7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Kaelalüli - keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Ogajätked hargnenud Rinnalüli - suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelüli - kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Eriliselt tugev luukude. 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks:
tasandilt. Kõik ülejäänud alanevad juhteteed moodustavad nn subkortikaalkulglad Tallinn nende kaudu kulgevad erutused lihastele alateadlike, automaatsete liigutuste sooritamiseks. 118. Seljaajunärvi moodustumine (joonis 27 lk 47): seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühendamisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu selgrookanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põhimikkudeks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes.
· Kaelaosa -> 7 kaelalüli seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks · Rinnaosa -> 12 rinnalüli lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise · Nimmeosa -> 5 nimmelüli mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. · Ristluuosa -> 5 ristluulüli · Õndraluuosa -> 4-5 õndralüli · Joonis lk 31 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus. · Kaelalülid keha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter, ogajätked on otstest kaheks hargnenud. · Rinnalülid suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk ümmargune, väiksem kui kaelaosas.
Viimane kujutab endast ühenduslüli peaaju ja perifeerse närvisüsteemi vahel, toimetades tundeaistingud närvilõpmetest edasi ajju ja saates sealt vastuseks lihastegevust regu- leerivaid korraldusi. Kui lülisamba vigastusega kaasneb ka seljaaju või närvijuurte kahjustus, võib tekkida valu või isegi halvatus praktiliselt igas kehapiirkonnas. Ishias ehk istmikunärvivalu tekib närvi pitsumisest kohas, kus see väljub selgrookanalist. Pitsumise põhjuseks on sageli purunenud lülivaheketas. Kuna seljaaju vigastus võib kaasa tuua drastilisi tagajärgi, on see piisav argument oma selja eest hoolitsemiseks 8 3. RÜHIVIGADE PÕHJUSED JA KUJUNEMINE Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, vaid mitmesugustest põhjustest tulenevalt võib muutuda elu jooksul paremaks või halvemaks. Rüht sõltub skeleti seisundist,
koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa. 15. Selgroolüli ehituse põhimõte: iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 16. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus: Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne.
Lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraluuossa. 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus. Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3).
Ülenevate juhtteede vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. Neis kulgeb erutus seljaajust peaajju. Alanevad juhteteed on enamasti seotud motoorsete funktsioonide kontrollimisega. Neis kulgeb erutus peaajust seljaajju. Seljaajunärvil on kaks j u u r t. Dorsaaljuur koosneb sensiiblitest ja parasümpaatilistest kiududest. Ventraaljuur aga motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest. Dorsaal- ja ventraaljuur ühinevad seljaajunärviks, mis väljub selgrookanalist lülidevahemulgu kaudu. Selgrookanalist väljumise järel annab selgroonärv ajukesta ehk meningharu ning jaguneb peatselt dorsaal- ja ventraalharuks. Nii dorsaal- kui ka ventraalharu jaguneb omakorda lateraal- ja mediaalharuks. Üks neist sisaldab peaaegu ainult tundekiude, teine aga motoorseid kiude. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. on ca 3 cm ulatusega ala vahetult seljaaju järel. Väliselt on üleminek peaaegu
16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19. lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks- liigesed sidemed
16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19. lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks- liigesed sidemed
Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi operatsiooni. Väiksemad diski prolapsid, millega ei kaasne suurt jalanõrkust või põie funktsiooni häirumist, võib ravida konservatiivselt aktiivse rehabilitatsiooni programmi alusel. 7. Pirnlihase sündroom. Pirnlihas e. piriformis paikneb sügaval tuharas. Lihas algab ristluulülilt ja kinnitub reieluu külge. Lihase töö on pöörata reit külje poole. Istmikunärv kulgeb pärast selgrookanalist väljumist pirnlihase all, läbib istmikulohu ja läheb mööda jalga alla. Igasugune häire, mis ärritab pirnlihst, põhjustab selle kokkutõmbumuse, avaldades survet istmikunärvile. See surve tekitab hajusat, laialdast valu mööda jalga alla, järgides mitte ainult üht närvi. See tunnus eristab piriform- e. pirnlihase sündroomi närvi kompressioonist, mida seostatakse väljasopistunud lülidevahelise kettaga. Selle sündroomi puhul võib olla raskusi käimisega just
Samal ajal ka kontroll liivri ja soolekonveieril. Võetakse trihhonelloskoopiaproov vahelihase selgroopoolsest otsast võetakse 20 -30 g tükike. Proov märgistatakse Lihakeha kuivkorrastus: · Kõhuõõnest tõmmatakse ära ploomirasv · Eemaldatakse neerud · Lõigatakse ära rippuvad raskoejäänused /v.a. tihedalt liibuv rasvkude) · Lõigatakse ära saba viimase ristluulüli ja 1.sabalüli vahelt · Korrastatakse torkehaav · Selgrookanalist eemaldatakse seljaaju, peaaju ja tonsillid · Lõigatakse ära silmad ja kõrva kuulmekäigud · Lõigatakse ära abtsessid, verevalumid, meh.mustus · Emiste lihakehadelt lõigatakse ära ka udar. Lammaste ja kitsede algtöötlemine Uimastamine Lubatud uimastamismeetodid: uimastamine poltpüstoliga ja elektriline uimastamine. Elektriline uimastamine :saavutada ühe sekundi jooksul voolutugevus 1,0 A, kitse- ja
annaabi.ee 
