Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sepikojad" - 12 õppematerjali

Tööd ja tööriistad
15
ppt

Tööd ja tööriistad

Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ­ ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei planeeritud enamjaolt ette, tehti kõige pakilisemat Meeste ja naiste töid ei eristatud nii tõsiselt, mõlemad tegid mõlemat Tööriistad Ader Hobuniiduk Viljapeksumasin Õmblusmasin Hobukaarik Looreha Kahemehe saag Äkked, käi Kirved, vikatid Haamrid, meislid Talutööd meestel Algas muidugi

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
Eesti esiaja KT küsimused ja vastused
3
docx

Eesti esiaja KT küsimused ja vastused

Kaubavahetuse areng, maaviljelus 6.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikupiirkondades oli kaubavahetus 7.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8.Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9.Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Rauatootmine Eestis (aeg, kus) Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4

Ajalugu → Eesti ajalugu
50 allalaadimist
Eesti ajalooperioodid
2
doc

Eesti ajalooperioodid

II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas ­ Läti Henriku kroonika 1208 - saksa ristirüütlid, ristiusu levitamine 1210 ­ Ümera lahing, võit 1211 ­ Viljandi linnus, kaotus, ristimine 1212 ­ Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 ­ abi venelastelt 1217 ­ Otepää linnus, sakslased lahkuvad 1217.a 21.sept ­ Madisepäeva lahing, kaotus, sakslaste võit 1219 ­ Taanile Lindanise (Tallinn)

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Rauaaeg
4
docx

Rauaaeg

Matmistega kaasnes ka sööming. On leitud palju sõlgesid ja klaashelmeid. See näitab, et surnuid kardeti ja neile anti hauataguse elu jaoks kaasa palju asju, et nad rahul oleksid, maagilised rituaalid 10) Moodustusid külad, Eesti alal püstitati linnuseid, hakati kasutama relvasid, relvadest peitleiud ja haudadesse pandi kaasa sõjaleide. 11) Uurituim linnus on Rõuge linnus. Palkelamud, millel olid savipõrandad. Sepikojad, kus valmistati pronksist esemeid. Seal elas püsiv kogukond 20-30 inimest. Palkehitised. 12) Puudub konstruktsioon, erinevad kivistiku tiheduse poolest, sinna sängitati surnuid peamiselt põletatult, need on märgatamalt leiuvaesemad, on leitud ka ainult kehaosasid. 13) Naabermaades kujunesid riigid omaks võetus ristiusk oli sissejuhatus Eesti keskajale, korraldati ristisõdasid ja sõjaretkesid.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Puitkatus
22
ppt

Puitkatus

sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul. Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks, seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest st. aeglaselt kasvanud okaspuust lhestatud pilbastest katuse iga on hinnatud 50-80 aastale. Seda tüüpi on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse puhul ei ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid). Sobiva suurusega puutüvi poolitatakse pikuti ja sisemisi pindu õõnestatakse veidi, et tagada vee äravool. Lohandikud paigaldatakse katusele sarnaselt laudkattega - alumine kiht laotakse parajate vahedega, õõnestatud pool ülespoole, pealmine kiht laotakse alumise suhtes ülekattega. Saelaudadest katuste eelkäijaks olid käsitsi lõhestatud kisklaudadest katused. Esimene kord kisklaudu asetatakse siin roovlattidele vertikaalselt.

Ehitus → Ehitusmaterjalid
73 allalaadimist
Eesti ajalugu - muinasaeg
6
docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Kaubavahetuse areng, maaviljelus 6. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikupiirkondades oli kaubavaheus 7. Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8. Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9. Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud

Ajalugu → Eesti ajalugu
62 allalaadimist
Eesti 19-sajandil
18
docx

Eesti 19. sajandil

teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus:  19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele.  U 1200 mõisat 1910  U 1-2 tuh ha maad igal  Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks  Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet  Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu  19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid  19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus  19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük  19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Puitkatused
16
pdf

Puitkatused

19. veebr 2013. a Hoone osad 6 19. veebr 2013. a Hoone osad 8 Lõhandikest ehk poolpalkidest katus Laastukatus ● Lõhandikest katust on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse puhul ei ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid). ● Sobib pikipärlinitega katusetüübiga 19. veebr 2013. a Hoone osad 9 19. veebr 2013. a Hoone osad 11 Lõhandikest ehk poolpalkidest katus Laastukatuse materjal ●

Ehitus → Ehitus
39 allalaadimist
Uurimistöö Haapsalu
19
doc

Uurimistöö Haapsalu

RISTIMISKABEL, MILLEGA ON SEOTUD LEGEND VALGEST DAAMIST. NIMELT VÕIB LEGENDI JÄRGI KABELI KESKMISEL AKNAL NÄHA AUGUSTI TÄISKUU ÖÖL - HAAPSALU VALGET DAAMI. VÄIKESES LINNUSES OLID KESKAJAL PIISKOPI, TOOMHÄRRADE JA TEISTE AMETNIKE ELU- JA TÖÖRUUMID, KUHU NAISTEL OLI SISENEMINE SURMAÄHVARDUSEL KEELATUD. ÕUES, VÄIKSE LINNUSE ÜMBER OLID ELUKS VAJALIKUD MAJAPIDAMISHOONED: HOBUSETALLID, LEHMA- SEA- JA LAMBALAUDAD, SEPIKOJAD JA MUUD TÖÖKOJAD, SAMUTI LINNUSE TÖÖLISTE NING SÕDURITE ELAMUD. ÕUES VIIDI LÄBI SÕJALISI HARJUTUSI, ET VAENLASTE RÜNNAKUTEKS VALMIS OLLA. AJA JOOKSUL LINNUSE MÜÜRE KÕRGENDATI JA LAIENDATI NING LISATI TORNE, MILLE SEAST KÕIGE VÄGEVAM OLI 38 MEETRI KÕRGUNE VAHITORN, KUS AVANES 6 VAADE KAUGELE HAAPSALU LAHELE. LINNUSE JUURDE KUULUS AVAR EESÕU, MIS OLI ÜMBRITSETUD 10 MEETRI KÕRGUSE RINGMÜÜRIGA. 17

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Linnageograafiast-Edgar Kanti uurimuse-Tartu linnasüda-näitel
30
docx

Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.

Teiselt poolt asuvad sajaprotsendiliselt väljaspool city’t leivavabrikud, puutööstus, pärmistööstus, õllevabrikud ja –laod, muud laod, parkimiskojad, töökojad ja muud tööstused ning vabrikud. Tabel 4 Mitte-city't iseloomustavate ettevõtete % levimine. City City- Ülds Mitte-city's: Liik: kehas % jäsemeis % e: % Sepikojad 0 9,1 9,1 90,9 Metallitööstus 15 0 15 85 Limonaaditehased 20 0 20 80 Värvimine ja 0 20 20 80 12 vanutamine Keemia- ja farmaatsia lab. 0 25 25 75

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Korralik äriplaan
20
odt

Korralik äriplaan

Lauamängude valikus oleks alguses ligikaudu sada erinevat lauamängu, et pakkuda ostjaile piisavalt suur valikut. LARPi mõõkasid hakkaks ettevõte ise tootma ning LARPi rõivastuse tootmiseks leitakse allhankijad, kuna rõivastuse valmistamine nõuaks palju oskustöölisi, ruume ja vahendeid samas kui toodangu maht ei oleks väga suur. Potentsiaalseteks alltöövõtjateks oleksid õmblusfirmad, nahatöötlusega tegelevad ettevõtted ja sepikojad. Peale otsese müügitegevuse hakkaks ettevõte tegelema ka erinevate fantaasiateemaliste ürituste korraldamisega ning lauamängude ja LARPikultuuri edendamisega Eestis. Ettevõte pöörab suurt rõhku ettevõtte interjöörile ja muljele, et tekiks hubane teeninduskeskkond. Püsiklientide tekke soodustamiseks pakutakse püsiklientidele hulgaliselt soodustusi, alates madalamatest hindades kuni eritellimusteni. Püsiklientidele võimaldatakse ka lauamängude laenutamise teenust.

Majandus → Majandus
630 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

(diversity and contrast). Hiina aed koosnes nagu erinevatest stseenidest või meeleoludest, mis üksteisele järgnesid. Neid oli kolme liiki (Hellström 1997): 1. Üllatav ja ootamatu (enchanted). Kummalised taimed, veevulin ja -kohin, kaja - kõik, mis võiks üllatada ja ehmatada pargis kõndijat. 2. Hirmutav (horrid). Järsud kaljud, pimedad koopad, moonutatud kujuga puud, varemed, viletsad hurtsikud, suitsevad sepikojad ja lubjaahjud jne. 3. Sõbralik ja meeldiv (pleasing). Idüll kontrastiks jubedatele stseenidele. Kaunilt kokkusobitatud värvid ja vormid. Põllumajandusmaastik, mida pole tarvis ilustada. Jõed ja järved, mille kallastele võib istutada roose ja muid põõsaid, püsililli, ehitada sildu jms. Õitsevad põõsad täis laulvaid linde, lagendikud ümbritsetud roosidest-jasmiinidest, värvikad paviljonid. Tantsivad näitsikud, kes pakuvad külalistele veini...

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun