KAS RISTIMINE ON MOEASI? Ristimine - seda tehakse inimeste enda soovi alusel. Ristijaks on kirikuõpetaja. Mõned inimesed ristitakse noorelt, mõned vanemalt. Laste ristimine toimub nende vanemate tahte alusel. Minu ristimist soovisid samuti isa ja ema ja mind ristitigi siis, kui ma ei olnud veel ühe aastanegi. Vanemate sõnul ei olnud see moe asi vaid nad soovisid seda siis ja sooviksid mind ristida ka praegu. Ristimine tähendab seda, et kui keegi seob ennast millegagi sõnul seletamatuga, millest on talle tuge ja kaitset. Sellest räägitakse kui jumalaga liitu asumisest. Mõned arvavad, et peale ristimist avanevad inimesele uksed teispoolsusesse, mis tähendab elu võimalikkusesse peale surma. See on elu, mida ei saa näha või katsuda. Ristimine avab kõik võimalused igapäevaseks vaimseks eluks. Kes seda soovib, sellele ei ole ristimine moeasi. Kaitseinglid võivad tekkida neil inimestel, kes on ristitud. Mõned inimesed usuvad, et
Zanr määrab kommunikatsiooni piirid zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu zanritel on erinevad funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes 25. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Sageli inimesed ei tea, et neil on jutuvaru või nad esitavad rahvajutte. Isikukogemusjutt võib olla lõbusam juhtum lapsepõlvest, kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga. 26. Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Muistendid on tavaliselt millegi tekkimise seletused, näiteks Ülemiste järv tekkis pisaratest. 28. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kui kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor
Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu.
Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine
elementidel.
o Etteaimatav vorm
o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed
o Traditsiooniline eesmärk.
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid
erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen
naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad
muinasjuttu.
Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel
jutustamine
elementidel.
o Etteaimatav vorm
o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed
o Traditsiooniline eesmärk.
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest
need
folkloorizanrid erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt muistend- Märchen , Sagen
naljand pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
Keskmine ameetika täiskasvanu: vähemalt 3-4 sellist juttu Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu Harilikult jutustatud esimeses isikus Kui jutt edukas, seda korratakse Olnud alati populaarne Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline on Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga Kuulujutt, klatš Ebaametlik informatsioon teatud isikust, kommetest, suhetest jne Kõigis ühiskondades Üks viis hoida inimesi sotsiaalses korras Paljastada seda, mis toimub avaliku poole taga Kuulujutud võivad sisaldada folkloorset ainest, väljendavad ikka rühma norme ja väärtusi Walter Anderson (Eesti esimene rahvaluule professor) „Die Marspanik in Estland 1921“ (1925) Üks esimesi kuuljuttude käsitlusi maailmas
- Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid - Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 26.1. Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl 26.2. Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline 26.3. Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga 26.4. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - Etteaimatav vorm - Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - Traditsiooniline eesmärk 26.5. Harilikult jutustatud esimeses isikus 26.6. Kui jutt edukas, seda korratakse 26.7. Olnud alati populaarne 27. Missugune on ,,klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille
- Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid - Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 26.1. Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl 26.2. Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline 26.3. Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga 26.4. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - Etteaimatav vorm - Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - Traditsiooniline eesmärk 26.5. Harilikult jutustatud esimeses isikus 26.6. Kui jutt edukas, seda korratakse 26.7. Olnud alati populaarne 27. Missugune on ,,klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille
Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine elementidel. o Etteaimatav vorm o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed o Traditsiooniline eesmärk. Isikukogemuse võib olla nt o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga Harilikult jutustatud esimeses isikus Kui jutt edukas, siis seda korratakse. Pajatus Termin saab laiemalt tuntuks Mall Hiiemäe uurimuse ,,Kodavere pajatused Erinevat laadi tegevused Sümboolse tähendusega: o Kingituse tegemine jõuludel o Tuletegemine jaanipäeval o Vastlaliu laskmine vastlapäeval o Õnne soovimine sünnipäeval o ,,kibe" hüüdmine pulmades
saavutab kuulsuse ja rikkuse. Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp — s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju. ATU – Eesti muinasjutt 37. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl • ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga • jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel – etteaimatav vorm – kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed – traditsiooniline eesmärk • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne 38. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad?
annaabi.ee 
