freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks. Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra. Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete,
nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomade jaoks oluline toit. Päikese UV-kiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra. Kuna kloori aatomid jõuavad peamiselt freoonide näol atmosfääri, siis otsustati 1987. aastal Montreali kokkuleppega arenenud riikides vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Samas ei ole freoonide kasutamise kohene lõpetamine tehnilistel ega majanduslikel kaalutlustel
Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda. ,,Teretus" Teid ma teretan,Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest kaob põline jõud: Astuge ette! 2. Koidula on oma luuletuses loonud kevade salajase saabumise meeleolu, looduskujundid, läbi loodus kujundite ülistamine.Ridade vahele on kirjutanud kevade tegelikku tulekut läbi loodus nähtuste. 3. ,,Üürike" Räägib aastaaegade vaheldumisest, see on põimitud inimese elu pikkusega. Sidus aastaaegade vaheldumise inimese üürikese eluga.Karmi tõe meeleolu.Sõnumiks on see et kõik saab ükskord otsa. ,,Ööbik!"
Oh sa eeslitest i i a- tud eesti kunst! Koidula seevastu kiidab eestlase töökust ning ühtekuuluvustunnet. Kirjanik väidab, et vaatamata raskustele on eestlasel alati selged sihid ning viimane suudab oma eesmärgid saavutada. Teid ma teretan, Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Vaatamata sellele, et Juhan on üsna pessimistlik, ta siiski leiab enda elus midagi positiivset kodu. Oma luules kirjeldab kirjanik sünnikohta, kui armast paika, kus kõik on ilus ning tore. Kuna Liiv elas üksildast elu, siis tema sõbrad olid ka valdavalt mehe kodupaigas. ,,..Mu armas kodu, väikene, /---/ Siin pilved, tuuled, päikene / kõik vanad tutvad on /.." See on ka üks väheseid teemasid, kus Koidula ja Liiv ühel meelel on
Erksat ühiskondlikku taju näitasid ka luuletused, mille lähtekohaks olid tollal alles üldisemalt teadvustamata inimkondlikud ohuprobleemid. Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule ,,Poeem Pärnu silgust" (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus ,,Antud ja võetud" (1981, 2.tr.1985). Paljus tagasivaatelisi, kohati valusat resignatsiooni väljendavaid värsse väärtustab elutarga humanisti selginud eetiline maailmatunnetus. Veel on kirjutanud "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948), "Turvas" (värsslugu, 1950), "Veskilaul" (värsslugu, 1959), "Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962), "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982), "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, 1983), "Kindakiri. " (poeem, eesti ja vene keeles, 1986), "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) III KERSTI MERILAASI ,,ANTUD JA VÕETUD"
Mahukas luuleraamatus jätkab Marie Under seda filosoofilist laadi, mis alguses sai juba kogust ,,Kivi südamelt" ja on järjest tihenenud poeetiliseks kokkuvõtteks inimese elust ja selle mõttest. Luuletaja heidab pilgu oma saatusele, eluülesandele ja olemasolule üldse otsekui kaugest perspektiivist. Suure sisendusjõuga luuletused nagu ,,Aruand", ,,Käsk", ,,Igimuistne vaev", ,,Järelvalgus", ,,Loobumise võit" ja teised on elu paratamatuste tunnetus ühteaegu valusterav ja selginud kirgas. Luuletaja vaatab enesesse rahunenult, kõige edasiliikumist tunnetades, sest tõde pole Underile kunagi olnud dogma, vaid ikka ja jälle midagi teisitileitut. Hilisluule üks mõjus tahk on kojuigatsuseluule. Kojuigatsus ühteaegu inimliku kannatuse ja ometi ka õnnestava ja olemasolu mõtestava tundena tõuseb oma paljutahulises rikkuses Underi luules üldinimliku esindavuseni. Koduigatsuseluules väljendub Underi seotusetunnetus oma maa ja rahvaga.
Protsessis suurendatakse osakeste kineetilist energiat vedeliku aeglase segamise abil. Kui settivate osakeste kontsentratsioon on suur, ei sõltu settimiskiirus ainult raskusjõust, vaid osakesed mõjutavad üksteist. Selline ahistatud settimine (ka kollektiivne settimine) toimub näiteks aktiivmudapuhastuse järelsetitis (vt. bioloogiline puhastus). Lihtsaim setiti toimib perioodilises reziimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. Suurte vee koguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Täisnurkseis horisontaalsetiteis voolab vesi paralleelselt pikemale küljele ja ümmargustes setitites keskelt ääre suunas. Settimise efektiivsust võib tõsta suurendades settimispinda kas paralleelsete plaatide või torude abil (nt.
4) Asulates on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda helvesteks ja protsessi kiirendada. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest. Lihtsaim setiti toimib perioodilises reziimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid
4) Asulates on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda helvesteks ja protsessi kiirendada. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest. Lihtsaim setiti toimib perioodilises režiimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid
raskusjõust, vaid osakesed mõjutavad üksteist. Selline ahistatud settimine (ka kollektiivne settimine) toimub näiteks aktiivmudapuhastuse järelsetitis (vt. bioloogiline puhastus). Joonisel 2.17 on näidatud peamised setitite tüübid. Lihtsaim setiti toimib perioodilises reziimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. Suurte vee- koguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Täisnurkseis horisontaalsetiteis voolab vesi
ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. 3) Sõelad nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. 4)Settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Lihtsaim setiti toimib perioodilises režiimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5)Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla
4) Asulates on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda helvesteks ja protsessi kiirendada. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest. Lihtsaim setiti toimib perioodilises reziimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed
,,Kas on noorus kunagi midagi uut leidnud", küsis üks kaasaegne väliskirjanik, August Strindberg, keda meie siis küll veel vaevalt eemalt tundsime. Ka ,,Kilgivere Kustase" kirjutaja debüteeris olemasolevate nõuete vähenõudlikuna jätkajana. Kitzberg, Ed. Wilde, Ernst Peterson käisid eel. Õnnetu Juhan Liivi ,,Vari" oli juba Väike- Maarja kihelkonnakooli kasvandikku sügavat mõju avaldanud. Aga ei ole neile eeskujudele järelepüüdmise suun ,,Kilgivere Kustases" veel hästi selginud, algeline on algaja oskus. Pärastine tammsaare ise ei ole enam hoolinud oma esimese joonealuse ega mitme jargnevagi meeldetuletamisest, üheski raamatulises väljaandes uuestitrükkimisest. Uurides tagasivaatavale pilgule on jutukese kompositsioonilises saamatuses huvitav seletada just eri sugemete algsegu. Vähese faabula sihiks on ja nagu ei oleks mitte ainult näidata Kilgivere kantniku joomapahesse langemist, ta perekondliku õnne lagu ja kraavi kukkumise surma.
Ta kargas püstisa sirutas käed ülespoole, aga sõrmegi ei ulatanud lakke. Ta katsus ronida, aga seinad olid nii libedad, et kätega kuhugi kinni ei võinud hakata. Sepp ei võinud enam kahevahel olla: ta oli sügava, pimeda haua põhjas. Silmapilguks tegi mõte, et ta ennast kavalast rüütlist nagu rumal laps petta oli lasknud, sepa mõistuse segaseks. Ta tagus rusikatega vastu seinu, et veri taga, kiskus enese karvu ja karjus hirmsasti. Kui keha väsinud ja aru jälle selginud oli, istus Villu maha, mattis pea käte vahele ja himustas surra. Surm ei tulnud, vaid tuim, tundmuseta ja himuta olek, mis uni ei olnud. Kui kaua see kestis, sellest ei võinud sepp enesele selget aru anda. Kord arvas ta kauget, tumedat hädakisa kuulvat. Jälle kargas sepp püsti, peksis rusikad vastu seina veriseks, katsus karates lakke kinni hakata ja hüüdis jumalat ja inimesi appi. Keegi ei kostnud talle. Kauge kisa lõppes pea ja sepa ümber valitses jälle hauavaikus. 13
annaabi.ee 
