Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine. 4
Mambo Mambo Mambo on 1930. 1940. aastatel kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsu traditsiooni ning mustade haiitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tsa-tsa. Tantsu sammud Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Näide: http://www.youtube.com/watch? v=TvLw8p9hLiM
Romantism muusikas Romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Iseloomulik oli meloodilisus.Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. Romantismi peamised tunnusjooned väljendusrikas meloodia värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi
See arenes välja Austria rahvatantsust – ländlerist ning on kolm neljandikku taktimõõdus. Valsist on välja kujunenud ka Eestis eraldi tants, mis on labajalavalss. Seda tantsitakse täistallal, millest tuleneb ka nimetus labajalavalss. AJALUGU Aeglane ehk inglise valss on välja arenenud Saksamaal ja Austrias 18. sajandi teisel poolel. Teisalt aga öeldakse, et aeglane valss arendati välja 1920. aastatel Inglismaal, kus peeti seda seltskonnatantsuks. Eestis hakassi aeglast valssi tantsima esimeste tantsude seas, kuna sammud on lihtne meelde jäta ja tempo on aeglane. Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini valss on „Ilusal sinisel Doonaul“, mis on J. Straussi ajast. Algselt mõistati valss Inglismaal hukka
On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest. Armastatuimaks seltskonnatantsuks sai valss. Uued muusika zanrid: sümfooniline poeem; programmiline süit; programmiline sümfoonia; operett. Heliloojad: Edvard Grieg; Franz Schubert; Felix Mendelssohn-Bartholdy; Ferenc Liszt; Fryderyk Chopin; Johannes Brahms; Jean Sibelius; Giuseppe Verdi; Modest Mussorgski; Niccolò Paganini; Richard Wagner; Robert Schumann; Kunstnikud: Theodore Gericault; Eugene Delacroix. Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens; George Byron; H de Palzac; Heinrich Heine; Victor Hugo
MOZART ja LUDVIG VAN BEETHOVEN ROMANTISM u.1825-1875 Taas valitsesid TUNDED! Levinud oli arusaam, et muusika peab inimestele millestki k6nelema. Seetttu muutus populaarseks PROGRAMMILINE MUUSIKA-heliteose aluseks oli mingi kirjandus- vi kunstiteos, mille sisu pidi muusika edasi andma. Muusika abil kirjeldati muudki, niteks rnnakuid (nit.F.Liszti klaveriteos R2nnuaastad, kus ta kirjeldab muusikaliselt oma reisi Rooma ja veitsi). Armastatumaks seltskonnatantsuks sai valss. Keda kutsuti valsikuningaks? Uued muusikavormid: SuMFOONILINE POEEM-heosaline teos sumfooniaorkest- rile. PROGRAMMILINE SuIT- mitmeosaline teos m6nele pilli- le vi sumfooniaorkestrile, kus kujutataksegi siis mingi teose sisu vi muud. Enne nimetatud Liszti teos R2nnuaastad ongi programmiline suit. Maailma kuulsaim programmiline suit on aga kindlasti E.Griegi teos PEER GYNT. Romantismi ajal sndis OPERETT. Esimese opereti ORPHEUS P6RGUS kirjutas 1858.a Prant- susmaal J.Offenbach.
Tsiviliseeritud maailmas seltskonnatantsuks arenenult on tants oma esialgsed funktsioonid kaotanud ning kujunenud üheks levinumaks kultuurse puhkuse vormiks: ta on saanud rõõmsate ühiskondlike ja perekondlike sündmuste tähistamise endastmõistetavaks koostisosaks, noorte kokkutulekutel aga otse kohustulikuks.Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlaneei ole eriti tantsulembene. Kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on eestlastele möödunud sajanditest külge jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kog...
igatsused ja kujutlused. Romantikute heliloojate armastatud muusikazanriteks olid instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Kõikidel teostel on olemas programm ehk sõnaline sisuseletus. Romantismiajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia. 19. Saj tekkis mitmetes maades rahvuslikke koolkondi. Teostele võeti ainestik tihti siis muinasjuttudest ja legendidest. Palju kasutati rahvaviise. Armastatud seltskonnatantsuks sai romantismiajastul valss. 1) sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestril 2) programmiline sümfoonia- on 4 osaline teos sümfooniaorkestrile millel on sõnaline sisuseletus 3) operett- on meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu kuid ta võib olla ka ajakajalin
Sellisest omapärasest tekkeloost tingituna nimetatakse paljudes riikides meil fokstrotina tuntud tantsu quickstep'iks, aeglast fokstrotti ehk slow-fox'i aga fokstrotiks. Kiiret fokstrotti nimetatakse siis quickstep'iks ja aeglast slow- fox'iks. Fokstroti muusika taktimõõt on 2/2 või 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Et tänapäeval tantsitakse pidudel ka aeglase fokstroti muusika saatel lihtsalt fokstrotti, sobib seltskonnatantsuks praktiliselt iga fokstrotipulsiga pala, mille tempo on 28 52 takti minutis. Siinjuures on mugavaim tempo 36 46 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis. Põhifiguurideks on: 1. Veerandpöörded (Quarter Turns) 2. Telgpöördega pööre paremale (Natural Pivot Turn) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Viivitusega pööre paremale ( Natural Turn with Hesitation) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6
Sellisest omapärasest tekkeloost tingituna nimetatakse paljudes riikides meil fokstrotina tuntud tantsu quickstep'iks, aeglast fokstrotti ehk slow-fox'i aga fokstrotiks. Kiiret fokstrotti nimetatakse siis quickstep'iks ja aeglast slow-fox'iks. Fokstroti muusika taktimõõt on 2/2 või 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Et tänapäeval tantsitakse pidudel ka aeglase fokstroti muusika saatel lihtsalt fokstrotti, sobib seltskonnatantsuks praktiliselt iga fokstrotipulsiga pala, mille tempo on 28 52 takti minutis. Siinjuures on mugavaim tempo 36 46 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis. Põhifiguurideks on: 1. Veerandpöörded (Quarter Turns) 2. Telgpöördega pööre paremale (Natural Pivot Turn) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Viivitusega pööre paremale ( Natural Turn with Hesitation) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6
2. Eesti rahvatantsu ajaluguEesti rahvatantsude puhul võib eristada vanemat ja uuemat kihistust. Vanemat kihistust (mis taandus üldisest kasutusest umbkaudu 19. sajandi jooksul) nimetatakse üldiselt rahvatantsuks. Kõige ürgsemad on siin voor- ja sõõrtantsud ning maagilise iseloomuga imiteerivad tantsud. 18. 19. sajandi vahetusel levisid Eestisse lääne poolt paariskolonntantsud. Eestisse levinud uuemaid tantse (alates 19. sajandi keskosast kuni tänapäevani) nimetatakse tavaliselt seltskonnatantsuks. Suur osa vanematest seltskonnatantsudest kodunes Eestis sedavõrd hästi, et neid võib nimetada ka uuemateks rahvatantsudeks. Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919
annaabi.ee 
