proua Vauquer' pansionaadis. Ta oli edukas nuudlikaupmees ja ta teenis hästi. Goriot'l oli kaks tütart - Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud. Isa Goriot armastas siin maailmas kõige rohkem oma tütreid. Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid. Ka kõige kulukama soovi viis isa täide. Pärast laste üleskasvatamist soovis Goriot leida oma tütardele rikkad kosilased ja seetõttu pani ta nendega kaasa suure kaasavara. Pärast tütarde meheleminekut lubati isal elada nii ühe kui teise tütre juures, aga hiljem asjad muutusid ja isa Goriot sai aru, et ta on tütardel jalus. Lisaks sellele ei meeldinud Goriot ka oma väimeestele
silmad (?) kõhn, valge ja naistekütt. Kunstniku hingega (väga andekas, kuid laisk. Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?") * Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane- seltsidaam. Ei saa aru kuidas Jelena võib põlata ära isa otsitud peigmehe, talle endale meeldib. Lõpus saab tast tolle andunud ja õnnelik naine. Raamatus ebatähtis. * Anna Vassiljevna Stahhova (end. Shubina) - Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv/nukrutsev. 7aastaselt jäi orvuks (päris mõisa). Väike, kõhetu, peente näojoontega, püsimatu. Mehe truudusetus sõna otseses mõttes sööb teda. Kuuldes Jelena plaanidest Insaroviga, on murtud ja peab seda maailma lõpuks.
Peab mängima kõrgelt. 5. Anastasie ja Delphine Elu minevikus koos isaga: kui ema suri, said nad isa armastuse täielikult endale. Goriot' olio ma tütardele andunud see oli kiivas ja õrn armastus. Tütred said kõik mida nad tahtsid. Isa rahuldas kõiki nende tujusid. Tüdrukutel olid õpetajad, kes pidid neid varustama annetega, mis annavad tunnistust heast kasvatusest. Neil oli ka seltsidaam. Käisid ratsutamas, omasid sõidukit ja elasid nagu rikka vanahärra armukesed. Nad pidid vaid avaldama oma kõige kulukaimaid soove ja Goriot tõttas neid täitma. Goriot' silmis olid ta tütred inglid ja temast endast palju kõrgemal. Kui tütred jõudsid mehelemineku ikka, võisid nad valida mehi oma maitse järgi; kaasavaraks pidid saama poole oma isa varast. Perekonnaelu: Anastasie oli aristokraatlike kalduvustega ja abiellus krahv de Restaud'ga.
igav hakata. * Mängunäiteid mida võiks pulmavana pulmas peolistele läbi viia. 1. Nn telefonimäng - antakse edasi käteta õunu, banaane ja muid asju 2. Tanutamine- ema paneb tütrele tanu pähe 3. Põlletamine - ema paneb tütrele põlle ette 4. Puntratants 5. Pruuditööv 6. Oksjon, kus pruutpaar saab maha müüa asju mis nad lapsepölves teinud on- joonistused, mänguasjad, käsitöö ja muud sellst 7. Kindlasti peaks valima asjamehed, kes on seltsidaam ja janukustutaja ja nii edasi 8. Salvrätimäng, kus salvrätile teevad naised huule jäljed ning peigmees peab ära arvama milline on tema pruudi huule jälg. 9. Kõievedu 10. Ämmade ja äiade poks 21.00 kui on paarmängu mängitud tuleb aeg janu kustutamiseks , suitsetamiseks ning puhkamiseks ja kellel vaja ka näksimiseks samuti on see aeg ka jutu rääkimiseks 21.30 tuleb laulmise aeg. Selleks puhuks on välja prinditud pulmalaulikud, milles on palju erinevaid laule
Kuna Traudli eesmärk polnud Riigikantselei, Adolf Hitleri teenistusse astumisest rääkimata, vaid üksnes Berliin, siis eiras ta hoiatavat südamehäält, mis ütles: ,,Ära seo ennast natsiparteiga, see võib halvasti lõppeda!" Viimaks juhuste kokkusattumise tagajärjel Hitleri palge ees seistes oli tal juba liiga hilja taganeda. Traudl laskis end fürerist pimestada ja just temast kui inimesest. Traudl oli füüreri seltsidaam ajal, mil füürer oma abilistega nn lõpplahendust ellu viis. Sama mees, kellest jäi mulje, et teda hivitanuks nagu Traudli hea käekäik, põhjustas oma otsatu hävitamistahtega kannatusi miljonitele inimestele. Hitleri testamendi ja surma järel hakas traudl teda vihkama. Ühtlasi valdas ka teda sügav kaastunne tema vastu. Armastusest aga oma abikaasa vastu, sai Traudlil vihkamine. Hitler oli Traudli isalik sõber, kes andis talle turva- ja kindlus- ning hoolitsetuse tunde
· Noor (Young) · Atraktiivne (Attractive) · Verbaalselt terane/verbaalne (Verbal) · Intelligentne · Edukas (successful) Mitte-YAVIS kliendid, nende väljalangevus võib olla seotud ainuüksi nõustaja negatiivsete ootustega: ta ei tule nii kui nii muutustega toime, ei saa hakkama. Nõustaja peaks pidevalt kontrollima, millises rollis ta on, ntks kas ta on usaldusisik, nurgaadvokaat (jagab juriidilisi nõuandeid), seltsidaam, psühhiaater, hingekarjane, lapsevanem, õpetaja, sõber, kohtumõistja. Tuleb ette kujutada, kellena kujutab teda ette klient. Enesetaju harva kooskõlas sellega, mis mulje me jätame. Supervisioonis/kovisioonis saab kohe tagasisidet. Millise rolli täitja peab nõustaja olema. Nõustaja puhul on rõhutatud ootus anda nõu. Millal mitte nõu anda? · Siis kui kliendi probleemist tulenev otsustamisdilemma on vastuolus nõustaja väärtusarusaamadega
nõukogus ja rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakul jne. Naine seevastu püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Naised ei osalenud isegi omas majas toimuvatel sümpoosionidel, juhul kui külla polnud saabunud just nende oma lähedased sugulased. Naistelt nõuti ranget monogaamsust, kuid mehed võisid luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga (kreeka keeles kaaslanna-seltsidaam). Ülalöeldu puudutab eelkõige aristokraatlikke abielusid. Lihtrahva puhul pidid mees ja naine igapäevases elus ja töös teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku puutuma ja seega teineteisele lähedasemaks saama. Selge on seegi, et vaesemaid naisi ja tüdrukuid viisid asjatoimetused sageli majast välja, mis omakorda tingis tihedama läbikäimise nii oma sookaaslaste kui ka vastassoo esindajatega. Kõik see ei muutnud aga tõsiasja, et ka
nõukogus ja rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakul jne. Naine seevastu püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Naised ei osalenud isegi omas majas toimuvatel sümpoosionidel, juhul kui külla polnud saabunud just nende oma lähedased sugulased. Naistelt nõuti ranget monogaamsust, kuid mehed võisid luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga (kreeka keeles kaaslanna-seltsidaam). Ülalöeldu puudutab eelkõige aristokraatlikke abielusid. Lihtrahva puhul pidid mees ja naine igapäevases elus ja töös teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku puutuma ja seega teineteisele lähedasemaks saama. Selge on seegi, et vaesemaid naisi ja tüdrukuid viisid asjatoimetused sageli majast välja, mis omakorda tingis tihedama läbikäimise nii oma sookaaslaste kui ka vastassoo esindajatega. Kõik see ei muutnud aga tõsiasja, et ka
annaabi.ee 
