kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Õpetajad ei tee sellest välja ning neil puudub ka tegelik võim koolis. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine ,,ruutu". Ruut oli plats, kus vanemad õpilased peksid
palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. 2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine ,,ruutu". Ruut oli plats, kus vanemad õpilased peksid kahekesi korrast üleastujaid ja ninakaid poisse.
Kodus aga kasuisa ei olnudki, vaid ema mängis üksinda klaverit. Pärast jutuajamist pakkis Erik asjad ja suundus internaatkooli, mille eest ema tasus ühe maali müügist saadud rahaga. Stjärnsbergi kool asus umbes 110 kilomeetri kaugusel Stockholmist. Erikul oli kindel plaan alustada Stjärnsbergis uut ning jõugu- ja kaklusvaba elu. Peatselt pidi ta aga tõdema, et selles koolis ei saa ilma vägivallata. Nimelt kehtis Stjärnsbergis „seltsimehelik kasvatus“, mida Eriku toanaaber Pierre Tanguy talle lähemalt tutvustas. Üldjoontes tähendas „seltsimehelik kasvatus“ seda, et nooremad õpilased pidid neljandike ja Nõukogu liikmete iga soovi täitma ning neile kuuletuma. Juba mõne päeva möödudes, kui ta otsustas näidata oma võimekust ujumises, omandas Erik endale „uue ja ninaka“ tiitli, mis tähendas, et tema kannatas Nõukogu liikmete ja neljandike erilise kiusu all. Loomulikult
Kuid sellega jäi ka nende kamp lõpuks politseile vahele. Ülekuulamisel pöördus õnn aga Eriku vastu ning kuna tal oli eelnevalt koolis ka vägivallaga probleeme olnud visati ta koolist välja. Vaevu oli Erik koju jõudnud kui ema teatas talle et ta läheb uude internaatkooli Stjärnsbergi ning rong lahkub kahe tunni pärast. Uue kooliga lootis Erik teha ka uue alguse. Ta lootis et saab elada siis ilma vägivallata, kuid selles suhtes ta eksis. Eriku uues koolis kehtis seltsimehelik kasvatus mis tähendas seda et direktor ja õpetajad poiste omavahelistesse probleemidesse ei sekkunud. Peagi märgiti Erik '''uueks ja ninakaks'' ning juba varsti kutsuti ta ruutu* kus tal aga õnnestus ennast tõestada. Paratamatult ei olnud aga parim viis end tõestada kahe temast vanema poisi läbi peksmisega, kellest ühel ta ka ninaluu katki lõi, ning tema kiusamist jätkati. Rahu ei andnud talle ka kooli Nõukogu, millel oli vägagi suur tähtsus koolis, ning nad määrasid talle
majanduslikku koortööd. Püütakse võimalikult vabaneda Esimese Maailma kaupadest, kui suheldakse aktiivselt Kolmanda Maailma riikidega. Majanduse reformimisega on aga need 60 61 riigid üha enam sidunud ka Esimese Maailma riikidega. Kokkuvõtte toetab NL Teise Maailma maid, et säilitada oma turvatunne. Edutav revolutsioon Lenini/Marxi teooria järgi tuleb luua seltsimehelik rahumeelne ühiskond. Seda tagatakse: 1)valvsus kontrarevolutsioonide suhtes, 2) pidev "vabadusvõitluste" toetamine mitte- kommunistlikes maades. NL-i taotlusi toetavad rahvusvahelisest Teise Maailma riigid. Kõik see viis "külma sõjani". Teise Maailma riigid arvavad, et sõjalise jõu suurendamine on vajalik vaenuliku Lääne vastu kaitsmiseks. Esimese Maailma riigid aga arvavad, et üha suurenev Teise Maailma sõjaline jõud on saamas neile ähvarduseks. NL-i "osalemine" Kolmanda
Surmapõhjus: loomulik surm 4.108. Rudolf Üksti Sünnikoht: Võru Olemus: ajas oma õigusi taga; Lugu: Võru Õpetajate Seminari õpilasena võitles ta põhimõttekindlalt uue parema riigikorra eest. Kui ta juba pensionil oli, sai ta Harala keskusse paneelmajja korteri. Seal tekkisid uued konfliktid. Teda piinati lõugava raadio, televiisori ja plaadimängijaga ega lastud rahus olla. Rudolf ei saanud üldse magada. Kui ta keelama läks, sõimati ta läbi. Seltsimehelik kohus ei võtnud ta avaldust vastugi, sest esimees oli ise üks piinajaist. Ta ütles, et see on kiusujutt. Mõttelage müra viis ta meeleheitele, ta pani villased sokid jalga ning hüppas viiendalt korruselt alla. Surmapõhjus: Hüppas viiendalt korruselt alla; enesetapp; 4.109. Valdeko Rikk Sünnikoht: Harala Olemus: seikleja; elunautija; Tervis: haige kõrv Lugu: Ta oli aastaid hulkumas. Tööraamat oli paksult erinevaid töökohti täis.
.. Isale on ju loomuomane valitseda poegade üle, eelkäijatele järelpõlve üle ja kuningale alamate üle. Sellised sõprussuhted rajanevad ülimusel, seetõttu austatakse ka vanemaid. Nendevaheline õiglus ja samuti ka sõprus pole aga samaväärne, vaid seisundile vastav. Mehe sõprus naisega on sama, mis aristokraatia puhul, sest lähtub loomutäiusest, suurema hüve andmisest paremale ja kooskõlas mõlemaga, ja samuti ka õigluse puhul. Vendadevaheline sõprus näib olevat seltsimehelik, sest nad on võrdsed ja samaelised, sellistena aga tunnetelt ja harjumustelt suures osas sarnased. Samamoodi näib see 7 Aristoteles peab üldisemalt silmas ainuisikulist võimu kui sellist. 8 Autarkes ei vaja teiste abi ega toetust. 18 olevat ka timokraatliku korra järgi, sest seal soovivad kodanikud olla võrdsed ja korra-austajad.
Siis läks Indrek vaatama piljardimängu, aga ka nõnda ei tulnud Tigapuu, nagu oleks temaga juhtunud mõni õnnetus. Indrek sai rahutuks, lõpuks hakkas tal süda valutama. Ehk vedas Tigapuu ta lihtsalt sisse: pani ta siia ootama ja ise ei mõtlegi tagasi tulla, läks juba ammugi koju ja irvitab seal. Pool üheteistkümneks oli Indreku kannatusel lõpp; ta ajas palitu selga ja läks, omal süda kipitas sees. Sest mis siis, kui Tigapuu ometi siia tagasi tuleb ja teda siit eest ei leia? On see seltsimehelik? Kas ei lubanud ta oodata? All trepikojas, kus nad raha pärast nii kaua kaubelnud, jäi ta seisatama, et ehk tuleb Tigapuu ometi ükskord. Aga ei, Tigapuu jäi ikkagi tulemata. Polnud parata, pidi üksi koju minema. Ja kui ta nõnda läks, oli tal äkki tundmus, nagu kõnniks ta täna esimest korda siin linnatänaval. Ainult tänavanurgal laternat nähes, mille tuld piiras nagu mingisugune aupaistus, tuli tal meelde, et seda aupaistusega tuld on ta juba varemalt näinud. Millal? Ah jaa
annaabi.ee 
