VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID ANTIKOAGULANDID pärsivad fibriini moodustamist Hepariinid, varfariin, uued antikoagulandid 1. Fraktsioneerimata hepariin- võimendab antitrombiini inhibeerivat toimet hüübimisfaktoritele 2. Madalamolekulaarne hepariin- seob antitrombiini hüübimisfaktoriga a. Enkosapariin b. Daltepariin c. Bemipariin d. Nadropariin 3. Sünteetilised pentasahhariidid : Fondapariinüks- kiirendab antitrombiini inhibeerivat toimet 4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5
KORDAMINE HÜÜBIMIST MÕJUSTAVAD RAVIAINED 1. Mis on antiagregandid? Mis on antikoagulandid? Antikoagulandid – vere koagulatsiooni (fibriini moodustumist) pärssivad. Antiagregandid – Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad. 2. Kuidas need raviained mõjutavad/takistavad patoloogilise hüübe teket? Antikoagulantid: Verehüübimist pärssivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi Antiagregandid: Trombotsüütide agregatriooni pärssivad. Inhibeerib pöördumatult
Äge müokardiinfakt KLIINILINE KASUTAMINE: Kopsuarteri massiivne trombemboolia Äge müokardiinfakt Isheemiline ajuinsult Kopsuarteri massiivne trombemboolia Isheemiline ajuinsult ANTIKOAGULANDID Vere hüübimist pärissivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi. FRAKTSION MADALMOLEKU FONDAPAR VARFARIIN UUED EERI-MATA LAAR-NE II-NUKS ANTIKOAGU
süstete korral tuleb süstekohta vahetada, et vähendada subkutaanset ärritust. Mida raviaine primaarse ja Trombotsüütide Tromboosivastane aine, sekundaarse agregatsiooni inhibiitor. hepariini rühm. Atsetüülsalitsüülhape Enoksapariin on farmakodünaamilse reaktsioonina patsiendi inhibeerib trombotsüütide madalmolekulaarne organismis põhjustab (nt agregatsiooni, blokeerides hepariin keskmise ravim blokeerib organismis tromboksaan A2 sünteesi molekulkaaluga beeta-1 retseptoreid ning trombotsüütides. ligikaudu 4500 daltonit,
Mitteinvasiivne. Häirib normaalset mikrovillilist struktuuri, tekib malabsorptsioon, diarröa. 3 astet: EPEC kinnitub pilidega, põhjustab mikrohattude kadumise (eae geen), seostub intimiiniga ja lõhub tsütoskeleti. TIR (translotseerunud intimiini-retseptor) sisestub epiteelirakku, et bakteri välismembraani intimiin saaks kinnituda. • ETEC. Enterotoksigeenne. Peensool. Mitteinvasiivne. Reisijate kõhulahtisus, imikute diarröa arengumaades; vesine diarröa, oksendamine, krambid, iiveldus, madal palavik. Patogeneesis plasmiid-vahendatud STa, STb, LT-I ja/või LT-
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
................................................. 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
