Eesti vabadussõda 1918-1920. Ebaõiglane sõda- Iraagi sõda oli ebaõiglane sõda, sest see ei olnud enesekaitsesõda. USA, SB ja Austraalia väed tungisid mitteametlikult 2003.aastal Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseinii valitsus ning otsida massihävitusrelvi. 5.6 Vali Õ lk 66-67 kaardilt üks separatistlik piirkond ning uuri interneti abil: 1) mis on separatismi põhjuseks? 2) Milline on separatistliku piirkonna mõju antud riigi või riikide sise- ja välispoliitikale? 3) Milline peaks teie arvates olema separatistliku piirkonna tulevik? Põhjendage. 5p KORSKIA 1. Separatismi põhjuseks on kehtestada oma riik. 2. Sisepoliitika Prantsusmaale: Oolukord on olnud pingeline. Kuid iseseisvusliikumise aktiivsuse tõttu on saavutatud Pariisilt järeleandmisi. Välispoliitiliselt on Korsika rahulik. 3
Selle sümboli ründamisega ründab Venemaa demokraatiat ja vabadust kogu postsovetlikus maailmas. Veel on jäänud vaid Gruusia alistamine ja valitsuse kõrvaldamine, et eemaldada viimane takistus Nõukogude Liidu taastamiseks. Gruusia linnade ja külade okupeerimisega kaasnes alati Gruusia elanike etniline puhastus ja rüüstamine. Mõned päevad hiljem ignoreeris Venemaa pretsedenditu rahvusvahelise õiguse rikkumisega maailma üldsust ja tunnustas Gruusia kahe separatistliku piirkonna Abhaasia ja Lõuna-Osseetia sõltumatust. 6 Eesti panus: Eesti riigi peamine aktiivsus väljendub Euroopa Liidu, NATO ja OSCE kaudu. Konflikti otsustavaks lahendamiseks on oluline, et rahvusvaheline üldsus käituks ühtemoodi nii riikide omavahelises koostöös kui ka organisatsioonide kaudu ja suudaks ka Venemaad mõjutada konflikti lahendama läbirääkimiste teel
ning valitsuse vahel ei tekkinud. 1990 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused. 2. Pingete kasv Balti liiduvabariikides 1990-1991: NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Mõiste: separatism- eraldumispüüe. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: - kasvasid hinnad ja inflatsioon - peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad - kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata - kehtima hakkasid igasugused ostutalongid defitsiitsetele kaupadele jne.
tsiviilelanikkonna vastu toime arvukalt mõrvu, vägistamisi, röövimisi ja muid põlastusväärseid tegusid. Kõik okupeeritud Gruusia linnad ja külad langesid rüüstamise ohvriks. Gruusia linnade ja külade okupeerimisega kaasnes alati Gruusia elanike etniline puhastus ja rüüstamine. Lisatagu, et mõned päevad hiljem ignoreeris Venemaa pretsedenditu rahvusvahelise õiguse rikkumisega maailma üldsust ja tunnustas Gruusia kahe separatistliku piirkonna Abhaasia ja Lõuna-Osseetia sõltumatust. Seetõttu on vajalik otsustada, kas Vladimir Putini ja Dmitri Medvedevi avaldused, et peamine põhjus Vene armee rünnakuks Gruusia vastu oli nn Lõuna-Osseetia inimeste kaitse, on tugeval alusel." 8 Ojuland: Eesti toetab Gruusiat Esmaspäeva õhtul kohtus välisminister Kristiina Ojuland OSCE 11
5 Hispaanlased Mehhikost hõivasid Florida ja California Prantslased tänapäeva Kanada 16.sajandil Praegusele USA territooriumile tekivad püsivad kolonistide asundused 17. Sajandil 1773.a. nn. Bostoni teejoomine 1775- inglaste jõudemonstratsioon Lexingtoni all 1776 võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon 7.Iseloomusta USA kodusõda. Millal? Osapooled? Tagajärjed? 3p. Ameerika Ühendriikide kodusõda, setsessioonisõda 1861–65 USA 23 kapitalistliku põhjaosariigi ja 11 separatistliku orjust säilimist taotleva lõunariigi vahel. Esialgu sai põhjaosariikide vägi lüüa, 1864–65 purustati lõunaosariiklased. Orjus kaotati 1863. Majandus arenenes ja kujunes ühtne riik 8.Iseloomusta USA riiklikku korraldust. 4p 1789. a hakkas kehtima põhiseadus, milles fikseeriti föderalistliku suuna võit. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanudse küsimustega.
kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid). · Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. 3
1945a. Teise maailmasõja lõpuks on Hispaania diplomaatilises ja poliitilises isolatsioonis 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks. 1951a. üldstreik Barcelonas 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a. üliõpilasrahutused riigis 1969a. Franco kuulutab oma järglaseks prints Juan Carlose. 1973a. 8 juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast 1973a.sai peaministriks L.Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt (ETA) 1973a.peaministriks valiti C
kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid). · Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a
separatistlike reziimidega. Vastavalt siis avada ka neis piirkondades Venemaa esindused, kes osutaks konsulaarteenuseid. Gruusia võimud said Moskva sammudest teada aga avalikest allikatest, mitte läbirääkimiste teel. 1. märtsil kuulutasid Abhaasia separatistlikud võimud välja osalise mobilisatsiooni. 5. märtsil pöördus Lõuna-Osseetia separatistlik reziim Venemaa ja lääneriikide poole palvega tunnustada oma iseseisvust Juba 2005. aasta märtsis toonane Abhaasia separatistliku valitsuse kaitseminister Sultan Sosnalijev, et abhaaside relvajõudude ohvitsere õpetatakse välja Venemaal. 7. märtsil esitas Abhaasia separatistlik parlament rahvusvahelisele kogukonnale ja Venemaale palve tunnustada oma iseseisvust. 11. märtsil teatas Venemaa esindaja NATOs Dmitri Rogozin, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ,,tegelik lahkulöömine" Gruusiast algab kohe pärast seda, kui Gruusia saab mingisugusegi väljavaate alliansiga liitumiseks. (Kaas, 2008.)
Omariikluse taastamine 1990-1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed, kes 1991. aasta algul aktiviseerusid. Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuma. Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda. NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12.jaanuaril 1991 aastal kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NSFV riikidevaheliste suhete aluse lepingule, millega mõlemad pooled tunnistasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. *Iseseisvusreferendum
Granzsteini venestajate poolt küllalti ualdusväärseks. Seetõttu A. Greinzsteini kaebustest esialgu ei hoolitud. 1901. aastal lahkus kibestunud A. Greinzstein Eestist. Venestuse kõrghetked olid selleks korraks eesti rahval möödas. Tänu visale oskuslikule vastupanule oli eesti venestuse lainetest tulnud välja isegi tugevamana sakslaste mõjujõudu oli venestus siiski piiranud. Kui vene võimud 20. sajandi alguses avastasid enda eest ootamatult tugeva ,,separatistliku" liikumise, oli juba hilja selle vastu midagi otsustavat ette võtta. Uue sajandiga oli rahva elus alanud uus ajastu. [1] Villem Reiman Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (k irikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas
annaabi.ee 
