Optimaalne temperatuur on isastel ligi 25 kraadi, tiinetel emastel 28 kraadi. 37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Rästiku toit on üsna mitmekesine ja muutub sõltuvalt kohast, sesoonist ja aastati. Tavaliselt moodustavad hiirelaadsed närilised või konnad hariliku rästiku toidu põhiosa kogu aktiivse perioodi vältel, kuid maapinnal pesitsevate väikeste lindude massilise koorumise ajal on linnupojad rästiku meelistoiduks. Noored rästikud toituvad tavaliselt putukatest, eriti tirtslastest ja mardikalistest, harvemini söövad liblikaröövikuid, sipelgaid, nälkjaid ja vihmausse. Hariliku rästiku vaenlasteks on madukotkad, harvemini toonekured, neljajalgsetest
Palju põllupinda on puuvilla ja dzuudi all. Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas esikohal. Indias kasvatatakse veel ka palju tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. India jõe org on soodne põlluharimiseks ja tegelikult sõltub põlluharimine pea täielikult mussooni-sesoonist 80% sademetest langeb perioodil juunist septembrini. Kõige harimis kõlblikum aeg ongi juunist septembrini, sest siis on olemas selleks kõik vajalik. Õige temperatuur, sademed jne. Indias on üldiselt viljakad mullad. Põllumajandus(pean silmas riisi ja nisu kasvatust) on võimlik riigi madalamates piirkondades, riigi põhja, kõrgemas mäestikes toimub peamiselt loomakasvatus. Suuremal osal talupoegadest on maad vähe, ainult 1-2 hektarit. Paljud inimesed on maata. Indias on aga ka
vabanenud mullad soojenevad kiiremini, muutuvad ka kiirguskarakteristikud ja auramine. 15. Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul maismaal keskmiselt 30%. Tuule tugevnemine sõltub ööpäeva ajast ja sesoonist. Aga tuule kiiruse suurenemine võib ka puududa, kui veekogu on külmem ümbritsevast õhust. Muutub ka temperatuuri kõikumiste ööpäevane amplituud ja suurte veehoidlate kohal tekivad briisid. Temp aasta-amplituud ei muutu. 16. Millised mõjud on urbanisatsioonil ja linnakliima melioratsioonil keskkonnale? 1.) otsesed soojaheitmed ja kiirgusreziimi muutumine; 2.)gaasiheitmed, tahked ja vedelad tahmaosakesed, mis tekivad peamiselt tööstuse töötamise tõttu, aga ka
igasuguste piirangutega,lepingutega,kvootidega jne.Kalapüük reguleeritakse Serbias ja Montenegros Kalanduse seadustega (35/94).1992. aastal võeti vastu seadus avamerepüügi koht,mis kajastab,et ametlikud territoriaalveed ja nendes leiduvad loodusressursid kuuluvad täielikult omanik-riigile.Riik saab oma püügiõigused nö ,,rentida" või müüa. Sammuti on maksustatud kalapüügivahendid ja keelatud sesoonist olenevalt kalapüük. 9.3 Metsamajandus Metsad moodustavad riigi pindalast ligikaudu 30- 35%.Serbias ja Montenegros valitseb lähistroopiline agrokliimavööde.Täpsemalt ,aga läänerannikute vahemerelises valdkonnas.Sealsetes kliimaoludes kasvavad puudest väga hästi igihaljad taimedehk okaspuud,sest vahakiht takistab kuumadel suvedel vee aurumist..Palju on ka kõvad lehtja väärispuud.Väikese vee vajadusega puud nagu
päeva puhul (kevad, varane suvi) · Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200- 300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest
hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest. Kilpnääre on ümbritsetud sidekoelise kihnuga ja ta jaguneb organi sisemusse tungivate sidekoeliste septide varal sagarikkudeks. Kilpnäärme kaal, struktuur ja talitlus erinevad või muutuvad sõltuvalt organismi east, tõust, sugupoolest, sesoonist ning pidamis- ja söötmistingimustest. Paratüreoidnäärmed paratüreoid- ehk kõrvalkilpnäärmed on läätse- või väikese oa suurused lame.ümarad või ovaalsed kehakesed, mis esinevad kilpnäärme kummaski sagaras, sagara naabruses või ühiskarotiidarteri hargnemiskoha läheduses. Paratüreoidnäärmeid leidub tavaliselt kilpnäärme kummaski sagaras kaks, kus nad ümbrusest eristuvad heledama värvusega.
Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest. Kilpnääre on ümbritsetud sidekoelise kihnuga ja ta jaguneb organi sisemusse tungivate sidekoeliste septide varal sagarikkudeks. Kilpnäärme kaal, struktuur ja talitlus erinevad või muutuvad sõltuvalt organismi east, tõust, sugupoolest, sesoonist ning pidamis- ja söötmistingimustest. Paratüreoidnäärmed paratüreoid- ehk kõrvalkilpnäärmed on läätse- või väikese oa suurused lame.ümarad või ovaalsed kehakesed, mis esinevad kilpnäärme kummaski sagaras, sagara naabruses või ühiskarotiidarteri hargnemiskoha läheduses. Paratüreoidnäärmeid leidub tavaliselt kilpnäärme kummaski sagaras kaks, kus nad ümbrusest eristuvad heledama värvusega.
Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest. Kilpnääre on ümbritsetud sidekoelise kihnuga ja ta jaguneb organi sisemusse tungivate sidekoeliste septide varal sagarikkudeks. Kilpnäärme kaal, struktuur ja talitlus erinevad või muutuvad sõltuvalt organismi east, tõust, sugupoolest, sesoonist ning pidamis- ja söötmistingimustest. Paratüreoidnäärmed paratüreoid- ehk kõrvalkilpnäärmed on läätse- või väikese oa suurused lame.ümarad või ovaalsed kehakesed, mis esinevad kilpnäärme kummaski sagaras, sagara naabruses või ühiskarotiidarteri hargnemiskoha läheduses. Paratüreoidnäärmeid leidub tavaliselt kilpnäärme kummaski sagaras kaks, kus nad ümbrusest eristuvad heledama värvusega.
puhul (kevad, varane suvi) · Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200-300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit
annaabi.ee 
