Selgrootud loomad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Mereannid

krevette külmutanua, kas keedetult või keetmata. Kui ostad toore kreveti, keeda seda 5-10 minutit meresoolaga maitsestatud vees. · Müügil on ka kuivatatud krevetid - väikesed kooritud krevetid, mida on kuivatatud päikese käes. Annavad mõningatele aasia roogadele ainulaadse maitse. 7 MOLLUSKID · Molluskid on pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud. · Eestis on kindlaks tehtud umbes 160 liiki limuseid, nende seas nii teod kui karbid. · Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe. Karbid · Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud.

Toiduainete õpetus

25

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest

Bioloogia

47

doc

Puisniitude loomastik

keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-7-1.htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt

Pärandkooslused

8

odt

Liblikate elu. Liblikate sünd. Putukad.

LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal

Bioloogia

9

doc

Liblikalised

................................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki

Bioloogia

29

doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga

Loodus

16

odt

8. klassi bioloogia valikeksami vastused.

kättesaadavaks 12. Bakterite kasutamine 1)toiduainete valmistamine 2)Hapendamine 3)Käärimine Tõvestavad bakterid 13. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: 1)sissehingatava õhuga(tuberkuloos) 2)toidu ja joogiveega(düsenteeria) 3)läbi vigastatud naha(teetanus) 4)vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega(süüfilis) 5)siirutajate vahendusel(kirbud levitavad katku) 14. Kaitsmine 1) vaktsineerimine Algloomad 15. Ehitus: on üherakulised loomad 16. Liikumine:1) keha kuju muutes 2)viburit või ripsmeid liigutades Paljunemine: 1) pooldumise teel 2) pikipooldumise teel 3) ristipooldumise teel 17. Kui keskkonnatingimised muutuvad ebasoodsaks siis nad moodustavad enda ümber tsüsti 18. Tähtsus looduses 1) on toiduahela lüli 2) on olulised eluslooduse evolutsiooni uurimisel 3) parasiitsed algloomad põhjustavad haigusi 4) nende kodadest on välja kujunenud lubjakivi ja kriidilademed

Bioloogia

96

doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

Vajadusel on lisatud selgitus. 11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga). --- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36 Õpiku ülesanded 38 Lisa 42 --- 4 Peatükk 20. Selgrootute tunnused. Käsnad Ülesanne 1.

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)