SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONN AD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS
õiguste kaitse. Seadusi süstematiseeriti,kerkisid esile juristid,kujunes juriidiline terminoloogiast Roomas sai alguse õigusteadus. Latifundium ulatuslik,orjatööl põhinev suurmaavaldus. Seisused: 1)Senaatoriseisus Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad;senaatorid olid suurema osa ajast Roomas oma kõrgemates riigiametites; 2)Ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased väljaspool senaatoriseisust;tegeldi kaubanduse ja finantsasjadega;sageli määrati kohtunikeks; 3)Lihtrahvas käsitöölised,põlluharijad;linnade kasvades proletaaride hulk suurenesneile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühorjatöö osatähtsus suurneid kasutati pea kõigis eluvaldkondades;orjade seas oli ka kõrgelt haritud inimesi;omanik võis orjaga teha,mida soovis;vahel võis orja positsioon olla üsna heavastutusrikkad
Seda iseloomustab eelkõige kreeka keele ning kultuuri levik Idamaades, samas aga ka idamaiste mõjude senisest suurem imbumine Kreeka kultuuri. 9. Rooma ühiskond ja eluolu Rooma ühiskond oli seisuslik. Seisused erinesid üksteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhiline. Kogu võim oli pereisa käes. Naised olid mõne mehe eestkoste all ja poliitilisi õigusi neil polnud. Tüdrukud pidid abiellu astuma kohe peale murdeiga, kuid võisid ka mehest lahutada ja teatud juhtudel iseseisvat elu elada
minekut, kerkisid vahemere äärde. Jäid ida linnadele alla. Keel : Ladina keel Seisused Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisusesse, mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadustega kindlaks määratud. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Rooma õiguse tähtsamad põhimõtted Kodaniku ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kodanikul oli õigus edasi kaevata rahvakoosolekule või keisrile. Seaduste süstematiseerimine, ühtlustamine. Valitsejad Kodusõdade periood populaarsete väepealike vahel. Caesar Rooma väejuht. Pompeiusega(II väejuht) sõlmiti kokkulepe ühiseks riigi juhtimiseks. I Rooma ainuvalitseja, 44 a. eKr
Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigi-ametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid, kes jaksasid osta omale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes, kuid see tähendus kadus õige pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Erinevalt senaatoritest tegeles enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametni-kud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks.
Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud , senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajaal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionite ülemaad ja enamik provintside asevalitsejad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond
ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas
sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu („tsirkust ja leiba”)
sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu (,,tsirkust ja leiba")
rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks. c) Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemänge, et ära hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu (,,tsirkust ja leiba")
Rooma ühiskond oli seisuslik. Ülemkihti kuulusid keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus, alamkihti kuulusid vabd mehed, vabakslastud ja orjad. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Senaatorid olid suurmaavaldajad, veetsid enamiku ajast Roomas, nad olid kõrgemates riigiametites ja nende seast määrati leegionide ülemaid ja provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Keisririigi ajal nimetati ratsanikeks neid, kes olid piisavalt jõukad, mitte neid kellel oli hobune ja kes teenisid sõjaväes. Sageli määrati ratsanikke kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Orjad olid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest, nende seas oli haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Orjad töötasid latifundiumides,
· Aastal 211 pKr saavad kõik vabad inimesed Rooma kodanikeks. · Keiser Caracalla edikt kõik vabad inimesed(mehed) kuulutati Rooma kodanikuks *naised kodanikud ei olnud Millega tegelesid: Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said neist impeeriumi rahaashadega tegelevad ametnikud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Käsitöölised tegelesid käsitööga. Talupojad tegelesid põlluharimisega. Proletaarid tegelesid juhutöödega, nad võisid olla ka palgasõjaväes. Proletaaridele jagati riigi kulul tasuta vilja Vabakslastud hakkasid ise oma elu elama, tõusid kõrgetele positsioonidele. Võisid tegeleda