Dorian ise erinev mõnevõrra raamatust, kuid siiski järgib Wilde'i loodud sisu ja edastab sõnumit. Ekraniseeringu puhul on muudetud teose tegelaste käitumist, näiteks raamatus lõppes Sibyl Vane'i ja Doriani suhe, sest Dorian ei pidanud Sibyl'i näitlemist enam armastusväärseks, ta isegi nimetas ta näitlemist kohutavaks pärast seda, kui Dorian kutsus oma sõbrad teda vaatama ja Sibyl ei näidelnud hästi, kuid filmis rikkus Dorian suhte ise ära, hakates Lord Henry seltsimeheks. Dorian nautis elu pahede katsetamist, mille hulka kuulusid orgiad ja mõnuained, selline tegevus sai otsustavaks kahe nooruki vahelises suhtes. Kuid raamatu ja filmi puhul ühiseks osaks jäi siiski Sibyl ’i enesetapu kahtlustatav põhjus – raskestimõistetav Dorian Gray. Täpselt nagu raamatus, kujutati ka filmis peategelast Dorian'i hea välimusega noormehena, kelle heasüdamlikkus muutus Harry mõju pärast külmaverelisuseks. Filmis siiski on Dorian Gray kohati tumedam ja
Oscar Wilde'i teose põhjal ,,Dorian Gray portree" 2009. aastal valminud linateos ,,Dorian Gray" erineb mõnevõrra raamatust, kuid järgib siiski Wilde'i loodud sisuliini ja edastab sõnumit. Ekraniseeringu puhul on muudetud teose tegelaste käitumist, näiteks raamatus lõppes Sibyl Vane'i ja Dorian Gray armulugu kuna Dorian ei pidanud Sibyl'i näitlemist enam siiraks, armastusväärseks, ta kogunisti nimetas seda kohutavaks, kuid filmis rikkus Dorian suhte ise ära, hakates Lord Henry seltsimeheks. Dorian nautis elu pahede katsetamist, mille hulka kuulusid orgiad ja mõnuained, nii väga, et see sai saatuslikuks noorte suhtele. Kuid raamatu ja filmi puhul ühiseks osaks jäi siiski Sibyl Vane'i enesetapu kahtlustatav põhjus raskesti mõistetav Dorian Gray. Just nagu raamatus, kujutati ka filmis peategelast Dorian Gray'd hea välimusega noormehena, kelle heasüdamlikkus muutus külmaverelisuseks. Siiski filmis on Dorian Gray
Olgu siin võrdluseks lõik poeemi algusosast. Öel kui vanasarvik, kohmakas kui hüljes, hiiglaturi vimman, põsil pussihaavad. Vasak silm, kun peatub, puurib oherdina, parem pudelig_a löödi välja Jaavan. Norskab -- kõmisevad laevaküljed, ärkab -- ropul kombel sajatab ja praalib, vihan sütib -- saadab kerre tina, prassib -- paiskab pahupidi pool kvartaali. Kardet iga laiuskraadi linnan, lähen, pole kuski pikka püsi Oleandril -- tema seltsimeheks sügistorm Kap Hornil, koduks kõik maailma saared, veed ja mandrid. Merel mere õigus, merel mere kohus. Ilma kodumaata kapten Oleandril jalad pandi kett briti praamil, randmed raudu Jaaval, juuksed põlesid Jamaikal, parem silm sai paugu, juhtus mõnda muudki Okinawal. Ilma eluloota kapten Oleandril suus on kümned keeled, murjanite murded. Kõikjal võhivõõras, kõikjal kurikuulus -- kusagil ei püsi kapten Oleander. Tema kaaslane on marumöll Kap Hoornil, kodu igas urkas-kolkas,
Kuus aastat vana võis ta juba kirikus viiuli-soolod mängida. Niccolo ainsaks rõõmuks lapsepõlves oli tema armastav ema Teresa, kelle hoolekandmise läbi tuli ka see, et Paganini oma tervist suure õppekoormuse tõttu täielikult ei kaotanud. Üheksaaastasena , mängis ta juba Genova teatris oma esimese avaliku soolo. Muidu oli ta ikka oma üksikus toas kinni ja õppis isa valjul juhatusel väsimata edasi. Tundmata seetõttu välisilma, sai viiul tema truuks seltsimeheks ja trööstijaks rõõmutus lapsepõlves. Saades 12 viis isa noore muusiku kuulsa viiuldaja Rolla juurde Parma linna õpingutele, ent kuulmas Paganinit mängimas, ütles Rolla talle: "Armas väike mees, mina ei oska sulle enam ühtigi õpetada, sa oskad isegi, juba nii palju. Mine ja otsi muusikameister Baér üles. Selle käest võta õpetust." Seda Paganini tegigi. Aasta pärast toimus juba mitmeid kontserte ning tema kuulsus tungis üle Itaalia piiride
Tema oli pojale noore põlve ajal ainukeseks rõõmustajaks. Isa vastu ei tundnud Paganini muud kui lugupidamist ja kartust, aga ema vastu oli ta armastaja poeg. Ema hoolekandmise läbi see ka tuli, et Paganini oma tervist alalise õppimise läbi täiesti ei kaotanud. Üheksa aastat vana , mängis ta juba Genua teatris soolo. Muidu oli ta ikka oma üksikus toas kinni ja õppis isa valjul juhatusel väsimata edasi. Välisest ilmast ei teadnud ta suuremat midagi. Viiulimäng sai aga ta seltsimeheks ja trööstijaks rõõmuta lapsepõlves. Kui noor Paganini 12 aastat vana oli, siis viis isa teda selleaegse kuulsa viiulimängija Alessandro Rolla juurde edasi õppima Parma linna. Rolla oli parajasti haiglane voodis. Paganini astus ette tuppa. Siin oli Rolla uuem viiulitükk laual. Isa käskis poega noodist kohe tükki mängida. Imeks pannes kuulis Rolla teisest toast enese uut tükki täiesti puhtalt mängitavat
Tigapuu hindas seda, saatis Jürka poodi õlle, suitsuvorsti ja saia järele - Tigapuu küsis Indrekult talle müüdud tekki ja patja laenuks, sest Indrekult ei pidavat seda vaja minema kuni külma tulekuni, tuli ka välja et tegelikult need ei ole siiski Tigapuu omad, Indrek viiski need talle, sest tundis, et mida varem neist lahti saab, seda parem VII - Indrek eemaldus teistest ja oli pigem üksi, leidis endale seltsimeheks raamatud - Käis Koovi juures, kes andis talle paksu venekeelse raamatu läbi lugemiseks - Koovi soovitusel läks Indrek ka Timuski juurde, kes kogus taimesid ja soovis teada saada nende eestikeelseid nimesid, andis Indrekule eestikeelse raamatu lugeda „Meie maakera minevik“ - Timusk õpetas Indrekule ridade vahelt tulemist, õpetas ja rääkis talle igasugu suurtest ja tähtsatest asjadest, Timusk oli tark mees, see pani Indrekut tundma end lollina, kuid noormees
Vabad ametiühingud muutusid üheks kõige kohutavamaks terrorirelvaks, mis oli suunatud rahvusliku majanduse sõl-tumatuse ja tugevuse vastu, riigi vankumatuse ja isikuvabaduse vastu. Just nimelt vabad ametiühingud tegid esmajärjekorras seda, et arusaam demokraatiast muutus naeruväärseks ja vasti-kuks fraasiks. Just nemad häbistasid vabadust, just nemad oma praktilise tegevusega olid elavaks illustratsiooniks tun-tud sõnadele: "Kui sa ei taha saada meie seltsimeheks, lööme sul kolba sisse" ("und willst du nicht Genosse sein, so schlagen wir dir den Scadel ein"). 26 Vaat´ millistena näisid mulle juba siis need inimkonna sõbrad. Aastatega see minu vaade laienes ja süvenes, muuta teda mul enam ei tulnud. * * *
,,S-sead niisugused! Jumala eest s-sead! Ja ärge arvake, et ma seda halvasti mõtlen," pöördus ta klassi poole, ,,ei, vaid puhtast südamest, päris puhtast südamest. S-sead, mis sead! Muide, Kurlov on idioot, tunnen teda, lumememme peaaju, matemaatikast mitte vähematki aimu! Täielik koolipapa, pane või professoriks, sinna kõlbab! Mina aga ei tule teie juurde kui õpetaja, vaid kui seltsimees. Mitte kui sõber, sest sõpru valin ma, seltsimeheks on mulle aga iga tohmuski, sest mina olen sotsialist. Teie imestate? Ükskõik. Kui te enne pole sotsialisti näinud, siis vaadake. Aga sotsialismi ma teile õpetama ei hakka, nagu kardab teie direktor, see jahupea -- jumala eest, täielik tainapea, võite talle enesele öelda, kui tahate -- ei, sotsialismi ma ei õpeta, sest seda ei tunne ma isegi veel küllalt hästi. Aga sotsialist olen ma südame poolest ja matemaatikat tahan ma teile õpetada. Seega oleme asja juures. Kus on klassiraamat
annaabi.ee 
