o Side bioloogia ja geograafia vahel oli taime-, looma-, ja mullageograafia kaudu o Iseseisvusid geograafia harud mis tegelesid rahvaste ja inimestemajandustegevuse kirjeldamisega o Tekkisid majandusteadus ja majandusgeograafia o Rahvastikku uuris demograafia o Sotsiaalse suunitlusega geograafiaharudes kasutatakse uurimis ja seletusviise, mis oluliselt erinevad loodusteadulikust meetodist o Kultuurigeograafias uuritakse, millised on inimeste ettekujutused loodusest · Arenevad edukalt eelkõige need suunad, kus looduskeskkonna, majanduse ja rahvastiku keerulises süsteemis on vaja lahendada konkreetseid probleeme. · Loodus- ja inimgeograafia vaheline piir on ebamäärane
inimene kaldub vaikselt kannatama. Kõrge saavutusvajaduse korral on inimese jaoks tähtis saavutada midagi erakordset ja silmapaistvat. Teel selle saavutamise juurde kohatakse takistusi ja iga takistus võib suurendada hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte iseennast, vaid inimeset sõltumata jõudusid, oodatakse lahendusi, mis peaksid tulema iseenesest. Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal I ei võimalda analüüsida sündmusi ja inimesel ei arene oskust kirjeldada ennest või teisi. Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik, parim. Tulemuseks võib olla isegi edu, kuid see on kaugel inimese enda poolt püstitatud ideaalidest. Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne keskkond. ENESEHINNANGU JUURED MADAL ENESEHINNANG
Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte ennast, vaid inimesest sõltumatuid jõudusid. Saatust, üleloomulikke jõudusid, juhust. Niisuguse seletusviisi tõttu ei ole inimesel endal mingit võimalust lahendada oma probleeme - oodatakse lahendusi, mis peaksid tulema iseenesest. Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal intelligentsus ei võimalda analüüsida sündmusi ning inimesel ei arene välja oskust kirjeldada ennast ja teisi. Selle tõttu valitsevad pidevad vastuolud hinnangute ja sündmuste vahel, konfliktid inimsuhetes. Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. Tulemuseks on, et edu, mida saavutataksegi, on võrreldes ideaaliga nii tühine, et ta ei paistagi mingi edu
Probleeme: • missugused sõnad kuuluvad teatud ajahetkel keelde • mis on tähendus ja missuguste meetoditega on võimalik seda avada ja kirjeldada • kuivõrd on võimalik ühendada tähenduskirjelduse täpsus ja tähenduste põhimõtteline raskesti määratletavus • kuidas hõlmata süsteemset seost sõnade tähenduste vahel • missuguseid leksikaalseid valdkondi tuleks arvesse võtta • missugust metoodikat kasutada sõnaraamatu koostamisel Seletussõnaraamatu seletusviise • samatähenduslike sõnade abil: ablastuma ‘aplaks muutuma’ • vastandsõnade abil: üla-, ant. ala- • üldisema sõna abil: abilinnapea ‘üks linnavalitsuse juhte’ • seletus keelelise konteksti või kollokatsioonide abil: ülajäse – ANAT.; eluaasta – lapse esimesed eluaastad, käib viiendat eluaastat; • tüüpilistele liitsõnadele viidates: liba- , nt. libajurist, -kontroll • metakeelelisele, lingvistilisele iseloomustusele tuginedes: metalselt adv
kultuuri saab hinnata ainult selle ühiskonna enda väärtushinnangutega ühist mõõdupuud ei ole. Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri paremaks, hinnata teisi kultuure oma mõõdupuuga. Emic uurimisstrateegia, mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise maailma näevad. Etic rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab. Ühiskondi saab võrrelda üldskeemi põhjal. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus ühiskonnas on olemas teatud kesksed väärtused, mis seovad selle ühiskonna ühtseks väärtuseks. Ühiskonda saabki ainult selle abil tuvastada. Enkulturatsioon protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutuste, kogemustega. See on kui inimese kultuuri sisestamine: I Individuaalne situatsiooniline õppimine laps ise vaatleb
Uskumusjuttude uued suunad: tulnukad ehk mingi kõrgem vaenulik tsivilisatsioon, kes tahab inimkonna peal katsetada. Stalini või Lenini pea säilitamine, mida ühendatakse uue kehagaülikurjuse taasloomine. Imelik sünnimärk Stalini põselmaailma hävitav metsaline. Maailmalõpuended peegeldavad ühiskondlikke, kultuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, mis kajastuvad ka rahvaluuleteadetes. Viimsepäevahirmud integreerivad üha uusi seletusviise ja hävingupõhjusi. Kindlad kuupäevad ja sündmused-ended. Teadusuuendused andnud uusi maialmalõpumärke. 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? Jumal on absoluutne, kõige looja, kelleta midagi ei saaks olla ja püsida. Midagi/Kedagi paremat ei saa luua. Alternatiiv: Keel Jumalast asendab keele humaansusest ja inimesest. Freud: Inimeste hirmude, neurooside, vajaduste projektsioon reaalsusesse. Feuerbach: Inimideaal mida ei ole võimalik saavutada
3. Alati leidub inimesi, kes oskavad teha midagi paremini ja midagi halvemini kui mina; 4. Igas sündmuses on minu jaoks midagi head ja midagi halba; 5. Ainult mina ise olen ma tegevuse õiguses ja ebaõiguse hindaja; 6. Ma elan ja tegutsen siin ja praegu - minevikku ei saa muuta ja oleviku probleemid ei lahene tulevikus iseendast. Nende reeglite omaksvõtmine aitab võtta omaks seletusviise ja sa ei lasku harjumuspärastesse käitumisnormidesse. · Käitumisviisi repertuaari suurendamine. · Inimene muutub aktiivselt maailma enda ümber - probleemi lahendamine. · Enesehinnangu tõus. 26 Emotsionaalsele seisundile suunatud toimetulek · kontroll oma seisundi üle · inimene muudab aktiivselt maailma enda ümber - probleemi lahendamine · enesehinnangu tõus
- NT: Missugused suhtlemisolukorrad on Sinu jaoks keerulised? Küsimused, mille eesmärgiks on vestluse protsessi juhtimine. -NT: Nii, ja mis siis edasi sai? Küsimuste tüübid: - Kinnised vs avatud küsimused - Kas sa kohvi tahad? VS Mida sa juua tahad? - Kirjeldavad ja täpsustavad küsimused - Kuidas sa täna kooli tulid? - Konkreetsele vastusele suunavad küsimused vs arutelule suunavad küsimused - Siin on üks vastus puudu, mis see on? VS Milliseid seletusviise veel võib olla? - Küsimused küsimuste kohta - Mida see küsimus teie arvates tähendab? Küsitlemisel oluline - Heade küsimuste koostamise ja esitamise reegel on see, et neid tuleb püstitada nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (=tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimust. - Teine oluline reegel on see, et kasutatud oleks sellist küsimuse konstruktsiooni, mis võimaldab rääkijal vastata sisulisele küsimusele. - NB
6. Tulest saadud haigused; 7. Maja- ja saunavaimudelt saadud haigused; 8. Jumala(te) saadetud haigused; 9. Haigusdeemonilt saadud haigused. Demonoloogiliste haigustekitajate ilmumiskuju järgi (Manninen): 1. Seestumine; 2. Välisjõu kallaletulek; 3. Nakkusrünnak Sõukand oma kommentaaris märgib, et Mannise peamine puudus käesolevate klassifitsioonide puhul on see, et inimesed (vähemalt uusaegne soome- ja eesti talurahvas) ei pruukinud sugugi vältida ratsionaalseid seletusviise. RAVIST M. Kõiva toob raviriituse puhul välja mitmed järgud: · Kogunemine ja tutvumine; · Haige veenmine arstija võimekuses; · Haiguse päritolu väljaselgitamine; · Haiguse otsimine ja eemaldamine, hävitamine või tagasisaamine; · Paranemisreeglite, ettekirjutuste selgitamine; · Ravimite üleandmine; · Arstijate tasumine, tänamine. (Tasumise raames tasub meeles pidada, et nt ohverdamine, mis esmapilgul ei tundu üldse peaasjalikult olevat toiming rõhuga
annaabi.ee 
