Essee Dan Yashinsky loengu põhjal Käisime viiendal novembril Tiigi seltsimajas kuulamas Dan Yashinsky loengut. Alguses kui Tiigi seltsimajja jõudsin vaatasin, et issand jumal. Siin on ainult vanemad inimesed, kindlasti on siin väga igav. Õnneks oli hoopis vastupidi. Kahjuks pidin varem ära minema ja ei saanud täiesti lõpuni olla, kuigi oleksin väga tahtnud, sest sel hetkel kui lahkusin oli loeng minu jaoks juba väga väga huvitav. Alguses kui Dan rääkima hakkas sain kohe aru, et ta on väga hea jutustaja. Teda kohe tahtsid kuulata. See on minu jaoks anne. Ta suutis panna sind kuulama isegi kui sa seda teha ei tahtnud
tänab endamisi mõttes suurt jumalat, et see on pikendanud ta elupäevi veel ühe sügise võrra."). Loomulikult unistab ta ka talu heast tulevikust ja sellest, et Jüri saaks enda kõrvale hea perenaise. Teoses vihjab sellele tüli Matsi ja Jüri vahel, kui Jüri rääkis isale plaanist Roosi perenaiseks võtta. Jüri Aniluik unistab esialgu tüdrukute tähelepanust ja raskest talutööst pääsemisest. Ta ei oleks vastu ka kooli minemisele. (,,Äbi om seltsimajja minna tütriku naarva...Kuuli minnu kah es panda.") Hiljem unistab ta naisest ja heast elust (,,Ta tuleb Aiastele ehk veel kord aastas, isakodu vaatama ja vanu karjapõlvepaiku külastama, kõva kaelas ja läikivad saapad jalas. Kui hästi läheb, ka kõver kepp ühes, kobe valge näoga emand teises käevangus."). Jakob Lusiksepa unistuseks on see, et ta poeg jõuaks sõjast elusa ja tervena koju tagasi. Seda võib
Raudteevalituselt saadi pidulistele 30% hinnaalandust ja vastvad piletid saadeti kooridele kätte. Juba 10. juuni õhtul rutati Balti jaama külalisi vastu võtma. Paldiski rong tõi kohale mitmed Lääne-Harjumaa koorid. Peterburi rong saabus 13 kooriga Tartu-ja Virumaalt, nende hulgas olid ka mõned kõnepidajad. 11. juunil oli üleriiklik lein lõppenud ja külalisi võis tervitada kroonuorkestriga. Rongiga saabus ligi 500 lauljat, kellega marsiti orkestri saatel läbi linna ,,Lootuse" seltsimajja, mis asus Narva mnt-l, Maneezi tänava nurgal. ,,Lootuse" seltsimajas, mis kujunes laulupeo keskuseks, anti kätte pidumärgid, kontserdikavad, jumalateenistuse laulude sõnad ja korteritähed. Koorijuhid loosisid välja kooride järjekorra rongkäigus ja tegid teatavaks, mida nende koorid laulavad üksikesinemistel. Kell 12 kogunesid seltsimajja aukülalised, pidukõnelejad, üldjuhid, vene ja
kulus terve nädal. Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartu lähistel, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugematel ääremaadel polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Talupojavooride kohalejõudmine tekitas suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Ent laulurahval polnud palju aega linna imetleda, vaid asuti kohe tegutsema. Pärispea eelpäeval kogunesid lauljad ,,Vanemuise" seltsimajja, kust nad ööbimiskohta viidi. Leidus sõbralikke linnakodanikke, kes pakkusid talumeestele oma kortereid, mõnikord toidupoolistki. Vähesed said luksust nautida, enamus aga pidi leppima märksa vähemaga, küllap kannatama ka ebamugavusi. Kuna laulupeole olid kutsutud ainult meeskoord ja need olid ka agaramad kuulajad, siis domineeris Tartu üldpildis meessugu. Kooride peaproov Toimetulek tehniliste eeltöödega ei kindlustanud esmakordse Eesti massikontserdi õnnestumist.
ennem jõudnud ning Hilda läks tuppa ja Toomas peitis end ära. Kui mehed jõudsid ja tuppa läksid hakkas Toomas Viimsi poole astuma. Tee peal tuli Madjak talle vastu ning ütles,et too ei käiks enam Hildaga. Pidu Viimased paar päeva on Toomas Liisiga klatsinud ega pole jõudnud soomajja kuid teda paneb ka imestama,et Metskass pole ise ka sinna tulnud,ise tahtis nii kangesti,et teda maalitakse. Pühapäeva õhtul läksid Toomas,Liis ja Juhan Sõrru seltsimajja etendust vaatama. Juhan näitas Toomasele seltsimaja ning ennem etendust silmas Toomas Metskassi.Ta ostis tüdrukule pileti ning kui Jannu tuli andis too talle ka pileti kuid pidi ruttu tagasi kiirustama.Kui Madjak ja Jakup sinna jõudsid vihastas Madjak,et Hildale piletid osteti ning rebis talt need käest ja saatis ta koju.Etenduse alguses jõudis ka Sombu peretütar preili Martison sinna.Ta oli väga peen.Lõpu poole läksid Toomas ja Juhan jalutama. Mõraga kell
eestikeelsed sõnad ja mis sai kihelkonna ,,juubelipeo lauluks". Kontserdi puhastulu määrati eesti üliõpilaste toetuseks. Hoolimata sellest, et ,,priiusepäeva" pühitsemine toimus pastorite initsiatiivil ja käe all, aitas see siiski suvist üldlaulupidu ette valmistada: koorid said esinemiskindlust ja kogemusi rongkäigu tarvis. Lisaks propageerisid kohalikud pidustused eelolevat suurpidu. Pidurahvas Tartus Pärispeo eelpäeval kogunesid lauljad ,,Vanemuise" seltsimajja , kust peomarssalid nad ööbmiskohta viisid. Ühe koori liikmed püüti paigutada võimalikult samasse või lähestikku asuvaisse korteritesse. Koostatud nimestik oli kogu peo kestel kasutada aadressinimestikuna, mille abil leiti vajalikud isikud. Linnarahvas oli pidukomitee üleskutset tõsiselt võtnud ja reseveerinud kortereid rohkem, kui vaja oligi. Lauljad käitusid võõrastes linnakorterites korralikult. Mõned linnakodanikud polevat kortereid andnud, kartes põlatud maamehi.
ennekuulmatu jõuga, vapustades nii kaaslauljaid kui pealtkuulajaid (Hillar, Hillar 1994:14). Sellise jõuga polnud Eestis varem kunagi ükski laul kõlanud. Avasõnad lausus peakomitee president pastor A.H.Willigerode. Järgnesid ühislaulud ja nelja pastori jutlused või liturgilised esinemised. Kokku kestsid need lausa neli tundi. Kuid nii suurele rahvahulgale (Lisa 7) olid need halvasti kuulda. Edasi liiguti raekoja ette, kus lauldi tsaarihümni. Edasi mindi Tähe tänavale seltsimajja, kus peeti lõunavaheaeg (Hillar, Hillar 1994:14-15). Pärastlõunal liiguti teisele poole jõge Ressource´i aeda, kus algas vaimulik kontsert. Peenem publik võttis istet pinkidel, lihtsam rahvas murul. Kontsert jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa 10 dirigeeris J.V.Jannsen, keskmist osa A.Kunileid-Saebelmann. Orkestreid juhatas D. O. Wirkhaus (Hillar, Hillar 1994:15). Paljud imestasid, et kirikulaulude järel aplodeeriti. Tol ajal oli see
Päästekomitee saatis iseseisvusmanifesti laiali maakonna linnadesse (Pärnu, Tartu, Paide). Pärnu, 22. veebruar koosolek. Lahkuvad enamlased ja vene sõjavägi. Koosolekule saabus August Jürmann. Eesti vabariik on loodud rahvatahtel. Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Eesti maapäeva vanematekogu poolt. Ning võeti erapooletu seisukohta välisriikide vastu. Pärnu, 23. veebruaril saabus Pärnusse iseseisvusmanifestid, mida kleebiti igale poole linnas ning saadeti laiali. Endla seltsimajja kogus palju rahvast. Hugo Kuusner luges avalikult iseseisvusmanifesti. Iseseisvusmanifesti trükiti nii palju, et saabus ka teiste linnadesse. Viljandisse saabus iseseisvusmanifest 24. veebruaril. Gustav Talts luges Viljandi kohtumaja trepilt iseseisvusmanifesti Viljandi rahvale. Tallinna sündmused 24./25.02.1918: 24. veebruar 1918 Kasutades ära enamlaste lahkumist, hakkasid eesti üksused ning omakaitse üle võtma
autoga naasti Tallinnasse. 23. veebruaril tehti katse sõita Tartusse, kuid enamlased olid tugevdanud valvet Tallinnast väljasõidul. 22. veebruaril saadeti mõned manifestipaljundused maakonna esindustesse - Pärnusse, Tartusse. Pärnu enamlased olid saanud teated 22. veebruaril Saksa vägede lähenemise kohta, 23. hommikul olid enamlased läinud ja võimu võttis üle Pärnu Eesti Pataljon. 22. veebr õhtul kutsuti Endla seltsimajja suurem rahvakoosolek, seal kõneles Eesti Maarahva Liidu esindeja August Jürimaa - tervitas eelseisvat iseseisvust. 23. veebruaril jõudis Pärnusse Maavlitsuse Asjade valitseja Jaan Soop, kellel oli kaasas manifest 2 eksemplari. Kohalik ajalehetoimetaja Jaan Järve korraldas kohe manifest trükkimise mitmes tuhandes eksemplaris. Õhtul kell 8 kogunes rahvas Endla seltsimaja ette platsile ja Maanõukogu saadik advokaat Hugo Kuusner esimest korda Iseseisvusmanifest rahvale ette. 24
annaabi.ee 
