olema formaalsed. • Nt. järgmised kirjeldustasandid: argumentstruktuur, sündmusstruktuur, leksikaalse seose struktuur. Kompositsionaalne tähenduskirjeldus Selle tähenduskirjelduse all leidub erinevaid meetodeid, nt. loogiline komponentanalüüs: • tähendust kandvad sõnad defineeritakse lause piires • mitmesõnaliste väljendite tähendused avatakse osade kaudu, s.t. kompositsionaalselt. • sõnatasandil on sellise lähenemisviisi kohaselt võimalik jagada sõnad semantilisteks koostisosadeks (primitiivideks) Anna Wierzbicka (s. 1938) loonud eri keelte semantiliste primitiivide kirjeldamiseks näitliku metakeele NSM (natural semantic metalanguage), mis koosnebki semantilistest primitiividest. Algselt vaid 14, hilisemates töödes kuni 60 primitiivi, nt. • mentaalsed predikaadid (MÕTLEMA, TEADMA, TUNDMA) • tegevused ja sündmused (TEGEMA, JUHTUMA) • hinnangud (HEA, HALB) • omadused (SUUR, VÄIKE) • aeg (ENNE, PÄRAST, KUI)
Suahiili keeles on 7 klassi. Malai keeles need pikad peenikesed esemed. KÄÄNE - nimisõna morfoloogiliselt väljendatud grammatiline kategooria, mis võimaldab näidata nominaalliikme funktsiooni (tüüpiliselt verbi suhtes). 2-53 käänet. Kui käändeid on üle 8, siis suur hulk ruumisuhete kaudu. Käände nimetus peaks olema esitatud põhilise funktsiooni järgi, kuid see on tihti raske. Käänded jagunevad nn grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantilisteks (instr, komit, lokatiivsed käänded). Käänete nimetused eesti keeles: nimetav nominatiiv osastav partitiiv omastav genitiiv sisseütlev illatiiv 7 seesütlev inessiiv saav translatiiv
a) väljendusreeglid, nt 2.3.2 karmaņi dvitīyā – The accusative [is used] in [the sense of] patient 2.3.12 caturthī sampradāne - The dative [is used ] in [the sense of] recipient b) kombineerimisreeglid c) asendusreeglid • Iga moodustatav üksus „liigub“ läbi reeglite tähenduselt häälikute suunas. • Algusetapis on semantilis-ontoloogilised kategooriad, mis teisendatakse semantilisteks rollideks (retsipient, patsient, instrument, lähtepunkt agent, eesmärk jne), millele edaspidi saadakse vastavad käänded. • Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv, passiiv, predikatiivlause ja progressiivlause NB! need on tänapäevased terminid, eesti keeles näiteks vastavalt: Kati keedab suppi. Suppi keedetakse (Kati poolt) Kati on supi keetja. Kati on suppi keetmas
Siia kuuluvad nii muutmis- kui ka tuletusmorfoloogia. Muutmismorfoloogia uurib ja kirjeldab sõnade muutevormide moodustamist ja nende vormide funktsioone. Tuletusmorfoloogia selgitab, kuidas keeles juba olemas olevatest elementidest saab erisuguste morfoloogiliste operastsioonide abil moodustada uusi sõnu. 15. Morfeemide liigitamine (seotud morfeem, vaba morfeem, afiks, prefiks, sufiks, infiks). Morfeemid võib jagada kahte pearühma:semantilisteks (jagamatud tähendustervikud, millel on selge tähistussuhe keelevälise maailmaga) ja grammatilisteks (näitavad keelesiseseid struktuurisuhteid). SEOTUD MORFEEM- need morfeemid, mis kunagi ei saa esineda iseseisvate sõnavormidena. POTENTSIAALSELT VABA MORFEEM- võivad esineda kas omaette või teiste morfeemidega liitunult. VABA MORFEEM- ei saa kunagi liituda ühegi teise morfeemiga. AFIKS- seotudmorfeemid, neid võib jagada allrühmadeks selle järgi, kuidas nad oma tüvisõnaga liituvad
Iga "relevantne" põhjendus mõjub viisile, kuidas seadust tuleb lugeda. .................................................................... 2.2. R.Alexy: lingvistilised (semantilised, süntaktilised), geneetilised, süstemaatilised (konsistentsi tagavad, kontekstuaalsed, mõistelis-süstemaatilised, printsiibi-, spetsiaalsed juriidilised, prejuditsiaalsed, ajaloolised ja võrdleva õiguse (komparatiivsed) argumendid, üldised praktilised argumendid. 1) Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. a)Semantilised argumendid tuginevad normilauses sisalduvate väljendite tähendusele. b)Süntaktilised argumendid puudutavad normi grammatilist struktuuri, näiteks kuidas mõista mõnda konjunktsiooni või koma. Praktiline tähendus on eelkõige 16 17 semantilistel argumentidel. Nendega on tegemist siis, kui tõlgendamisel viidatakse sõnastusele
C. von Savigny nn klassikalised kaanonid ja kirjeldage lühidalt tõlgendusargumentide tüüpe Robert Alexy järgi? Klassikalised kaanonid (F. C. von Savigny järgi): keelelised (grammatilised ja semantilised), süsteemsed (süstemaatilised, loogilised, kontekstuaalsed), ajaloolised (subjektiiv-teleoloogilised), funktsionaalsed (objektiiv-teleoloogilised ehk sihi- või eesmärgipärased). lingvistilised argumendid: Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja süntaktilisteks argumentideks. Sõnastus on igasuguse juriidilise interpretatsiooni lähtepunktiks. Mõistagi tuleb eristada ametlikult kehtivaid, nö legaal-formulatsioone kõigist teistest sõnastustest. süstemaatilised argumendid: toetuvad ideele õigussüsteemi ühtsusest ja sidususest: kooskõla tagavad argumendid (“negatiivne sidusus”) kontekstuaalsed argumendid mõistelis-süstemaatilised argumendid
asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest, mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne Mitme jälje teooria - Igasuguse info omandamisel talletatakse mitut sorti mälestusi ja need talletatakse erinevatesse ajupiirkondadesse - Teooria jagab mälestused: autobiograafilisteks, semantilisteks/faktilisteks, üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) - Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. …. - Erinevad mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erinevalt. Rekonsolideerimise teooria - Mälestused koosnevad mitmest jäljest (neutraalsest substraadist). Sageli mälestusi meenutatakse korduvalt, mõeldakse nendele ja arutatakse nende üle
viidud (enamasti temporaalsagarasse). • Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia. Mitme jälje teooria (Nadel ja Moscovitch, 1997) – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - autobiograafilisteks mälestusteks – sõltuvad hipokampusest - semantilisteks/faktilisteks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) – sõltuvad muudest ajukoore aladest • Inimese elu jooksul mälestused muutuvad, kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. Nt autobiograafilisi sündmusi meenutatakse ja need salvestatakse uuesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleelselt mitmesse ajupiirkonda.
annaabi.ee 
