Kääpa külas on 15. maist kuni 15. septembrini avatud Saare teabepunkt, mille juurest saab alguse Kaiu rattarada (45 km), mille teele jäävad Kaiu mõhnastik oma vahelduva maastikuga, erinevad metsakooslused, Sõõru küla koos oma 100-aastase tulevalvetorniga, Pala küla ja Kääpa küla, kus võib aeg-ajalt kohata kratte ning käia Kalevipoja teemapargis ja muuseumis. Endise Vara metskonna maile jäävad Kukemetsa metsaonn ja Kärgandilõkkekoht. Neid ühendab 30 km pikkune Selgise rattarada, mille teele jäävad mitmekesised metsamassiivid ja Selgise mäed. Kindlasti väärib külastamist kaunil Vooremaa maastikul paiknev, korduvalt Puudu on kokkuvõte. Piltidele allkirjad.
· Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist Eesti suurimad mõhnastikud · Männikvälja mõhnastik (18 km 2) Lääne-Virumaa · Kurtna mõhnastik (15 km2) Ida-Virumaa · Selgise mõhnastik (23 km2) Tartumaa Liivikud · Liivikud on Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. · Nende pind on suuremalt osalt tasane, harvem lainjas. Kaleste liivik (Hiiumaa) · Neid on palju Põhja- Eestis ning Lõuna- Eestis kõrgustike äärealadel ja orundites. Liivikud · Liivikud on tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede
Avaste mägi (23,9m) Saaremaa Viidumägi 54 Sõrve kõrgendik, Lääne- Sepamägi (24 m) Muhu Saaremaa kõrgustik saarel Tartumaa Ivaste kaldemägi 190 Vooremägi, Vapramägi (77,7 m), Selgise mõhnastik (107 m) Valgamaa Kuutsemägi 217 Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m), Väike Munamägi (207,5 m)
pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud Soomaa-Soomaa kujutab endast üldjoontes madalat tasast ala, mida läbib Pärnu jõgi oma lisajõgedega. Pinnakatte materjaliks on viirsavid, mereliivad ja turvas. [3] Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Kagu-Eesti lavamaa-põhilised ürgorgudest liigestatud moreentasandikud, kus aluspõhi asub valdavalt 2-8 m sügavusel. Lavamaa äärealadel paikneb kohati mõhnastikke (Välgi, Selgise, Karilatsi, Mustoja) Vooremaa-omanäoline maastikurajoon, mis koosneb peaaegu kogu ulatuses suurvoortest. Haanja kõrgustik-jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna, on Eesti kõige kõrgem ja ka suurimate kõrgusvahedega piirkond. Karula kõrgustik-ainulaadne mitmesuguste korrapäraste reljeefivormide poolest. Siin on domineerivaks moreenkünkad, mõhnad ja liivikud. Otepää kõrgustik-väga vaheldusrikka reljeefiga, absoluutkõrguselt ainult saja meetri võrra madalam kui Haanja.
Tartu-Kallaste maantee. Kaugus Tartust 20 km. (14) Vara vald koos Koosa osavallaga moodustab pindalalt Tartu maakonna suurima valla 333,04 km2. Elanike arv seisuga 01.juuni 2002 on 2113, mis moodustab kogu Tartu maakonna rahvastikust 1,36%. Asustustihedus on 5,88 in/km2. (14) Valla territoorium jaguneb 28 külaks: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi, Ätte. (14) Et lugejal oleks edaspidi kergem arusaada, siis tuleb siinkohal mainida, et teatud ajaperioodil kutsuti praegust Vara keskust nimega Kaarli. Varamõis aga on praegusest Vara keskusest umbes 2 kilomeetri kaugusel ja kuulub Vara küla territooriumile ning seal asus mõisahoone, milles tegutses kool teatud ajaperioodil. 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 - 1988 Vara valda kui sellist on esmakordselt mainitud 1496
2 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=90763 3 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 4 Hiiglase, Ingli, Urvila, Sookalduse, Ilgase ja Tammevaldma. 4 Võrreldes sellega on külade arv praegu tunduvalt suurem, neid on tervelt 28: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi ja Ätte. Aga ka valla territoorium on tunduvalt laienenud, see on Tartu maakonnas suurim, 33304 ha. Elanike arv seisuga 01. juuni 2002 oli 2113, rahvuse järgi enam vahet ei tehta.5 Valla ja ühtlasi kirikupiirkonna keskuseks on Vara küla, millest esmateateid on juba 1496. aastast (Warral). Külalt ja mõisalt on vald ka nime saanud.6 Küla keskuses asuvad praegu koolimaja, vallamaja, lasteaed, korterelamud, poed jm.
inimeste kohta, kes mujal elavad. Teavet sain ka õpetajatelt ja Facebooki kaudu. Algul tundus ülesanne väga raske olevat, aga kui sain juba kümnekonna vilistlase nimed, siis nende abiga jõudsin edasi. Kasutasin oma töös Ülle Andi käest saadud vilistlaste nimekirju, see aitas palju. Lõpuks leidsin võõrsilt 36 vilistlast. See arv ei ole kindlasti absoluutne tõde, sest väga paljude vilistlaste kohta ei teadnud ei õpetajad ega klassikaaslased mitte midagi. Mõne, näiteks Triin Selgise ja Elve Metsalu kohta teati küll, et nad elavad mujal, aga kus täpselt, ei õnnestunud teada saada. Lisaks uurisin veel, kui paljud vilistlased on mujal tööl käinud ja kui paljud on võõrsilt Eestisse tagasi kolinud. Ka need andmed ei ole muidugi absoluutne tõde. Järgmise etapina otsisin aadressid ja saatsin ankeedid. Väga paljud ei vastanud ankeetidele ja see tegi töö tegemise keerulisemaks. Oma hüpoteesidele, et välismaale on mindud
Paistu) o Kõrgustiku lõunaosas sandurid · Veestik o Orujärved ja jõed o Koorküla järved · Mulgimaa ja mulgid 14.10.13 Ugandi lavamaa (ka Kagu-Eesti lavamaa) · Valdvalt tasandikuline maastikurajoon (lainjad morenentasandikud) · Kasutatud ka Ugala nimetust, Ugala=Ugandi · Liivakivist aluspõhi, mida läbivad ürgorud arvukalt paljandeid · Servaaladel ka mõhnastikke (Välgi, Selgise, Kaiu, Haaslava, Vooremägi, Uniküla) · Voored (Valguta Tulimägi) · 40-50 m merepinnast · Ugandi lavamaa on väga sarnane Sakala kõrgustikule, Sakalas pole eriti aru saada, et seisad kõrgel · Devoni liivakivi paljandeid Ugandi lavamaal väga iseloomulik Ugandi lavamaale o Võrtsjärve rannaastang Tammel o Peipsi rannaastang Kallastel o Aruküla koobastik ja Kalmistu paljand Tartus
annaabi.ee 
