Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
Pärnu 2011
Koostasid: TÜ Pärnu kolledzi 2. kursuse üliõpilased Liivi Hiienurm
Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi. Selleks, et seda saaks teha, on vaja esmaslt luua mingisugune korrastatus, näiteks rühmadesse jagamine. Need üldistavad kirjeldused aitavad teha tuleviku tarbeks ennustusi ning kasutada mingit materjali parimal otstarbekal viisil. Seda nimetatakse teaduse süstemaatilisuse esimsekse "etapiks". 2. Teaduslikud seletused Teooriate loomine on teadusele iseloomulik. Mõnesid nähtuste valdkondi seletataksegi vaid teadusliku teooria abil. Teaduses tuleb ette, et mingit nähtuste valdkonda on küll oskuslikult kirjeldatud, ent pole tõeliselt seletatud. Sellisel juhul seletatakse nähtust teadusliku teooria kaudu. Selliseks nähtuseks on näiteks planeetide liikumine: matemaatilised kirjeldused on olnud pikalt teada, kuid nende liikumise seletamine on olnud problemaatiline. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teaduse kolmandas aspektis väljendub süstemaatilisus
Viimastel aastakümnetel on lastepsühholoogias populaarne olnud emotsionaalse seotuse teooria (inglise keeles attachment theory). Selle järgi vajab laps normaalseks arenguks lähedast inimest. Lapse kiindumus hakkab ilmnema kuuendal või seitsmendal elukuul ja on eriti tugev 12. elukuul. Tavaliselt kujuneb lapsel lähedane emotsionaalne suhe oma emaga, kuid vahel ka isa, vanaema või kellegi teisega. Paljusid vajakajäämisi lastekodulaste arengus seletataksegi just sellega, et lapsel pole inimest, kes oleks tema päralt. Emotsionaalse seotuse teooria kohaselt jätab esimene emotsionaalne suhe jälje kogu eluks, mõjutades hilisemaid lähedasi suhteid, olgu need siis kallima või oma lastega. Juba 8 kuuselt võtavad lapsed teiste lastega kontakti ja muutuvad sotsiaalselt aktiivseks. Üheks märgiks sellest on oma mänguasja teistele ulatamine. Kuid sotsiaalsete oskuste areng ei toimu iseenesest
kolmandikku, neist omakorda kaks kolmandikku mõisteti surma või hukkus vangis. Paljudel oli süüdistuseks just kandideerimine. Üle veerandi asjaosalisi jõudis hiljem pagulusse või langes sõjas. Repressioonidest pääses Eestis umbes 8%. Ohvrid olid suured, aga suur oli ka vastupanust saadud tulu meie iseseisvusvõitlusele. Seda zdanov teist suurt möödalasku on võimalik välja vabandada ainult väitega, et "proletariaadi" huvides on kõik lubatud. Nii seletataksegi: "Sellega oli kodanluse passiivne valimisõigus faktiliselt tühiseks muudetud. Tekkinud olukord, kus proletariaadi esindajaid saab, aga kodanluse esindajaid ei saa valida, viitab poliitilise võimu jagamatule omastamisele proletariaadi poolt, s.t proletariaadi diktatuurile". Kui vähe oli Eestis proletariaati selle revolutsioonilisteoreetilises mõttes, on üldteada. Kõik ülejäänud esindasid siis väidetavalt kodanlust ja jäid ilma passiivse valimisõiguseta
seotuse teooria (inglise keeles attachment theory). Selle järgi vajab laps normaalseks arenguks lähedast inimest. Lapse kiindumus hakkab ilmnema kuuendal või seitsmendal elukuul ja on eriti tugev 12. elukuul. Tavaliselt kujuneb lapsel lähedane emotsionaalne suhe oma emaga, kuid vahel ka isa, vanaema või kellegi teisega. Paljusid vajakajäämisi lastekodulaste arengus seletataksegi just sellega, et lapsel pole inimest, kes oleks tema päralt. Emotsionaalse seotuse teooria kohaselt jätab esimene emotsionaalne suhe jälje kogu eluks, mõjutades hilisemaid lähedasi suhteid, olgu need siis kallima või oma lastega. Kaheksakuuse Juhani vanemad ei saa aru, mis on nende lapsega juhtunud. Varem oli ta sõbralik ja naeratas kõigile, nüüd hakkab aga kohe nutma, kui mõnd võõrast inimest näeb
oonijõuga. Niimoodi simuleeritakse gravitatsiooni eksisteerimist kosmoselaevas. Raske ja inertse massi võrdsust nimetatakse nõrgaks ekvivalentsusprintsiibiks, kuid tugevast ekvivalentsusprintsiibist järeldub valguskiire kõverdumine gravitatsiooni poolt. Kiirenevalt liikuvate süsteemide matemaatilisel kirjeldamisel jõutakse välja mittehomogeense ruumi mõisteni. Massiivsete kehade ümber muutub ruum kõveraks. Seal hakkavad vabad kehad lii- kuma kiirendusega. Sellega seletataksegi gravitatsiooni. Kõveras ruumis on vaba keha kiirendusega 71 liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine „sirges“ ehk eukleidilises ruumis. Gravitatsiooniväljal endal ei ole energiat, sest see väli on tingitud aegruumi kõverusest ( mida põhjustab massi olemasolu ). Küll aga gravitatsiooniväljas asuvad kehad omavad potentsiaalset energiat. 1.3.2.2 Inertne ja raske mass
bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on võimalik asendada inertsijõudude väljaga. Kiirenevalt liikuvate süsteemide matemaatilisel kirjeldamisel jõutakse välja mittehomogeense ruumi mõisteni. Massiivsete kehade ümber muutub ruum kõveraks. Seal hakkavad vabad kehad lii- kuma kiirendusega. Sellega seletataksegi gravitatsiooni. Kõveras ruumis on vaba keha kiirendusega liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine ,,sirges" ehk eukleidilises ruumis. 1.3.2.2 Inertne ja raske mass Nii Newtoni teises seaduses kui ka Newtoni gravitatsiooniseaduses on olemas mass. Mass on keha inertsuse mõõduks nii on see Newtoni teises seaduses, kuid massil on ka külgetõmbe omadus see seisneb Newtoni gravitatsiooniseaduses
bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on võimalik asendada inertsijõudude väljaga. Kiirenevalt liikuvate süsteemide matemaatilisel kirjeldamisel jõutakse välja mittehomogeense ruumi mõisteni. Massiivsete kehade ümber muutub ruum kõveraks. Seal hakkavad vabad kehad lii- kuma kiirendusega. Sellega seletataksegi gravitatsiooni. Kõveras ruumis on vaba keha kiirendusega liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine ,,sirges" ehk eukleidilises ruumis. 1.2.2.2 Inertne mass ja raske mass Erirelatiivsusteooriast on teada seda, et mida suurem on kehal liikumiskiirus, seda enam aeg ja ruum teisenevad. Kuid keha liikumiskiiruse suurenemisega suureneb tema kineetiline energia. Kineetiline energia on seotud keha liikumisega
annaabi.ee 
