Usun, et ta ei oleks lihtsalt kõige geniaalse peale tulnud, mille peale ta tuli. Hamlet võitles Taani riigi nimel, et see saaks endale ausa kuninga, et rahvas õpiks sellest, kui halb on valetamine, lipitsemine ja pugemine. Hamlet soovis õiglust jalule seada ning karistada Claudiust kuritöö eest õiglaselt, just nagu vanades kõrgkultuurides: vargalt raiutakse käsi maha. Hamlet suri võideldes õigluse eest seetõttu, et talle valetati ning sepitseti kurikavalat plaani, mida Hamlet uskus. Kas tõesti on vähe paluda olla aus? Kui me kõik oleks üksteise vastu täiseti ausad ja otsekohesed, oleks maailm parem paik. Miks? Sest meile öeldaks meie vead ning me õpikisme neist ja parandaks end. Ma samastan Hamleti iseloomu ja mõtlemist peaaegu sajaprotsendiliselt enda omaga ning ma jagan tema mõttekäike ja arvamusi. Hamlet sai ikkagi isa surma eest kätte makstud, hoolimata sellest, et ta ise suri
maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted: saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus(13nda sajandi alguses jäid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata). Sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni isegi. Vahekohtunikuks paavst. Välissuhted: ordu otsis tuge Roomast, piiskopid teistelt Euroopa valitsejatelt, ka L välisvaenlastelt. 15 saj lõpul õnnestus ordul saavutada meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia ja S-Lääne piiskopitoolile. 1397 Danzingi kongressil jõuti kompromissile. Sotsiaalne liigenendus: adratalupojad(maksid andameid ja teokoormisi), üksjalad(uute talude
1) Kiriku positsioonide tugevdamine, kaupmeeste huvid(turvatunne kirikliku võimu all, avas teed läänemere kandis), soov lisada juurde maad, ristiusu levitamine paganlikes maades 2) Pingestuvad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga. Eestlased kurnatud. Katku puhkemine. Halb väljaõpe. Halvad sidemed maakondade vahel=halvas ühist vastupanu. 3) Leppida tuli paljude koormistega. Viljakümnis. Sunnismaisus. Sõjateenistus. 5) Võitluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule hea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt kingitustena suuri väljaminekuid, et kiriku kõrgematelt võimukandjatelt soodsaid otsuseid välja meelitada. 6) 1420. aastatel korraldama hakatud regulaarsed Liivimaamaaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid tavaliselt Valgas, kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister ja/või Riia
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227...
tänavatele pandi nimed. Seoses 1771.-1772.aasta ikalduse, tööpuuduse ja näljaga, hakati rahvale müüma odavat leiba. Mõisnikud oli raevunud, sest selletõttu hakkas nende sissetulek kahanema. Rahvarahutusi põhjustas see, et kõigile ei jätkunud leiba. Reforme oli palju, kuid nende väljakuulutajad ei muretsenud nende elluviimise pärast. Reformide vastaseid tekkis üha enam juurde ja pooldajaskond aga kahanes. Riigipööre Seesuguses olukorras sepitseti õukonnavandenõu, mida juhtis kuninga ema. 1772.aastal viidi läbi riigipööre, kus kuningas oli sunnitud alla kirjutama 17 inimese, sealhulgas Struensee arreteerimiskäsule. Järgnes poliitiline arveteõiendamine, kus Struensee ja tema lähim abiline hukati ning kõik reformid tühistati. Uued reformid 1780. aastatel kujunes välja uus aadlike rühm, kes seadis sihiks Taani uuendamise. 1784. aastal viisid nad läbi veretu riigipöörde
omanikku enam toita. 4. Suhted Vana-Liivimaa maahärrade vahel ja naaberriikidega. Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuõitlus. Selle juured ulatusid 13.sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi määratlemata. Piiskopid soovisid, et ordumeister alluks piiskoppidele või isegi olema neist lausa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei soovinud seda kuuldagi. Võitluses sepitseti intriige, mille kohtunikuks oli Rooma paavst, kes lõikas sellest kasu meelitades osapooltelt välja kingitusi, et nood saaks oma soovi. Kuna paavtid nimetasid ametisse ka piiskoppe, toimus ka piiskopitoolide täitmisel võitlus, toomkapiitli ja Saksa ordu kandidaatide vahel. Kui ordu seljatagune oli kaitstud, siis surus ta Liivimaal läbi oma tahtmise, mille peale aga piiskopid palusid abi Euroopa teistelt riikidelt, isegi Leedu vürstidelt. Teravaimaks muutus olukord 15
omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik kord jäi täpsemalt määratlemata. Piiskopid väitsid, et ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda. Võitluses võimmu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Tülide vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimuluse kohalike jõududega manipuleerida ja nõudis tüli osapooltelt suur väljaminekuid. Kuna paavst nimetas piiskope ametisse, ordu ja toomkapitiil esitasid kandidaadid. Teravaks muutus olukord 15. Sajandi lõpul, mil Saksa ordul õnnestus oma kandidaadid määrata Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. Tüli lõpetamiseks kutsuti 1397
soetada ja koguda sellal võimalikke vahendeid. Andmed kinnitavad, et Aristooteles omas väga rikkaliku ja väärtusliku raamatukogu, mida ta oma töös väga tihti kasutas. Pärast Makedoonia kuninga Aleksandri surma muutub Aristotelese elu eriti pingeliseks. Ateenas võimule saanud Makedoonia vastane valitsus hakkab teda kahtlustama reeturlikus sõbrutsemises Makedooniaga. Tema vastu sepitseti isegi kaebus, milles teda süüdistati religiooniteotamises. Et ähvardavast vägivallast pääseda, õnnestus tal Ateenast põgeneda. Pagenduspäevad Chalkises, kuhu ta esialgu siirdus, osutusid ent ootamatult lühidaiks, raskekujulisele haigusele järgneb kiire surm. Teisest abielust jäi talle järele ainus poeg, Nikomachos, kellel on mõnesuguseid teeneid isa vaimse pärandi säilitamisel. Pojale on pühendatud ka tema eetika, mis kirjanduses on tuntud ka "Nikomachose eetika" nime all. 2
saamaks võimalust oma röövellikkuse rakendamiseks kodanike peal - ning andis armeele vabad käed kõlvatusteks ja häbematusteks; teisest küljest alandus ta oma väärikust ei millekski pidades sageli võitlema teatrites gladiaatoritega ja saatis korda muid äärmiselt põlastusväärseid, keiserliku ülevusega vähe kokkusobivaid asju, mis muutsid ta sõdurite silmis põlatuks. Et tema oli ühest küljest vihatud ja teisest põlatud, siis sepitseti tema vastu vandenõu võeti talt elu. 26. Jääb üle jutustada Maximinuse omadustest. Tema oli äärmiselt sõjakas meesterahvas; et sõdurid olid tüdinenud Alexandri lodevusest - temast oli juttu eespool -, siis tapsid nad tema ja valisid keisririigi etteotsa Maximinuse. Tema ei hoidnud seda kõrget ametikohta kaua, sest kaks asjaolu muutsid ta vihatuks ja põlatuks: esiteks oli ta põlastusväärset päritolu, sest oli karjatanud Traakias lambaid (see
Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Tänapäeval on plats turistide ja Madridi elanike kogunemiskohaks. Platsi ääristavas sammashallis asuvad poed ja kohvikud. Platsi lõunaküljel asub margiturg. 30.juunil 1680 aastal autodafee kella 7-st hommikul õhtul pimedani hukati 80 õnnetut.Õukond nautis sündmust 12 tundi järjest kohalt lahkumata. Carlos II(1661-1700),Nõiuti,kängus keha ja vaim.Viimane Hispaania Habsburgidest.18 a. abiellus Louis XIV vennatütre Marie-Louise Bourboniga. Kuu aega sepitseti hukkamisrituaali,korraldati isegi mitmeid proove.Tuleriit ümbermõõduga 20 meetrit. Carreño de Miranda - Carlos II (Prado). Claudio Coello - Carlos II. Plaza de España. Linna liikluskeskus (Palacio Real`i lähedal). Väljakult lähtuvad Madridi suurimad tänavad: Calle de la Princesa, Gran Via (Suur Tee), Calle de Bailen. Kaunid pargid. Hispaania ja Madridi kõige esinduslikum sümbol. Väljakul ei ole ajaloolis-traditsioonilist
Valgas ja Volmaris. Maapäevadel arutati tähtsamaid sise-ja välispoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. 9. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED Sisesuhted: Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu juured ulatusid 13. sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata.Võiluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni välja. Kõigi tülide vahekohtunikuks oli paavst. 1420. aastatel hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi(Valgas).Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Kuna otsuste langetamisel ei pruukinud osapoolte huvid ühtida, ei muutunud maapäevad kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks.
gallia vallutamine, tänapäeva prantsusmaa. Osa germaaniast, briti saared. Gallia vallutamine tähtis, sest gallia oli väga arenenud piirkond, peale roomat ja kreekat vaimse ja materiaalse kultuuri 3. kohal. Caesar lasi senatisse inimesi väljaspoolt itaaliat. Andis lihtsalt kodanikuõigusi. Jaotati tasuta toitu ja raha. Kolooniate asutamine, sinna asustati roomast vaevasemaid inimesi. Ähvardav võim senatile. Roomlastel oli tugevalt sees viha ja hirm ainuvõimu vastu. Senati liikmete seas sepitseti vandenõud, millega caesar tapeti 15.märts 44 ekr senatiistungi ajal. Tema tappis ta kasupoeg Brutus.( brutus 6. saj ekr. Sama nimega e türanni tapja). Sellest hetkest senat kaotas palju oma võimust ja ei saanud seda enam kunagi tagasi. Caesar oli lapsendanud octavianuse, sellga sai oct võimu pärijaks. Hiljem tuntakse augustuse nime järgi. Valitses 30 ekr kuni 14 pkr. Algab tegelik keisririigi aeg meie jaoks. Vormiliselt kehtis vabariik edasi. Ise nimetas ennast princeps
annaabi.ee 
