isegi siis kui leiab aset mõningane ristumine (inbreeding) võib lokaalselt eelistatumatel genotüüpide olla nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad lokaalsed spetsialiseerunud rassid. Mobiilsed ja sessiilsed liigid käituvad keskkonna muutusele erinevalt. Sessiilsed peavad olema äärmiselt paindlikud. Lokaalsed spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamuse oma elust on sessiilsed. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonda endale sobivaks teha, kuid liikumatud organismid (sessiilsed) peavad ennast ise keskkonda sobitama. ÖKOTÜÜBID a.k.a ökoloogiline rass
Põhjus tõenäoliselt selles, et troopikas on kõikjalpiisavalt ressurrsse, mistõttu valikusurve on seal pigem koha peal tarbimise suunas, mitte levila laiendamise (ja uute „jahimaade” avastamise) suunas.Samas kui suurematel laiuskraadidel on tingimused karmimad ja otsitakse pidevalt uusi ja paremaid elupaiku ja kasvukohti. Kooseksisteerimise mehhanismid taimedel-Stabiilne kooseksistents- Pikaealised, sessiilsed liigid.Piiratud liigifond näiteks puud,Mittestabiilne KE-Lühiealised liigid.Suur liigifond,Näiteks niidutaimed,Võrdsustav KE,Stabiliseeriv KE,Mittefluktueeriv KE-Malelaua muster,Fluktueeriv KE- Pesastunud muster Liigifond ehk miks elab koos nii VÄHE liike? Ökoloogilised protsessid: • konkurents • stress • heterogeensused Levikuprotsessid: • liigifond • kauglevi Evolutsioon ja ajalugu: • niši konservatism
Seksuaalne meiootiline faas ei oma tähtsust. Nendel on pinna pindala ja mahu suhe alati ühesugune. Mooduli kasv lõppeb kui ta muutub ebastabiilseks või tekib ressursinappus. Kui unitaarsed organismid saavad lahkuda ebasoodsatest tingimustest, siis moodulid seda ei suuda. Enda kaitsmiseks sisaldavad nad lupja, tselluloosi, kitiini või on neil okkad. Samuti muudavad nad ennast vähemaitsvaks (alkaloidid, terpenoidid, mis võivad kogu kaalust moodustada umbes 5%). Kõik sessiilsed organismid pole modulaarsed ja kõik modulaarsed organismid pole sessiilsed. Modulaarsete organismide eelised: 2 1) puudub allomeetrilne piirang (võime kasvada piiramatult) 2) kaitstud paremini 3) konkurentsis tulevad välja võitjatena 4) rohkem järglasi Väikeste organismide eelised 1) pole vaja investeerida erituselundkonda 2) ei pea olema tsirkulatsioonisüsteemi
b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid) c)neuston(vee pindkihiga seotud olendid, nt. liuskurid) d)seston=plankton+trüpton e. vees hõljuvad muud osakesed (lagunenud organimsid, liiv, savi) Bentaali tähtsamad eluvormid: a)infauna: sette sees (surusääsklase vastne) b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne) sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad) Amfibiondid- elavad vees kas ajuti (konnad, vesilikud, mudahüpikud, kobras, veelinnud) või pidevalt, kuid osa kehast on veest väljas (nt kaldaveetaimed pilliroog ja tarnad). Heterotoopsed- osa elutsüklist vees, osa kuival (putukad). Nt. ühepäevik. Veekogude üldjaotus: a)Ookean (keskm sügavus 3760 m, suurim 11035 m Mariaani süvik), mered, lahed b)Siseveed (järved, soolajärved, jõed, väikeveekogud, sood jne)
(=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas. (tõusu ja mõõna vahel.) Liikuvad, nt kalad saavad põgeneda, kui miski ei sobi.Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonna enda jaoks sobivaks teha. Kuid liikumatud organismid peavad ennast ise keskkonda sobitama
2006). Konkurents tekib seetõttu, et sarnased või sama liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks ühesuguseid tingimusi ja resursse, mida vabas looduses enamasti kõigile ei jätku. Konkurents võib olla: 1. liigisisene 2. liikidevaheline. Mõlemal juhul piirab konkurents arengut ja võib viia osade organismide hukkumiseni. Tulenevalt ökoloogiliste nõudluste sarnasusest on liigisisene konkurents sageli tugevam kui liikidevaheline. (Lanno 2006) Kuna taimed on sessiilsed e paiksed, siis mängib nii abiootiline- kui ka biootilinekeskkond kogu nende arengu vältel väga olulist rolli. Enamuste taimede vajadused peamiste ressursside fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse, vee ja peamiste mullatoitainete järele on suhteliselt sarnased ning seega on võitlus nende ressursside kättesaamise pärast paratamatu. Seetõttu määrabki taimede, nii liigikaaslaste kui ka erinevat liiki isendite, ruumiline jaotus keskkonnas, milliseks kujuneb antud elupaigas
Kui sööjate juurdkasv on konstantselt võrdne võrdeline suremusega- st ei kasva ei kahane ja see kontrollib taimede juurdekasvu. Keskonnategurid on võrdsed. 24. Miks karjamaal taimede populatsiooni kasvu peatub kui herbivoore ei ole? Sest taimekiskjad ei ole ainuke kontrolliv keskonna tegud. Vesi õhk ja toitained on samuti piiratud. 25. Kuidas avaldub liigisisene konkurents taimedel (sessiilsetel organismidel)? Selgitage. Taimed on sessiilsed organismid, seega on nende jaoks kriitiliselt tähtis, kes satuvad olema nende naabriteks, sest naabri identiteet määrab nii naabri mõju taimele kui ka taime enda käitumise vastusena naabri kohalolekule. Taimed võistlevad samade limiteerivate ressursside pärast ja avaldades sellega negatiivset mõju üksteise ellujäämusele, kasvule ja reproduktsioonile. Mõningatel juhtudel suudavad taimed kasvada
Kehal arvukad harjased ja kompimisjätked. Meeleelunditest esineva kompimisjätked ja täppsilmad. Keha sisemus selgelt segmenteerunud. Lüli sisemuse jagab kaheks mesenteer. Verepigmendis metalliks vask, veri sinakasroheline. Väljasopistatavas neelus kitiinhambakesed. Lahksugulised. Gonaadid arenevad ainult sigimise perioodiks. Esineb vegetatiivne sigimine pungumise teel. Sageli esineb epitookia. Sügoodist areneb alati ujuv vastne, kes teeb hiljem läbi metamorfoosi. Paljud liigid on sessiilsed kas kaevununa mudas või elavad omavalmistatud mineraalainest torukeses. Läänemeres on levinuim kuni 12 cm pikkune tavaline harjasliimukas Nereis diversicolor. Üks liik püütud ka mageveest. Neid on veidi uurinud professor Arvi Järvekülg Liikide arv: 10 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Klass: Vöösed Clitellata Tavaliselt mõnekümne sentimeetri pikkused lülilise kehaga ussid. Kehal vähesed harjased või need puuduvad. Epidermis palju limanäärmeid
annaabi.ee 
