suurteost(ooperid "Tituse halastus", "Võluflööt" ning Reekviem) Mozart suri 5. detsembril 1791 täpset haigust ei teata tänini. Maeti vaestehauda miks?- ei teata. Looming Ühtekokku komponeeris üle 600 teose Orkestrimuusika: 41 sümfooniat Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa Instrumentaalkontserdid Kõige enam klaverile (27); viiulile; flöödile; klarnetile, metsasarvele, fagotile. Kammermuusika: Sonaadid klaverile, viiulile Keelpillikvartetid Keelpillikvintetid jm Serenaadid, divertismendid, mida esitati vabas õhus "Väike öömuusika" I osa (1787) Mozarti ooperid Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) 1790 Symphony 40 in G min KV 550 Don Giovanni - Overture The Marriage of Figaro Eine Kleine Nachtmusik Overture
Ennast täiendas ta kogu oma elu jooksul erinevates paikades saades suursuguseks heliloojaks. LOOMING Klaverit mängis al. 4-aastasest, esimesed muusikapalad komposteeris 5-aastaselt, kontsertreisidega alustas 6-aastaselt, esimese ooperi kirjutas 10-aastaselt. Kokku on kirjutanud Mozart 41 Sümfooniat , 26 Keelpillikvartetti, 17 Klaverisonaati, 27 Klaverikontserti, 7 Viiulikontserti, 20 lavateost (Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt), Reekviem, serenaadid, hulgaliselt klaveri- ja viiulipalu . PILDID KOKKUVÕTE Wolfgang Amadeus Mozart oli üks kolmest Viini klassikust. Selleks sai ta tänu eluaegsetele õpingutele. Juba väiksest lapsest peale on ta oma isa käe all õppinud muusikat. Tänapäeval nagu oma eluajal on ta tunnustatud helilooja. Tema teoseid kasutatakse igal pool maailmas erinevatel puhkudel ja erinevatel põhjustel. Võib arvata et ka saja aasta pärast ei ole tema
Tema isa oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi; ta tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. LUDWIG VAN BEETHOVEN (17701827) Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast imelast teha. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglane ja vähem mahukas, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Kõige enam meeldib mulle tema
Looming M muusika on päikeseliselt särav, täis naeru ja elurõõmu. M on loonud muusikat kõigis kaasaegseis muusikazanreis, võttes eeskuju Haydni sümfooniatest, arendas edasi sonaaditsüklit. Tema 41 sümfooniast on tuntuim 40. sümfoonia g- moll küllalt dramaatiline teos selle aja kohta. I osa sonaadivormis, aktiivne III osa menuett on kaugel menuetist kui rafineeritud õukonnatantsust Tuntud ka Jupitersümfoonia C- duur - rõõmsameelne, monumentaalne. Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid.
Mozarti enda materjalide põhjal. W. A. Mozarti muusika Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Looming Komponeerinud 600 muusikateose. Orkestrimuusika : * üle 50 sümfoonia Instrumentaalkontserdid enamasti klaverile (27); viiulile, flöödile, klarnetile Kammermuusika: * sonaadid klaverile, viiulile * keelpillikvartetid * keelpillikvintetid * serenaadid, divertismendid, mida esitati vabasõhus 19 ooperit Missad ja Reekviem Mozarti ooperid Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. On ka oopereid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu (näiteks "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on armastus. Oopereid läbib mõte arastuse, headuse ja valguse jõust. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees.
1781-1791 oli Mozart vabakutseline Viinis. 1787 suri tema isa ning Mozarti kuulsus oli haripunktis, kuid ta ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad. 14. Millised žanrid on esindatud Mozarti loomingus? (min 4) Orkestrimuusika: -Instrumentaalkontserdid (klaverile, viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile) -Sümfooniad Kammermuusika: -Sonaadid klaverile, viiulile -Keelpillikvartetid -Keelpillikvintetid jm -Serenaadid, divertismendid Lisaks ~20 ooperit. 15. Nimeta 3 Mozarti ooperit! Kolm kuulsamat ja tähtsamat ooperit: “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) 16. Mis jäi Mozarti viimaseks teoseks? Mozarti viimaseks teoseks jäi lõpetamata jäänud reekviem (1791). Reekviemi tellis krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks ning selle lõpetas lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr. 17. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven?
tähtsatele daamidele. Esimesed kuus klaverisonaati on pärist aastaist 1774-1775. Helilooja oli siis juba Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Teise tähtsa lõigu Mozarti sonaadiloomingus moodustavad tema seitse sonaati(7-13),mis on loodud aastail 1777- 1778. Sageli nimetatakse neid sonaate reisisonaatideks,kuna nad kajastavad neil aastail toimunud rännakute muljeid ja elamusi. [4.Lk.116] Mozarti loomingusse kuuluvad ka mitmed serenaadid. Esimeseks viljakamaks serenaadide loomise perioodiks Mozarti elus olid Salzburgi-aastad.Vähemalt pidustuste ja lõbustuste osaski püüdis see linn olla võrdne suurlinna Viiniga. 1773.aastal,kui õuenõuniku Andretteri poeg abiellus, tuli Mozartil kirjutada suur kaheksaosaline serenaad. Sündmuste eriline iseloom tingis muusika pidulikkuse,see aga omakorda puhkpillide suure osatähtsuse ansamblis.Teost nimetatakse tänapäevalgi Andretteri serenaadiks.[4.Lk.111]
kujunesid välja klassikaline sümfoonia ja keelpillikvartett ning klassikalise sümfooniaorkestri koosseis Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") Wolfgang Amadeus Mozart(Austria) tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus, veendumus õigluse võidus ning tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Ta viis haripunkti sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper ,,Fidelio", missad, oratoorium ,,Kristus Õlimäel" jm. Kunstnikud
Sõprade toetus oli oluline ja nii on ka suur osa loomingust kirjutatud lähedastele sõpradele või Viini asjaarmastajate ühingule.Enamik teoseid jäi eluajal avalikkusele tundmatuks Looming: üle 600 laulu(tuntumad kaks laulutsüklit ,,Kaunis möldrineiu" (Die Schöne Müllerin,1823) ja ,,Talvine teekond" (Die Winterreise, 1827), 9 sümfooniat, 9 avamängu, kammermuusikat erinevatele koosseisudele sh 14 keelpillikvartetti, paarkümmend klaverisonaati, klaveripalu- (muusikalised hetked, serenaadid, valsid, lendlerid, ekspromtid); teoseid klaverile 4-le käele, 16 lavateost (vähe tuntud), koorimuusikat, 7 missat. Schubert on romantilise harmoonia ja Liedi rajajaid. Laululisus domineerib tema loomingus kõikide zanrite üle. Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis. 2. Robert Schumann 18101856
tema isand pidi aga talupoega kaitsma ja aitama häda korral. 11. Rüütlid: hinnatavad iseloomuomadused, tegevused, elupaigad. Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida hakati nimetama rüüliseisuseks. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest järk-järgult pärilik seisus aadel. Rüütlitega seostati isikuomadusi nagu õilsus, ustavus isandale, vaprus, südamedaami austamine (serenaadid ja luuletused). Aadlikud elasid linnustes, mis lisaks elupaigale olid ka kindluseks ja täitsid esindusfunktsiooni. Varasemate puitlinnuste asemele rajati kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati. Üha enam tähelepanu pöörati linnuse turvalisusele ning elamistingimuste mugavustele. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele.Linnuse suurus sõltus suuresti omaniku jõukusest.
Joonis 13. Kui palju kõik intervjueeritud teavad Mozarti elulugu Rõõmsalt, et enamik vastanutest teavad palju(35 inimesed), aga kahjuks 25 inimesed, kes olid intervjueeritud ei tea mitte midagi. Kokkuvõtte Töö käigus mina sain teada palju uut informatsiooni Mozarti ja klassikaline muusikale peale. Vaatamata selles, et Mozart suri 257 aastat tagasi, . Oma lühikese elu õnnestus tal kirjutada umbes 622 tööd, see oli erinevaid ooperid, sonaatid, sümfooniad, serenaadid, kontsertid, ansambelid, klaveriteaed ja n.e. Selles töös ma analüüsin Mozatri teosed, tema kirjutamise meetodid ja tema teose fenomen. Töö ülesannetest oli antud lugeda ja analüüsida teadus-metodoloogialist kirjandust, koostada küsitlust 6- 8- ja 10. klassi õpilastele ja õpitajatele ja analüüsida kogutud ja uuritud andmed.Töö hüpotees (klassikaline muusika on populaarne tänapäeval, palju inemesi kuulavad see muusika
mänguga 30 autorilt! (Paalma 2006: 9–28). Välismaise operetiklassika kõrval mängiti ka Juhan Simmi laulumängu “Kosjasõit” ja operetti “Kooparüütel” ning Adalbert Wirkhausi operetti “Jaaniöö” (ibid). Sajandi alguskümnendeil oli populaarne žanr instrumentaalne ajaviitemuusika klaverile, väikestele ansamblitele, salongi- ja puhkpilliorkestritele: populaarsete ooperi- ja operetiviiside seaded, kergesisulised avamängud, intermetsod, serenaadid jm väikevormid. Olulisel kohal meie tolle aja kultuuripildis oli puhkpillimuusika oma tähelepanuväärselt laia kandepinnaga – Olavi Kasemaa andmetel tegutses 1910. aastal Eestimaa 72 kihelkonnas 248 kollektiivi, neist 59 linnades, ja puhkpillimuusikaga oli aktiivselt hõivatud ligi 3500 mängijat (Kasemaa 1983: 50, 55, 64). Orkestrimuusikat vajati riigi- ja kirikupühadel, mitmesugustel avamistseremooniatel, paraadidel, tantsupidudel, leinamuusika esitajana jne. Parematel
annaabi.ee 
