Seljavigastused tekivad äkilistest kehapööretest ja ülakeha allapoole liikumistest. Tüüpilised löögid, mis kipuvad seljavalu tekitama, on maapinnaga paralleelne üle pea löök ja rabak. Alakehavigastusi põhjustavad kiired allapainutused. Kuna võistlussulgpallis mõjub alakehale suur koormus, püsib eriti noorte hulgas suur vigastuseoht, sest kasvueas ei ole lihased ja koordinatsioon veel täielikult välja arenenud. (Lasn, Tõnnus, Tarto, 2011). Seljavigastuste ärahoidmisel on tähtis sisemiste selja- ja kõhulihaste aktiveerimine enne liigutust, selja liikumise eest hoolitsemine ehk rindkerekallutused, puusa painutajalihase venitus ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused. (Lasn, Tõnnus, Tarto, 2011). Kuigi paljud õla vigastused vajavad rotaatorliigese tugevdamist, siis igakülgne taastusravi prgramm peab sisaldama ka abaluusidemete stabilisatsiooni harjutusi. Abaluuliigutajalihaste
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Kuupäev: Kellaaeg: Raskuste käsitsi teisaldamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvu määrusega ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". 2. Vähendada töötajate luu-ja lihaskonna ülekoormuse ning seljavigastuste riski. TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamine on ükskõik milline järgnevalt loetletud tegevustest, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene, loom) või elutu (ese). Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervishäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järk-järguline ja süvenev halvenemine (nt.
selga. Soovitav treeningu pikkus algajatel on 20-25 min, hiljem võib pikkust suurendada. Stepper Treening stepperil on sarnane trepist käimisele ning mõjub positiivselt südame- vereringele, samuti koormab jala- ja tuharalihaseid. Tõsted/kang Tõstete edukaks sooritamiseks ning ohutuse tagamiseks ning lülisamba, eriti selle alaosa vigastuste vältimiseks, on väga oluline, et tõsteid sooritatakse sirge seljaga või sissepoole nõgusa seljaga. Oht seljavigastuste tekkeks on kõige suurem momendil, kui selja asend muutub tõste sooritamisel. Koormus lülisambale on 750 kg suurune, kui tõstetakse 50 kg kangi kõvera seljaga. Koormus on aga 250 kg suur, kui tõstetakse samat kangi sirge seljaga. Energiakulu (75kg kehakaalu korral) Jooksurada ( kiirusel 8,3 km/t ) 712 kcal/t Veloergomeeter ( kiirusel 20 km/t ) 635 kcal/t Stepper 476 kcal/t Crosstrainer 712 kcal/t Sõudeergomeeter 674 kcal/t
tekib nii ala- kui ülaseljaga. Raskuste teisaldamine võib esile kutsuda kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline halvenemine nt juba eelnevalt mainitud seljavalu või ägedad traumad. Õnnetustes võib tekkida ka haavu või lausa luumurde. Kolijate töö puhul raskuste liiga sagedane tõstmine sunnib liigselt pingutama ning ruumipuudusel ka ebamugavaid liigutusi tegema, mistõttu suureneb veelgi seljavigastuste oht. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töö- Teisald keskk Teisald. . Keha- Juh onna- Riski
Vastav Eesti õigusakt on Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §5, lõige 4). Ka selles õigusaktis on sätestatud tööandja kohustus riskianalüüsiks. Vastavas EV õigusaktis on täpsemalt välja toodud vastavad punktid, mida tööandja peab riskianalüüsi juures silmas pidama. 1.2.05 Direktiiv sätestab tervishoiu ja ohtuse nõuded, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige seljavigastuste oht. Tööandja on kohustatud tagama tehnilised abivahendid ning tagama et vastav teisaldamine oleks võimalikult ohutu nign tervisele kahjutu. Tööandja peab tagama, et töötaja teab raskuse massi. Eesti Vabariigi vastav määrus on Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9 lõige 4). Vastavas direktiivis on määratud ära ka see, et tööandja peab
Raskuse teisaldamine võib kujutada ohtu seljavigastusteks, kui: see on seotud liiga suure lihasjõu rakendamisega see on seotud ebastabiilse või vale kehaasendiga see sisaldab kauakestvaid või suure sagedusega tehtavaid kehalisi pingutusi puudub piisav taastumisperiood teisaldatakse liiga kõrgelt, madalalt või liiga kaugele see toimub sundrütmis Töökeskonna tegurid võivad suurendada seljavigastuste ohtu, kui: raskuse tõstmiseks on ebapiisavalt ruumi põrandapind on ebatasane, libe või astanguline töökoha mõõtmed ei võimalda töötamist õigete liigutuste ja asenditega mikrokliima ei ole tööks sobiv töökoha valgustus on tööks puudulik Töötajast endast tulenevad riskitegurid, mis võivad soodustada seljavigastuse teket: üldine füüsiline nõrkus ebasobiva riietuse ja jalanõude kandmine puudub asjakohane väljaõpe
soojendust, näiteks kasutades kummilinte. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 10 1.1.2 Seljavigastused Sageli on sulgpalluritel viienda selgroolüli vigastusi ja nihkumisi. Seljavigastused tekivad tihti äkilisest kerepöördest ja ülakere allapoole liikumisest. Tüüpilisemad valu tekitavad löögid on round-the-head ja smash'id. Seljavigastuste ärahoidmisel on tähtis sisemiste selja-ja kõhulihaste aktiveerimiseelne liigutus, selja liikumise eest hoolitsemine ja reie tagaosa ning tuharalihaste venitused. Sisemiste selja-ja kõhulihaste arendamiseks on harjutused, kus hoitakse kere staatilises asendis, puusa-ja jalatõsted külili. (Danskanen, Tarto, Tõnus 2008) 1.1.3 Hüppeliigese sidemete vigastused Kui sportlane vigastab hüppeliigest, siis võivad kahjustada saada väga erinevad
II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.1990) V: 90/270/EEC 29.05.1990 töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta kuvaritega töötamisel (OJ L 156,21.06.1990) VI: 90/394/EEC 28.06.1990 kantserogeenidega töötavate inimeste kaitsmisest (OJ L 196, 26.07.1990) VII: 90/679/EEC bioloogiliste ohuteguritega töötamine VIII: 92/57/EEC ajutised ja mobiilsed töökohad
Jalgade asend Istudes: ruumi laius vähemalt 60 cm; sügavus vähemalt 45 cm põranda tasapinnal Seistes: labajala jaoks nii kõrguses kui sügavuses vähemalt 15 cm töötaja taga peaks vaba ruumi olema vähemalt 90 cm Kus tekivad probleemid? On kolm tööprotsessi, mille suhtes peab eriti tähelepanelik olema kahjustuste ennetamisel. Tõstetöödel tekkivad koormuskahjustused: raskete materjalide tõstmine, langetamine ja liigutamine käsitsi on üks suuremaid õnnetuste ja seljavigastuste põhjusi. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus Ergonoomilised soovitused materjalide ladustamisel ja käitlemisel: kohanda tööpaik nii, et seal poleks vaja materjale teisaldada; kasuta võimalikult rohkem ratastega transpordimehhanisme, elektrilisi ja hüdraulilisi tõstukeid; kasuta mobiilseid ladustamisriiuleid, väldid mittevajalikku peale- ja mahalaadimist.
annaabi.ee 
