alahinnata naise tähtsust tantsus ja eriti just seltskonnatantsus kuna üksi kodus muusika järgi hüpelda oskab igaüks. Kui standardtantsudes on mehe tantsuoskusel ning juhtimisvõimel rohkem kaalu siis ladina-ameerika tantsudes võivad naiste tantsusammud olla palju keerulisemad kui meestel ning tantsides ei ole paar nii ligistikku mis tähendab ,et mehel pole nii suurt kontrolli. Kuid selle mõistmiseks tuleks kõigepealt selgeks teha mis ikkagi on seltskonnatants. Seltskonnatantsude all mõistetakse põhilisi tantsukursustel õpetatavaid tantse. Laiemas mõttes on seltskonnatants mistahes liikumine muusika saatel, seega võiks väita , et seltskonnatantsud on eksisteerinud samakaua kui inimkond. Tõsi mingil ajaloo etapil hakati samme üles kirjutama, neile anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme.
muud. Alles 21. sajandi hakul on noorema põlvkonna eestlastel tekkinud oma muusikaliste juurtega uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse dzässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel
Kose Gümnaasium Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja
..........................................................19 KASUTATUD ALLIKMATERJALID..........................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika. Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja
põnevaid seoseid eri kunstiliikide vahel. 3. Valter Ojakäär `` Vaibunud viiside kaja.`` (2000) - «Vaibunud viiside kaja» on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P
head koospüsimist, on seda vahel raske omadanda. Võistlustel on tantsudel oma järgjekord, mis võib samuti erinevates maades erinev olla. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas. Natukene standardtantsudest üldiselt... Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm löök, neist esimene rõhuline. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal
120 voodikohaga; mikul ja pärastlõunal. Päeval korraldati erinevaid · talveperioodil vähendatud mahuga kuni võistlusi ja konkursse ning valmistuti õhtusteks 40 voodikohta. üritusteks. Eraldi lühiprogrammid on mõeldud koolidele. Õhtuti toimusid tantsuga seotud üritused ja teema- Klassidel ja gruppidel on võimalus veeta kaunis õhtud (seltskonnatantsude õhtu, show teemal "Hoia päev Karepa puhkelaagris (septembermai) koos loodust", lõpuõhtu teemal "Maailma ilusaim ööbimise ja toitlustamisega (soovi korral).Võimalik muinasjutt". tellida ekskursiooni Lahemaa rahvusparki. Laager lõpetati vabalavaga ja peoga. Rahvusvaheline noortelaager "Sõlekese" vanem rühm
põrand mürtsub...” 69 . Nagu meenutab V. Ojakäär, mängiti veel 1939. aastal Pärnus tantsu- pidudel jooksupolkat, krakovjakki ja vengerkat (Ojakäär 2000: 122) 70 . 65 Rahvaleht 1926, 09.03, artikli autor teadmata. 66 Bernhard René Leer (esines koos abikaasaga ka kabareetantsupaarina Marcelle & René), kohviku Marcelle omanik, kes ka kohviku oma abikaasa järgi “Marcelle’iks” nimetas (Ojakäär 2000: 87). 67 Kuulus inglise tantsuõpetaja, 1922. aasta seltskonnatantsude maailmameister Victor Silvester (1900–1978) asutas selle orkestri eesmärgiga kindlustada uute tantsude õige tunnetuse ja tempoga esitamine, millele otseselt viitab orkestri nimigi. Tema orkester töötas edukalt veel 1940. aastate lõpul, 1955. aastaks oli plaate müüdud 27 miljonit (Ojakäär 1983: 29). Siis juba V. Silvester & Silver Strings hilisemaid plaadistusi leidub isegi 50 aastat hiljem, 1998
annaabi.ee 
