Oskused anti edasi õpetajalt õpilasele jäljendamise teel. Igal maskil oli oma kindel kostüüm, väljakujunenud näitlejavõtted ja kõnelaad. Noored armastajad olid küll süzeelises mõttes peategelased, aga laval jäid tavaliselt tahaplaanile. Tähtsam oli tegelaste kamp, kes toimetas nende heaks ja nende ümber. · Koomilistest vanameestest on kindlasti kuulsaim rikas ja ihne Veneetsia kaupmees Pantalone, kellele sekundeerisid targutav, kuid rumal doktor (dottore) ja hispaanlasest argpükslik, kuid oma vägevuse, vapruse ja jõuga hooplev kapten (capitano). Need tegelased kandsid ka traditsiooniliselt näomaski. · Kõige kuulsamad ja armastatumad tegelased olid teenrid ehk zannid (tuletis nimest Giovanni, bergamo dialektis). Nende kanda jäi etenduse intriig. Tavaliselt moodustasid ka teenrid omavahel koomilise paari: juhm ja kohmakas talumats, kes
4 pommirünnakud aina sagenesid. Sama jõhkrat taktikat rakendasid liitlased Saksamaal: Dresden muudeti varemetelinnaks ainsa ööga, hukkus 135 000 tavainimest. Jaapanlaste vastupanu Õhurünnakutega Jaapanile kaasnes ka USA maajõudude edu. Okinawa vallutati juunis lahinguga, mis maksis elu 50 000 ameeriklasele ja 100 000 jaapanlasele. USA kevadtalvisele edule Vaiksel ookeanil sekundeerisid liitlasvaed Lääne- ja Ida-Euroopas, üha enam ahistades varisemas Saksamaad, mille piiramisrõngas väed osutasid 1944.-1945. aastate lõpplahinguis meeleheitlikku vastupanu. Kuigi Ühendriigid edastasid võidujooksus aatomipommile sakslasi, oli Saksamaa neist ees reaktiivlennukite ja rakettide loomises. Reaktiivlennuk Messerschmitt 262 tegi esimese lennu 1942 ja Vergeltungswaffen (kättemaksurelvad), raketid VI ja V2 tabasid Londonit 1944. aastast peale
Nii kõrgem keskvõlv kui ka madalamad külglöövid olid võlvitud ristroidvõlvidega, mis kujutas endast kimppiilarite jätku- see võte tekitas katkematu vertikaalsuseefekti, põrandast võlvitippudeni välja. Ruumi suhtes Oli oluline ka selle perspektiivne koondumine kõige olulisema elemendi- altari suunas. See teostus kindlas rütmis paiknevate , lööve kandvate piilarite kaudu. Kogu ruumimõju oli üheselt arhitektuuri vahenditele rajatud, muud kunstid ainult sekundeerisid seda, mitte saades iseseisvateks osadeks(maal, skulptuur, vitraaz, mööbel). Skulptuuri ja maalikunsti suurepäraseks sümbioosiks kujunes gooti kappaltar, suurtes katedraalides hiigelmõõtmetega, haarates enda alla kogu koori idakülje, ning külgkabelites paiknevad kõrvalaltarid. Mõnikord suleti koor, kui eriliselt püha paik tavalise uskliku jaoks letneriga- koorivõrendiga või terve ehisseinaga. Väga sageli oli koori
jooki enam kõrgete hindade tõttu kaasa ei osta ja oma rahvas toob vajamineva kraami Lätist, on vaja arvestatava januga lisajõudu, mis tagaks kümnete miljonite eurode ulatuses riigieelarvesse planeeritud aktsiisitulu laekumise. Õnneks või õnnetuseks sellist jõudu ei paista. Mõistmine, et eelarvepoliitikas läks midagi valesti, on tänaseks ootuspärast vertikaali pidi läbinud alt ülespoole peaaegu kõik võimalikud tasandid. Tarbijate rahulolematusele sekundeerisid esmalt õlletootjad, siis sõltumatud analüütikud, seejärel kompetentsete valitsusasutuste spetsialistid ja nüüd ka rahandusminister Tõniste, kes lõppeval nädalal lubas negatiivsetele majandusnäitajatele tuginedes kaaluda veebruari algusse planeeritud järgmise aktsiisitõusu ärajätmist. Alkoholipoliitika arhitektiks tõusnud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski käitub seejuures nagu legendaarne Iraagi infominister Muhammed Saeed al-Sahaf, kes sõja puhkedes kuulutas
Kultuurist hangiti, ammutati need ideoloogilised konstruktid, millega formeeriti eesti rahvusteos. Üks rahvusteadus erineb teisest. 7. Eesti vaimueliidi kujunemisest ja rollist 19. Sajandil. Eesti vaimueliit oli eesti kultuuri kandja mõtestaja. 19.saj teise pooleni oli mõjukamaks kommunikatsioonikanaliks kirik. Seal said noored kohtuda kuni 19.saj keskpaigani. Sealt peale hakkab kanalina teneima ajakirjandus. Eesti esimese põlve haritlastest moodustasid rõhuva enamuse õpetajad. Neile sekundeerisid kirikuõpetajad. Eesti intelligentsi eelkäijad. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool. 19.sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik. Talurahvarahutuste järel koolmeistrite seminaride asutamine. Tartu Ülikooli astunud eesti päritolu ja eesti keele ja rahvakultuuri vastu huvi säilitanud tudengitest said esimesed eesti rahvuslikud kõrgharitlased, kes leidsid oma koha estofiilide ringkonnas. 19
kujunemisest): Pärisorjuse kaotamine ning peale seda alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks, kasvas eestlaste rahvaarv ning Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel algas rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, kultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Eesti esimese põlve haritlastest moodustasid rõhuva enamuse õpetajad. Neile sekundeerisid kirikuõpetajad. Vaimulikud (preestrid) olid esimesed haritlased, kellega eestlastel tekkis püsiv kontakt. Rootsi ajal lisandusid koolmeistrid, alguse sai eesti talurahvakooli ajalugu. Rootsiaegseid koolimehi nagu Ignatsi Jaak jt nimetatud eesti intelligentsi eelkäijateks. Nad olidki oma aja kohta koolitatud koolmeistrid. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool, kus õpetati lugemist, usuõpetust, veidi laulmist. Nendegi koolide võrk oli hõre ja puudulik
Keskaegne mündisüsteem pidurdas linnade ja kaubanduse arengut ning seetõttu võeti Veneetsias kasutusele krossid, mis kaalusid 2 grammi ja olid väärt kaks sillingit. 13ndal sajandil taastati Euroopas ka regulaarne kuldrahade müntimine, mille eelduseks oli ristisõdadega Euroopasse voolanud kuld.1252. aastast hakati Firenzes 3.5 grammi kaaluvaid kuldrahasid müntima ning nendel kujutatud liilia (flos) järgi hakati neid floriinideks kutsuma. 1284. Aastast sekundeerisid neile Veneetsia tukatid. Üks oluline probleem, millega tuli keskaja majanduses tegeleda, oli mündimetallipuudus, mis sai teravaks eriti hiliskeskajal. Kaubanduse maht kasvas, aga väärismetallitoodang ei jõudnud sellele järele. 13. sajandiks olid senised hõbedakaevandused ammendatud ja toodang piiratud. 14. saj oli hõbedatoodang alla 30 t aastas. Uued maardlad lubasid leevendust, kuid probleemi lahendas alles Uue Maailma kullavarude kasutuselevõtt
riigikaitsekava. Mis nägi ette tsaaririigi pealinna Sankt Peterburi kaitseks uute kaitsepositsioonide rajamise võimaliku sissetungiva vaenlase vastu (Muuga, 2000). Kindlama kaitse saavutamiseks peeti arukamaks rajada kaitseliinid kaugemale, et varakult vastaseid tagasi tõrjuda. Ohtlik oli kaitseliine rajada Peterburi ja seega peeti oluliseks ja targemaks ehitada kaitseliinid n.ö Soome lahe luku Tallinn-Porkala piirkonnale. Sellele sekundeerisid kaitsepositsioonid Loode- ja Lääne-Eestis (Muuga, 2000). Ehitus algas 1909. aastal, kui Imperaator Peeter Suure Merekindluse nimelise projekti edasi arendades jõuti järeldusele, et tuleb kaitsta kaitseliine tagalast ning strateegiliselt tähtsaid asulaid mitte ainult mere, vaid ka maismaa poolt. Nikolai II andis maarindepositsioonide rajamiseks korralduse 29. jaanuaril 1913 aastal. Samal aastal alustasid vangid ehitustegevust. Projekti käigus plaaniti Tallinna kaitseks rajada üks
annaabi.ee 
