Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"selgepiirilisteks" - 8 õppematerjali

Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil
3
docx

Segude lahutamine ja identifitseerimine kromatograafilisel meetodil.

Black B Black GPS 2x Black GPS sama liikuvustegur Black B-ga, kui seda on lisatud kaks tilka. Katsetulemusi vaadates võib öelda, et katse ühest küljest õnnestus, kuna Rf = 42/68=0,618 Rf= 48/68=0,706 Rf= 49/68=0,721 eraldunud komponente oli küllaltki palju. Siiski oleks paremal juhul Rf= 38/68=0,559 Rf= 45/68=0,662 Rf= 46/68=0,676 võinud komponendid jaotuda selgepiirilisteks laikudeks. Seda ei juhtunud ilmselt värvaine vähese lisamise või eluendi tõttu. Rf= 35/68=0,515 Rf= 42/68=0,618 Rf= 44/68=0,647 Seetähendab, et eluent ei suutnud värvaine komponente kõige Rf= 39/68=0,574 Rf= 41/68=0,603 efektiivsemalt eraldada. Rf= 35/68=0,515 Rf= 36/68=0,529

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
-Sellised nad on … hispaanlased
3
doc

„Sellised nad on … hispaanlased"

kes armastavad lõbutseda. Kas sellised need hispaanlased ongi või peitub neis veel midagi enamat? Järgnevalt püüan anda ülevaate hispaanlaste olemusest ning nende kommetest ja tavadest üldisemalt kahe raamatu "Kultuuride vahelised erinevused" ja "Sellised nad on ...hispaanlased" põhjal. Hispaania paistab silma oma mitmekesisuse ning värvikuse poolest, selle paljutahulisusest annab tunnistust ka riigi jagunemine selgepiirilisteks provintsideks. Provintse on Hispaanias 17, igaühel neist on oma pealinn, lipp ja seadusandlus ning paljud hellitavad mõtet rääkida omaenda keeles. Igal piirkonnal on oma iseärasused ning nad kõik erinevad üksteisest, kas siis rohkemal või vähesemal määral. Kui juba Hispaanias elavad andaluuslased, aragoonlased, baskid, kastiillased ja galiitslased tunnevad end kõik erisugustena, siis veelgi suuremat erinevust tunnetavad nad enda ja võõramaalaste vahel

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
1 allalaadimist
Paljunemine
4
doc

Paljunemine

Vastavalt sellele, milline on sugurakkude kromosoomide kombinatsioon viljastumisel, sünnib kas poiss või tüdruk. Naistel on kaks Xkromosoomi, meestel on X ja Y. Kromosoomivalem ehk karüotüüp naise jaoks on 46,XX ja mehe jaoks 46,XY. Inimese normaalseks arenguks on kõik 46 kromosoomi ilmtingimata vajalikud. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada joonisel ja eristada I ) Profaas ­ kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas ­ kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas ­ kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas ­ mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus?

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Organismide paljunemine ja areng
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

4) DNA kahekordistumine tuumas (kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks) 5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala). 2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine 1) Karüokinees ­ toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks. I ) Profaas ­ kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas ­ kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas ­ kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas ­ mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse

Bioloogia → Bioloogia
335 allalaadimist
Kultuuriajalugu
22
odt

Kultuuriajalugu

t. esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga. • See nn. spekulatiivne kultuuriajalugu oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. • Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. Nikolai Danilevski (1822–1885) • Danilevski kultuurilis-ajaloolist tüüpide ehk algupäraste tsivilisatsioonide teooria ◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp allub kindlatele arenguseadustele (neid sõnastab Danilevski kokku 5); nende tüüpide arengut võib võrrelda organismi arenguga.

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
15 allalaadimist
Kultuuriajaloo eksami konspekt
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

mudelile ­iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. Tänapäevase kultuuriajaloo institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. Morfoloogiline kultuuriajalugu / tsivilisatsiooniteooriad Kultuurimorfoloogia püüab ühelt poolt kõigi kultuuride arengut sidusa narratiivi abil kirjeldada, jagades kultuurid selgepiirilisteks ühikuteks, mis teineteisele järgnevad, kuid teiselt poolt loobub varasemast progressi ideest ning vaatleb kultuuride arengut selle asemel tsüklitena: iga kultuur tekib ja areneb, seejärel aga satub langusse ja hävib ühtsete seaduspärade alusel. "Kultuurimorfoloogia"mõiste võtab kasutusele saksa etnoloog ja Aafrika-uurija Leo Frobenius (1873­1938). 1920 asutab ta Münchenis Kultuurimorfoloogia Instituudi, mille peamine eesmärk on kultuuri kui

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
51 allalaadimist
Kultuuriajalugu-selle sünd-peamised suunad ja nende uurijad
23
pdf

Kultuuriajalugu: selle sünd, peamised suunad ja nende uurijad

See suund on laadilt spekulatiivne, see tähendab esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga ☼ ​nn. spekulatiivne kultuuriajalugu​oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. ☼ ​keskne idee:​inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. kultuuriline areng – tsükliline, spiraalne kultuur – elusorganismid selged kultuurilised vormid bioloogiline loogika → ​Nikolai Danilevski (1822-1885)​→ kultuurilised vormid kui bioloogiline areng ☼ Vene kultuuri eripärasus ☼ Vene ja Euroopa kultuuride vastand – suured ideoloogilised kultuurid

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
9 allalaadimist
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

sõnastamist nõudvate selge keele kampaaniatega. Kui kuulajal puuduvad mõistmiseks vajalikud taustateadmised ehk tema teadvuses ei ole kõnealuse eriala sündmuste freime, siis ei saa selle eriala mõisted kuidagi olla talle kättesaadavad, ükskõik kuidas neid ka ei nimetataks. 64 Terminoloogia Lühidalt • Fikseeritud koodi mudelil põhinev klassikaline terminoloogia- teooria eeldab, et: – maailma saab jagada selgepiirilisteks mõisteteks, – on võimalik saavutada erialainimeste üksmeel selle jaotuse teemal, – need mõisted ei muutu ajas ega ruumis, – teadliku valiku ja kokkulepete teel saab neid mõisteid tähistama leida parimad võimalikud terminid, mida siis kõik suhtlejad tunnustavad. • Kui need eeldused kehtiksid, siis tagaks klassikaline termino- loogia täiesti ühemõttelise suhtluse.

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun