linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsustatakse, et on kõige parem, kui Julien läheb teise linna seminari. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus - liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda - see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba. Poissi koguni ähvardatakse - ta peab ringi liikuma rauast sirkliga, et oleks võimalik ennast kaitsta
Tegelikult 1878. aastal vana kalendri järgi 6. dets. Stalini isa oli Gori talupoeg Vissarion Ivanovits Dzugasvili. Vägivaldne ja alkohoolik. Ema aga Jekaterina Georgievna, väga usklik. Stalini Gruusiapärane nimi: Soso 1888. aastal astus Soso vaimulikku kooli ning lõpetas selle 1894. aastal hiilgavalt. Asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari Paljud vene revolutsionäärid, kellel oli keelatud elada pealinnas, valisid elupaigaks mõnusa Tiflisi. Noored seminaristid puutusid nendega tihti kokku. Ka Soso. Marksism vallutas kiiresti Tiflisi vaimuliku seminari(nende ideid oli kerge omandada). Sellega oligi endine vaimuliku seminari musterõpilane Soso muutunud revolutsionäär Kobaks, mis nime all teda tunti palju aastaid. Stalin nägi Leninit(toona oma Jumalat) esimest korda Tamperes kongressil. Stalin ja Lenin, 1905, Tampere Stalin, Lenin ja Mikhail Kalinin, Märts 1919 1899
Alates 1932. aastast hakkas ühing väljaandma ka oma häälekandjat ,,Teated", mis ilmus kaheksa korda aastas. Lisaks anti välja ka õpikuid ja käsiraamatuid. Ühing tundis muret oma liikmete käekäigu pärast. 1930. aastate alguses toimunud õpetajate ulatuslik koondamine ei jätnud puudutamata ka VÕS-i lõpetanuid. Koha kaotuse tõttu majanduslikesse raskustesse sattunud õpetajate abistamiseks asutati 1934. a toetusfond. (Johannes Käis.. http://www.htk.tlu.ee/kais/seminaristid) Olgugi, et seminar suleti õpetajate ületootmise ettekäändel, on paljud uurijad arvamusel, et tegelik põhjus oli Käisi uuenduslikkus, ehk ka tõusev populaarsus võrreldes endiste õpetlastega. Võru seminari suurt mõju ja tähtusust oli tunda siis, ega muidu oleks Eesti Õpetajate Liit tähendanud üles selliseid kiidusõnu ning vilistlased ja kaaskodanikud näinud nii palju vaeva selle elushoidmisel, ja on ka nüüd, sest Käisi meetodid, eriti üldõpetus, on kasutusel tänapäevalgi
Tunde pidi valgemal ajal kaheksa, muul ajal seitse olema. Õppetööd tuli alustada kell viis või kuus hommikul ja see pidi kestma pärastlõunani. Koolmeistri ülesandeks peeti ka endiste õpilaste edasisele lugemisele virgutamist ja hilisemat kohtadelt teadete hankimist, kuidas neil läheb ja mismoodi nad oma koduküla lapsi lugema ja laulma õpetavad. Forseliuse kasvatus- õppetööd kergendas asjaolu, et seminaristid tulid taluperedest, kus tolle aja kasvatus rajanes vanemate rangel autoriteedil, valitses kindel kodukord, rahulik elurütm ning tööjaotus nooremate ja vanemate vahel. Seminar kujunes eestikeelsete maaharitlaste esimeseks taimelavaks. Lõuna-Eestist tulid kokku kõige andekamad talupoisid, kes tõid kaasa eri kihlkondade sõnavara ja murraku. Tartu- ja Võrumaa põhjapoolsemates kihelkondades oli tarvitusel Tallinna murre, lõuna pool Tartu-Võru murre.
Soso pidas need õppetunnid meeles. Elu Goris oli igav ja üksluine. Soso vapustavamaid mälestusi oli kahe kurjategija avalik hukkamine. Õpetajad leidsid, et hukkamise pealtnägemine peab tugevdama poistes arusaamist, et karistus on vääramatu ja hoiab neid kuritegelikult teelt. Kuid Soso mõistis seda teisiti: jumala käske võib rikkuda. 1.5. Noorusaeg 1894. aastal lõpetas Soso hiilgavalt vaimuliku kooli ja asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari. Seminaristid elasid suures hoones, mis oli muust linnast müüridega eraldatud. Seminaris valitses karm ja askeetlik jumalakartlik kord. Varahommikul tuli minna palvusele, päeval tuli veel mitu korda palvetada ja paar korda sai välja jalutama, kell kümme õhtul tuli minna magama. Nii algas Soso noorusaeg. Suur osa neist polnud hingeliselt valmis selliseks eluks. Nad leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse. Intelligentsi hulgas
abitu on, kui sellepärast, et ta vajadusel ja külm ja arvestav oskab olla. Härra Valenod' armukadedusest saadetud anonüümkiri teatab linnapeale, mis tema majas tegelikult toimub. Proua, saates ka endale Julieni abiga ühe anonüümkirja, suudab oma abikaasa küll ümber veenda, kuid leiab samuti, et Julieni teise linna seminari saatmine oleks talle kõige parem. Lahkumisstseen on liigutav. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba. Poissi koguni ähvardatakse ta peab ringi liikuma rauast sirkliga, et oleks võimalik ennast kaitsta
Vajaduse arhiivi järele tingis igapäevane praktiline elu, üle tuli vaadata senised kehtivad lepingud. Arhiivi praktiline loomine toimus Tartu Ülikooli juures. Riiklikku arhiivikomisjoni juhtis Arno Rafael Cederberg (1885-1948), 1919-28 TÜ Eesti ja Põhjamaade ajaloo prof, 1920-28 Akadeemilise Ajalooseltsi esimees, 1935-48 Helsingi, Turu ülikooli prof. Teda hinnatakse kui esimese eesti rahvusliku ajaloolaste koolkonna isa juhtivad ajaloolased, sh Otto Liiv, Hans Kruus olid tema seminaristid jne. Arhiivikomisjoni töö tulemusel moodustati Eestisse kaks riiklikku arhiivi: Tartusse Eesti Riigi Keskarhiiv (ERKA) ajalooliste materjalide kogumiseks, säilitamiseks ja kasuta- miseks. Tallinnasse Riigiarhiiv (RA) mille ülesandeks oli riigiasutuste jooksvate materjalide kogumine pärast nende säilitustähtaja möödumist asutuses. Arhiivi praktilise loomise juures oli aktiivselt ametis Friedrich Nineve (1857-1929), kellest sai 16. mail 1921 ERKA abijuhataja kt-ks
kuid ametitöö koolis ja kirikus sidus neid ikkagi rahvaga ja eesti keele ning kirjasõnaga. Talurahvarahutuste järel tundsid rüütelkonnad hirmu eestlaste massilise venestumise ees. Baltisaksa ülemkihid püüdsidki oma seisundit tugevdada, ühtlasi regiooni põlist omapära kaitsta rahvahariduse edendamisega. Üheks selle mõjuvamaks väljenduseks oli koolmeistrite seminaride asutamine ja ülalpidamine rüütelkondade poolt. Üldjoontes moodustasid seminaristid rahvakooliõpetajate harituma osa, mis annab omakorda alust neid arvata intelligentsi hulka. Eesti intelligentsi kujunemine algas ometi hoopis teisest otsast. Nimelt hakkas juba 19. sajandi esimesel veerandil Tartu ülikooli jõudma eesti soost noormehi, sagedamini mõisaametnike, mõisateenijate poegi. Astunud lõpuks Tartu ülikooli, nägid nad, et kõrgesti haritud inimeste hulgas on neid, kes talurahva elu ja vaimset kultuuri hindavad, koguvad ja uurivad
Haridusministeerium plaanitses lisaks Tartu seminarile veel nelja seminari avamist Eesti alale, kuid avati ainult üks. Alguses taheti õpetajaid ette valmistama hakata Narva Joaorus, kuid otsus muudeti ja 1912. aasta oktoobris avati seminar Rakveres. 1913. aastal õppima asunud noormeestest pärines suurem osa Venemaa sisekubermangudest, 1914.aastal eraldati sisseastujatele 16 kohta, venelasi ja eestlasi pooleks. Oli endastmõitetav, et eestlastest seminaristid pidid õpetajateks hakates eesti lapsi õpetama vene keeles. Seminaris said hariduse mitmed silmapistvad kultuuri- ja haridustegelased: A.akberg, N.Andersen, E.Kuusik, M.Laarman, J.Rummo. Kool auleti 1918.a. veebruaris Saksa okupatsiooni ajal. Kõrgemate algkoolide õeptajate ettevalmistamiseks avati 1914.aastal kolmeaastane Tartu Õpetajate Instituut. Eesti koolile tuli sealt õpetajaid vähe, tuntumaiks said koolimees ja luuletaja
asemel. Ta ei ole võrreldav klassikalise gümnaasiumiga. 1585.rajatakse gümnaasiumi juurde vaeste õpilaste maja, mis tegelikult on seminar. Hakatakse nimetama tõlkide seminariks, eesmärgiks kasvatada inimesi, kes oskavad mitmeid keeli, et kasutada misjonil. Eesti, läti, vene, ladina, saksa, leedu, poola, rootsi keeli. Gümnaasiumi jaoks ei olnud eestlased võimelised, sest algharidus puudub, siis seminari said õppima ka eestlased. Tartu seminaristid on käinud retkedel kaasas, seal aidatakse jesuiidi preestrit kõikvõimalikul moel, ollakse tõlgiks, teenijaks, hoitakse korras vaimuliku asju. Aja jooksul pidid saama nad praktilis-teoloogilise hariduse. Vabadel hetkedel tuli lugeda. Alguses seminaris alustati 7 õpilasega, õpilaste arv kasvab, kuni ületab 20. Osadel nimedel taga `Esto', aga mida see tähendab? kas Eestimaalased, eestlased, päritolu? Kalendrireformi läbiviimine. Riias puhkesid rahutused, mujal rahumeelselt
annaabi.ee 
