pidav inimloom ja selle lehe tähtsus oli kindlasti suur. Ühtekuuluvustunne, et ,,jah ma mõtlen samamoodi nagu teised eestlased, jah ma pole ka rahul sellega mis toimub aga õnneks mulle on antud lugeda uudiseid eesti keeles, oma rahvuskaaslastelt". Ma arvan need mõtted keerlesid paljude peas. Peale Postimehe, tegutsesid ka karskusseltsid kes viisid läbi erinevaid näitemänge, kontserte ja kõneõhtuid. Need püüdsid rahvustunnet hoida. Just venestamisoludes leiti vahendeid , et seltsimaju ja uusi kohti ehitada. Rahvuslust hoiti üleval ka näiteks Eesti Üliõpilaste Selts, kes kasutasid omavahel eesti keelt, mis oli märkimisväärne, samuti õnnistasid nad sinimustvalge seltsi lipu. See on ju ajalooliselt väga tähtis, et just selline selts, sellisel raskel ajal kokku tuli ja, et just nende lipust Eesti riigi lipp sünnib. Toimus ka palju majanduslikult olulisi asju, nagu raudtee rajamine, vaevalt oleks see
1886- vene keel asjaajamiskeel kõigis valla-, linnavalitsustes. Kohtusõsteem venepäraseks. Uus linnaseadus,. Soodustati õigeusu levikut. Vanavara kogumine- 1888 hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine. Sobilik viis patrioolse meelsuse avaldamiseks. Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele. Karsklusliikumine- tegelesid rahvaharidustööga ja meeelelahutusega. Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid. Tartu renessanss- tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus. Rajati eesti laenu ja hoiuühisus. Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond. Hakkas kõnelema rahva majandusliku edendamisest. Toimetaja oli Päts, kaastöölised vilde, tammsaare. Kukutasid raekojas sakslaste võimu 1904.
Kartseris hoiti korrarikkujaid ja kurjategijaid, kes viidu kuhugi edasi. SELTSIMAJAD · 19. sajandil tekkis seoses rahvusliku ärkamisega rohkesti seltse, kes vajasid oma ruume. Esialgu neid polnud ja kasutati leeritube, vallamaju ja üüriti kaupmeestelt ja mõisalt ruume. Tavaliselt suuremate talude peremehed, kes kuulusid seltsi andsid oma ruume kasutusse. · Muusika, laulukoorigategelemine, peod vajasid suuremaid ruume ja selle pärast hakati ehitama seltsimaju. · Raha ehitamiseks sai näitusmüükidest, pidude korraldamisest, seltsi liikmes andsid ehitusmaterjale. Ehitus võis toimuda ka talgude korras. · Esimene seltsimaja ehitati Toilas 1882. aastal. RISTIMÄED JA RISTIPUUD · Kuulsaim ristimägi Eestis Hiiumaal. · Ristipuud levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus leidub vanu mände. Tavaliselt lõigati sinna rist lahkuni mälestuseks kui ta surnuaeda viidi.
Ikka on antud tulijaule igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu. Värskelt küpsetatud leiba või saia. Pähkleid. 20. sajandil muidugi kommi ja ka küpsiseid. Apelsine ja mandariine ning muid eksootilisi puuvilju. Moosi. Iluasjakesi. Raha hakati andma 20. sajandil. Kus käidi Käidi oma küla peredes ja naaberkülades. 20. sajandil hakati külastama kohvikuid ja restorane, seltsimaju,kauplusi.Nagu eespool öeldud,eelistatakse ka linnas liikuda oma kodu lähemas ümbruses. Kadripeod Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami,siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu,nagu see veel tänagi toimub Kihnu saarel ja mitmel pool mujal. Siis on peopaika juurde toodud õlut ja toitu ning kohale kutsutud pillimees (kui ta muidugi juba varem kaasas polnud). Kadripulmad
Renoveerimise käigus tekkis küsimus, kas vahetada ka toolid, kuid sisekujundaja soovist lähtudes säilitati siiski 1983. aastal valmistatud toolid, vahetades vaid nende polstrid ja liigendid. Teater sai juurde ka ühe uue proovi- ja mängusaali. Varem neljandal korrusel maalisaalina kasutuses olnud ja seni publiku eest suletud ruum sai avalikuks. SAKSA TEATRIST EESTI TEATRIKS Saksa teater tegutses Tallinnas juba 19. sajandi algusest, ajast, mil eestlased maakohtades alles rahva- ja seltsimaju ehitasid. 20. sajandi algul, kui valmis Tallinna Saksa Teatri uus maja, siis käis seal ka palju haritud eestlasi, vaatamata sellele, et sakslastesse eriti hästi ei suhtutud. Kultuuri koha pealt leiti siiski, et see on kõikidele tähtis, olenemata nende päritolust. Saksa Teatriühing hoidis uhket maja enda käes ka Eesti Vabariigi ajal ja see tekitas eesti avalikkuses suurt pahameelt. Samal ajal oli aga olemas saksa kogukond, saksa ajaleht ja saksa
Rahvaluulet oli kogutud juba mõnda aega, aga Hurda üleskutse muutis selle massiliseks. Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis. Tulemuseks on meie hindamatud rahvaluulekogud ja kõrgelt arenenud rahvusteadused. Tugevnes ja tihenes ka seltsiiikumine. Karkusseltsid tegelesid nii lauahaardelise rahvaharidustöö kui meelelahutusega, teenides sellega kaudselt ikkagi rahvuslikke eesmärke. Ka hakati ehitama eraldi seltsimaju, millest maakohtades kujunesid uueagse seltsielu keskused. Venestamise kokkuvõte : Venestamine ei lõppenud 1890ndate aastatega, vaid kestis üldjoontes kuni Vene võimu lõpuni. Eestlased, seal hulgas rahvuslased, kohanesid uute olude ja nõudmistega, õppisid ära vene keele ja oskasid kasu lõigata laias impeeriumis ning selle pealinnas avanevatest karjäärivõimalustest. Pidev varjtud vägikaikavedu venestamisega muutus aga
Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on näiteks eraldi tähistatud kadrihane seisusesse vastuvõtmist - esmakordselt haneksolija on tõstetud kaevukoogu peale ja kiigutatud. Kadripäeval kanti ka muid loomamaske (karu, sokk), kuid vähem kui muudel tähtpäevadel. Kus käidi Ikka oma küla peredes ja kui oli jõudu või küüti, siis ka naaberkülades. 20. sajandil hakati külastama kohvikuid ja restorane, seltsimaju, kauplusi. Nagu eespool öeldud, eelistatakse ka linnas liikuda oma kodu lähemas ümbruses. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Kolletamispäev -14 oktoober Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kolletamispäevaks on kõik lehed ja viljad oma värvi muutnud. Kogu loodus on väga ilus ja värviline. Näiteks kaselehed on
Selleks ja muudeks avalikeks üritusteks üüriti ruumie ja saale alevikaupmeestelt, mõisalt ja mujaltki. Enamasti töötasid seltsid suuremate taludes, mille peremehed olid ise seltsi liikmed. Kuna ruumide rentimine oli kulukas 5 kerkis üsna ruttu päevakorrale oma seltsimajade ehitamine, nagu need olid linnades tegutsevail seltsidel. Seltside ehitamine hoogustus märgatavalt 20.sajandi alguses. Rohkem ehitati seltsimaju Lõuna-Eestis, kus seltside asutamine oli elavam kui mujal. Silma paistsid ka Jõhvi ja Iisaku. Tavaliselt püüti seltsi ehitada kihelkonna- või mõnda teise suuremasse keskusesse või rajati võimalikult suure tee äärde. Oma maja ehitamine oli seltsidele kulukas ettevõtmine, raha saamiseks korraldati pidusid, näitusmüüke, võeti laenu seltsi liikmetelt ja teisteltki. Tihti andsid seltsiliikmed ehituseks tasuta palke ning materjal veeti kohale
Kõik juba varem tekkinud seltsiliikumised püsisid. Pärast 1905. aast rev-i tekkis Eestis juurde rohkem kui 30 Põllumeeste Seltsi. 1910 loodi Eestimaa Põllumeeste Keskselts 1913 Põhja-Liivimaa põllutöö keskselts. Karskusseltside arv kasvas I MS eel. Samas hakati üha rohkem keskenduma oma peaeesmärgile. 1906 kutsuti kokku I üleeestiline karskluskongress. Olulised arengud võrreldes varasemaga tegid läbi laulu- ja mänguseltsid. Seltside jõukus kasvas (ehitati uusi seltsimaju) ja professionaalsus suurenes. 1906 Vanemuine ja Estonia asutasid oma professionaalsed teatritrupid. Mõni aeg hiljem professionaalseks ka Pärnu Endla. 1910 VII Üldlaulupidu Tallinnas, esmakordselt esinejate arv üle 10 000. 16 1907 EÜSist lõi lahku fraternitas Estica jne 1911 Tartus asutati Eesti Naisüliõpilaste Selts.
annaabi.ee 
