merehädalise jutustus 9. Jonathan Swift inglise valgustuskirjanik · ,,Gulliveri reisid" 1. Osas läheb autor liliputlaste maale, kus ta tunneb ennast hiiglasena. 2. Osas läheb autor hiiglaste maale, kus ta tunneb ennast liliputina. 3. Osas läheb ta lendavale Laputa saarele. 4. Osas läheb autor hiihnhmide maale, mille asukad hobused iseloomustavad õilsust ja arukust. 10. Samuel Richardson inglise sentimentalistlik valgustuskirjanik · ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus", ,,Clarissa" vastandavad voorust ning pahesid, kusjuures esile tõuseb peategelaste sisemaailm, lihtsa inimese tunded ja moraal. 11. Henry Fielding- inglise sentimentalistlik valgustuskirjanik · ,,Tom Jones, ühe leidliku lugu" peategelased leidlaps Tom Jones ja ta poolvend Blifil, vastanduvad teineteisele. Tomi võitlus oma õnne eest on
Romantism inglismaal 18. sajandi 70.aastatel tekkinud inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas. Üleminek klassitsismist romantismi oli sujuv, kuna klassitsismi traditsioonid olid nõrgad. Ülipopulaarseks tuli sentimentalistlik romaan. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt. William Blake Sündis 28. novembril 1757 Londonis. Blake oli inglise luuletaja, graafik ja maalikunstnik. Ta oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. Ta suri 12. augustil 1827. Mõned pidasid teda nupust nikastanuks, teised suhtusid temasse kui süütusse veiderdajasse. Vaid
1789 a Prantsuse revolutsioon oli tollal hulljulge katse seesuguseid põhimõtteid ellu viia. Prantsusmaal kujunes ,,entsüklopeedia" väljaandmine tõeliseks lahinguks mõttevabaduse nimel. Eriti oluline oli aga valgustusliku filosoofia otsene sekkumine ühiskonnaellu. Valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanridest spbis valgusideede levitamiseks kõige enam romaan- oli ju romaan juva XVII saj kinnitanud oma võimalusi ühiskonnaellu avara peeglina. Sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline dentents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vabameelsete ja materialistlike ideede kiire leviku õhkkonnas tekkisid eeldused ka tegelikkuse naturalistlikuks kujutamiseks. ,, Ohtlikud suhted". Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat. Areng luules aga aeglustus märksa, kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Filosoofid: Voltaire, Rousseau. Satiiriline proosa- terav väljanaerdud naer. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830
· Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud · Valgustusideede levitamiseks sobis kôige paremini ROMAAN, mis teeb 18. sajandi jooksul läbi kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on mõjutanud kogu Euroopa vaimsust · Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õiglusest. Voltaire
Inglise romantism 18.sajandi 70.aastatel tekkinud inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas, linnade kiire arengu ning sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid. Inglismaal olid klassitsismi traditsioonid olnud suhteliselt nõrgad, seetõttu kulges üleminek romantismile sujuvalt. Teed tasandas ka õlipopulaarse sentimentalistliku romaani viljelemine 18.sajandi keskpaiku. Moraliseeriv, kaastunnet sugereeriv, religioosse värvinguga sentimentalistlik romaan tõi lugeja ette vooruslikku, kannatava inimese rahva hulgast ning kurjus leidis seal alati karistuse. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskendavalt ja elulähedaselt. Ka Eestis laialt levinud nn Jenoveva- ajajärgu jutukirjandusele oli sentimentalistlik romaan otseseks eeskujuks. William Blake , William Wordsworth , Samuel Taylor Coleridge, Robert Southey, Georg Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley, John Keats, Walter Scott Percy Bysshe Shelley
A.Chamisso- Saksa hilisromantik, loodusteadlasest lüürik, kes kirjutas tragilist ja melanhoolset luulet. H.C.Andersen- Muinasjutukirjanik. Ideaalise väljendusviis, õpetlikud lood, mõtlemapanevad. Enamus muinasjutte lõppevad kurvalt. Inglismaa-Eelduseks oli tööstuslik revolutsioon-tõi kaasa mutused ühiskonnas-linnade kiire areng ja sotsiaalse probleemid. Ei olnud mingeid erilisi traditsioone seoses klassitsismiga, üleminek romantismile oli sujuv. 18.saj. Keskapaiku tuli sentimentalistlik romaan-moraliseeriv, kaastunnet tekitav, tegelane rahva hulgast, mõjus rahvale värskendavalt ja elulähedaselt. William Blake-Varase inglise romantismi esindaja, poeet, graafik, maalikunstnik. Avaldas luules protesti jne. Oli vaimustuses Pr. Revolutsioonist. Omal ajal ei olnud kuulus, 20.saj kuulutati moodsa maailmaluule eelkäijaks. Kuulsaim teos: "Tiiger". William Wordsworth-Avaldas koos S.T. Coleridge'iga luulekogu "Lüürilised ballaadid".
aga ka sõnapidamine muuhulgas lubadus olla truu Vene keisrile. Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener palju, osalt oma saadikust abikaasa töö tõttu muuhulgas nii Pariisi, Londonisse, Veneetsiasse, Madridi kui Kopenhaagenisse. Laura Mohr, kirjanikunimega Laura Marholm on 19
ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goethe (1749-32)- kunstiküps näidend ,,Götz von Berlichingen"; looming algab V, jõuab romantismi; romaan ,,Wilhelm Meister"- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia "Egmont"- insp Madalmaade revolutsioonist 16
kuna loodab nii vähendada Wertheri kannatusi. Werther mõistab, et üks kolmest, kas Lotte, Albert või ta ise, peab elust lahkuma. Suutmata kellegi haiget teha ning veel vähem kedagi tappa, otsustab ta enesetapu kasuks. Werther saadab Albertile kirja, kus palub kahte revolvrit, ettekäändega, et ta sõidab reisile. Pärast revolvrite saamist tulistab ta endale pähe. Werther maetakse vaikselt, ilma tseremoonia ning vaimuliketa. Sentimentalistlik teos. ülitundeline, loodust ülistav, puhtus, siirus, hale, halav, õhkav, paheline aadlik->siiras talupoeg, kurb, traagiline 19. sajandi romaan: Gustave Flaubert, Madame Bovary Väikeses provintsikeskuses praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua
Filosoofid: Swift, Montensquieu, Voltaire Satiiriline proosa- 18.saj põhiliselr inglismaal valitsenud kirjandusvool, kus kritiseeriti ühiskonna pahesid. Culliveri reisid-Swift. Filosoofiline proosa 5.ja 4. saj arenes kreeka filosoofia kõige hoogsamalt. Kunstipärase filosoofia käsitluse viisiks saab dialoog, mille käigus autor esitab oma seisukohti vaidluses vastasega või vestluses õpilasega. Olustikuline ja sentimentalistlik romaan Valgustusromaan on seotud inglise ja prantsuse kirjandusega. Olustikulises romaanis haarati rohkem intiimelu temaatikat. Kujutati armutundeid ja hingeelu väga suurt rolli mängis peategelase tundeelu kirjeldamine ja rõhutamine. Tähtsal kohal oli inimeste harimine ja rahuvse edendamine. Sentimentalistlikus romaanis oli põhitunnuseks tunnete oskuslik edasiandmine moraalitseva skeemiga. Valgustusaja draama kangelstaeks tõusid kolmandast seisusest inimesed(keskklass)
värsid, kahekõned, laulud, mõtisklused, kirjad, muinasjutud, legendid jne. Lüürika tugineb suurelt jaolt folkloorile. Romantikud J. C. F. Hölderlin Novalis E. T. A. Hoffmann Chamisso H. C. Andersen H. Heine Inglise romantism 18. sajandi 70.aastatel tekkinud inglise l romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas. Üleminek klassitsismist romantismi oli sujuv, l kuna klassitsismi traditsioonid olid nõrgad. Ülipopulaarseks tuli sentimentalistlik l romaan. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt. Inglise Romantiku William Blake William Wordsworth Samuel Taylor Coleridge Robert Southey George Gordon Noel Byron Percy Bysshe Shelley John Keats Walter Scott Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's
Sajandil. Väljendab taaskord valgustuslikke ideid. „Fatalist Jacqouis ja tema isand“ (1773) – tegevus viidud paljudesse paikadesse. Humoristlik ja optimistlik teos. Talupojamotiiv. Arutletakse ka fatalismi üle. 6. loeng 12.10.15 – eelromantism Suur osa romantismi ideestikust kujunes välja valgustuse ajal. Mingis mõttes võib öelda, et romantism on valgustuse äärmus. Valgustusel oli kaks faasi: 1. Materialistlik, empiiriline 2. Sentimentalistlik, tundeline -> see on ka eelduseks romantismi kujunemisele. Eelromantism ehk preromantism – see on aeg, mis käib enne romantismi teket. Tähtis on meelde jätta, et žanrid ei vahetu kella pealt, vaid see vahetus on sujuv. Muudatused luules 18. sajandi 2. poolel hakkavad olema eelduseks romantismi tulekule. Kuigi valgustuse raames me luulest põhimõtteliselt ei rääkinud, oli ju romaani õitsengu aeg. 19. sajandi algust valitseb aga luule ja lüürika ning selle peal on ka lugeja
nõuti mõttevabadust kui inimese loomulikku õigust. Teadmiste talletamiseks hakati looma entsüklopeediaid. 1772 "Entsüklopeedia" Prantsusmaal eesotsas Diderot'ga. Levis ajakirjandus, aktiviseerusid kirjanduslikud ringid ja vabameelne mõte väljus salongidest ja levis rahva seas. Valgustuskirjandus oli suures osas filosoofilise kallakuga, sest filosoofid olid ka kirjanikud. Kirjanduszanridest sobis valgustusideede levitamiseks kõige enam romaan. Sentimentalistlik ja realistlikolustikuline tendents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vähehaaval hakati käsitlema inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid. Kõrgelt hinnati ka teatrit ja draamat, mis võisid ühiskonda mõjutada isegi enam kui kirjandus, sest publikus oli rohkesti neidki, kes romaane ei lugenud. Ülistades mõistust, kaldusid valgustajad alahindama tundeid ja nii oli välja suremas lüürika. Sentimentalism hoidis siiski huvi inimese