adductor longus o M. gluteus medius o M. gracilis (eesmised kiud) · Reie ekstensiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. gluteus minimus o M. adductor magnus (tagumised kiud) o M. biceps femoris o M. semitendinosus o M. gluteus medius o M. semimembranosus (tagumised kiud) · Reie aduktsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. adductor longus (alumine 2/3) o M. adductor magnus o M. pectineus o M. gracilis o M. adductor brevis
extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis. Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45 Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus. Ekstensiooni teostavad m. gluteus maximus, biceps femoris, semitendinosus, ja semimembranosus. Abduktsiooni võimaldavad m. gluteus medius ja gluteus minus. Addukstsiooni teevad m. adductor magnus, adductor brevis, adductor longus, pectineus ja gracilis. Internaal-rotatsiooni teevad m. gluteus minimus, gluteus medius ja tensor fasciae latae. Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon.
gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja Sääre lihased EESMINE RÜHM tibialis anterior - Eesmine sääreluulihas extensor digitorum longus - Pikk varvaste sirutaja extensor hallucis longus - Pikk suurvarba sirutaja
nende funktsioon. (4p) Fossa poplitea - õndlaauk. Tagumine põlvepiirkond:Põlveõnnal ül. Painutus Reie- kakspealihas (m. biceps femoris) Kaksik- sääremarjalihas (m. gastrocnemius) Poolkõõluslihas (m. semitendinosus) Poolkilelihas (m. semimembranoosus) Eesmine põlvepiirkond: Reie- nelipealihas ( m.quadriceps femoris) Põlvekedra side (lig. patellae) Põlvekedra keskmine ja külgmine hoideside (Retinaculum patellae mediale et laterale)
1. M. psoas major; Suur nimmelihas; M. iliacus Niudelihas 4 M. gracilis õrnlihas 2. 4 M. adductor longus Pikk (reie) lahendaja 3. 4 M. biceps femoris Reie-kakspealihas 4. 4 M. semitendinosus Poolkõõluslihas 5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M. plantaris Tallalihas 7. 4 M. gastrocnemius Kaksik-sääremarjalihas 8. 4 M. soleus; Lest-sääremarjalihas; ; 9. M. triceps surae Sääremarja-kolmpealihas
Ägedatel juhtudel operatsiooni vajadusel teostatakse soovitavalt 2 nädala jooksul vigastusjärgselt Muudel juhtudel 2 - 3 kuud peale taastusravi lõpetamist ebastabiilsuse nähtude püsimisel Kuidas teostatakse operatsioon? Tavaliselt teostatakse operatsioon artroskoopiliselt. Kuna rebenenud sidet tagasi õmmelda ei õnnestu (v.a. kui luutükiga vigastus), siis teostatakse kõõluse plastika, milleks võetakse patsiendi enda kõõlused (autotransplantaat): reie tagaosast semitendinosus ja gracilis kõõlus, millest tehakse 4 kordne kõõlus: selleks tehakse ca 3 cm lisalõige sääre ülaosa siseküljel kõõluste kinnituskohas, kus eriinstrumendiga prepareeritakse kõõlused põlvekedre kõõluses kesosast koos luutükkidega põlvekedre ja sääre kinnituskohtadest: lisalõiked tehakse reeglina kõõluse ülemises ja alumises kinnituskohas Sääre ja reieluusse puuritakse luukanalid ja artroskoopiliselt viiakse uus kõõluse tranplantaat
Reie lihased. Tagumine rühm. M. semimembranosus: o. tuber ishiadicum; i. condylus medialis tibiae (hargneb kolmeks tekib pes anserinus profundus); f. a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon. M. popliteus: o. epicondylus lateralis femoris + capsula art. genus; i. facies posterior tibiae; f. põlveliigese kapsli pingutamine (+ veidi ka sääre painutamine ja siserotatsioon) M. semitendinosus: o. tuber ischiadicum; i. tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest!); f. a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon. M. biceps femoris: o. caput longum tuber ischiadicum, caput breve linea aspera labium laterale; i. caput fibulae; f. a) põlveliigeses fleksioon ja välisrotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon. Keskmine (mediaalne) rühm (ka: adduktorite e. lähendajate rühm)
eemaldamine, seega kere ettepoole lükkamine Kaudaalsed lihased Poolkõõluslihas - m. semitendinosus Istmikuluuköber, (su, eq ka:) lai Sääreluu proksimaalne osa, Kereraskuse kandmisel puusa-, ristluu-köbru side kandluuköber põlve- ja kannaliigese sirutamine, jäseme ülestõstmisel puusaliigese
Musculus psoas minor o: vertebrae T12 – L1 i: fascia iliaca f: fastsia pingutamine REIE LIHASED Tagumine rühm Musculus semimebranosus o: tuber ischiadicum i: condylus medialis tibiae f: põlveliigese sääre fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese vähene retrofleksioon Musculus popliteus o: epicondylus lateralis femoris + capsula articulares genus i: facies posterior tibiae f: põlveliigese kapsli pingutamine Musculus semitendinosus o: tuber ischiadicum i: tuberositas tibiae f: põlveliigese sääre fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese vähene retrofleksioon Musculus biceps femoris o: caput longum – tuber ischiadicum + caput breve + linea aspera labium laterale i: caput fibulae f: põlveliigeses fleksioon ja välisrotatsioon + puusaliigeses vähene retrofleksioon Keskmine rühm Musculus obturatorius externus o: membrana obturatoria välispind
TAGUMINE RÜHM Poolkõõluslihas Poolkilelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Istmikuköber Sääreluu köprus Painutab ja m. Istmikuköber Sääreluu --"-- semitendinosus pöörab säärt semimembranosus mediaalne põnt, sissepoole, põlveliigese kihn, fikseeritud sääre õndlalihase
2 μm. A single A-band. myofibril is made up of a large number of The myofibrils are abundant in skeletal sarcomeres in series. The length of the myo- muscle cells, making up nearly 80–90% of fibril and also the muscle cell is dependent the volume of the cell. Myofibrillar proteins on the number of sarcomeres. For example, are relatively insoluble at physiological ionic the semitendinosus, a long muscle, has been strength, requiring an ionic strength greater estimated to have somewhere in the neigh- than 0.3 to be extracted from muscle. For this borhood of 5.8 × 104 to 6.6 × 104 sarcomeres reason, they are often referred to as “salt- per muscle fiber, while the soleus has been soluble” proteins. Myofibrillar proteins make estimated to have approximately 1.4 × 104 up approximately 50–60% of the total extract- (Wickiewicz et al. 1983)
annaabi.ee 
