Ordut iseloomustab liikmete koherentsus oma ideede elluviimisel ning väliselt teatud regaaliate ja ainult neile omaste riiete ning väljendite kasutamine. Ajaloost on teada erinevate arengutega ning eesmärkidega ordusid. Enamus neist on olnud avalikud nii oma eesmärkides kui ka ideoloogias. On teada ordusid, mis on moodustatud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega. Mõned ordud on aga tuntud oma varjatud eesmärkide ja tegutsemismoodustega, mis on tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid repressioone. Otsi infot ordude kohta! Saksa ordu ehk Teutooni ordu ● Katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu
Mõtestades poliitilist ja ühiskondlikku kriisi usuliselt, leiavad nad religioonis õigustuse vägivaldsetele tegudele. Usuliselt õigustatud vägivallast saab sellisel moel Jumala poolt antud kohustuse täitmine, mille elluviijaid ei kammitse enam sellised poliitilised, moraalsed või praktilised piirangud, mis takistavad sekulaarsete terroristide tegevust. Usulistel terroristidel on oma väärtused, mis on moraalselt ülimuslikud sekulaarse ühiskonna väärtustega võrreldes. Seetõttu saavad nad õigustada vägivalda ilma, et nad vajaksid kellegi teise luba või mingit muud õigustust. Kuna vaenlast nähakse sekulaarses ühiskondlikus ja poliitilises korras (ehk viga on süsteemis, mitte selle osades), ei püüa nad olemasolevat süsteemi reformide kaudu parandada, vaid seda kukutada. Nii ei esita nad tihti üldse mingeid nõudmisi ning püüavad tekitada lihtsalt võimalikult suurt hävingut
44. Nimetada olulisemad vabakirikud. Baptistid, metodistid, adventistid ja Nelipühi kirikud. 45. Kus ja millal tekkis kristlik fundamentalism? Anda selle lühike iseloomustus. Fundamentalismi sünnimaaks peetakse Ameerika Ühendriike ja sünniaastaks 1920. Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid peavad Piiblit autoriteetseks Jumala sõna allikaks. Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit ristil) pattude andeksandmiseks. 3. Juudid usuvad ,et Jeesus ei olnud Messias. 4
Religiooniantropoloogia spetsiifika seisneb selles, et ta käsitleb inimest kõrgema vaimse olevuse, Jumala poolt looduna. 36. Nimetage viis religiooniantropoloogilist aspekt. Protoloogiline, aksioloogiline, hamartioloogiline, soterioloogiline, eshatoloogiline. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? Kui humanismis on veel koht Jumalal, usul temasse ja kirikul, siis on tegemist religioosse humanismiga. Kui aga Jumalat enam ei tunnustata, kui eitatakse religiooni üldse, on tegemist sekulaarse humanismiga ehk sekulaarhumanismiga. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? Edwin Powell Hubble poolt 1929.a. avastatud galaktikate punanihke ehk nende pideva eemaldumise seadus meist. 39. Mida tähendab singulaarsus? Maailmakõiksus sai alguse olukorrast, mil "ruum oli punkt." 40. Mis on reliktkiirgus ja kes selle avastasid? Arno A. Penzias ja Robert W. Wilson, kes 1964. aastal avastasid kosmilise päritoluga
Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus,lugupidamine). Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus, alandus, häbi). Väärtused võivad olla konfliktis. Tuleb teha valik.31 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega? Eesti asend maailma väärtuskaardil (Ingleharti-Welzeli järgi): Eesti on hästi arenenud traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel, ent maha jäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Negatiivne vabadus domineerib positiivse vabaduse üle, hedonism. Eesti Inimarengu aruanne: Individualistlikud väärtused domineerivad kollektiivsete üle. Lõhe tegeliku käitumise ja sõnade vahel.32 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend? Majanduslikud väärtused on ülimuslikud. Majanduskasv kui vahend hea elu elamiseks. 29 Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset?, 27. november 2007, http://www
põliseurooplaste omast. Alates 19. sajandist on Euroopas kollektiivse identiteedi aluseks olnud rahvus. Tänases Euroopas tuleb aga pöörata tähelepanu sellele, et 21. sajandi alguse Euroopas on uusi kogukondi, kelle kollektiivse identiteedi aluseks ei ole rahvus, vaid hoopis religioon, mis eelöeldu kontekstis tähendab islamit. Sellise religioonipõhise identiteedi tähenduslikkuse kasv islami taustaga immigrant-kogukondades on uus väljakutse sekulaarse Euroopa ühiskondadele, kus religiooni roll on viimaste sajandite vältel järjekindlalt vähenenud ning kus samas on riigi ja religiooni vaheliste suhete mudelite aluseks sajandite jooksul kujunenud suhted riigi ja kristlike kirikute vahel, mis uues olukorras seisavad tahes-tahtmata uute väljakutsete ees. Majandus ja raha Eestlastele ei meeldi rahast rääkida. Alataihti räägitakse puudujääkidest nii haigekassas kui ka teistes valdkondades
· Sekt Kirik-sekt-kultus (weber,Troeltsch, Yinger jt.) Lahkusulised, sektandid? Massimeedia sealt saab infot nende kohta sensatsioon ja uudisväärtus ajalehed alatis väga valmis satanistidest kirjutama usuvabadus kui inimõigus sekt on usuline protestiliikumine; enamusühiskonnast erinevad uskumused, tavad ja institutsioonid; ortodokssete usujuhtide autoriteedi ning sageli ka sekulaarse võimu ignoreerimine; vabatahtlik liikmelisus, mis eeldab usuveendumuste osutamist igapäevases elus või usulise katsumuse läbimist; osadus sõltub uskumustele ja tavadele pühendumisest; elukorralduse alus on usk · Mis on ühist uutel usunditel INNOVATSIOON, MARGINAALSUS, VÕÕRANDUMINE, VASTANDUMINE · Vana vs uus; meie vs nemad ( jonestown the life and deatd of peoles temple) · Peoples Temple Ühiskondlik poliitiline aktivism
sees tunduvalt väiksemad kui 1983 aastal. •Eestis toimuvad protsessid ei ole unikaalsed. •Analoogilisi tendentse võib täheldada ka endistes Nõukogude Liiduvabariikides ja postkommunistlikes KeskEuroopa maades. •Lääneriikides on muutuste üldsuund vastupidine – seal toimub üleminek materialistlikult väärtussüsteemilt postmaterialistlikule. •Eesti inimareng on üks edenenumaid traditsioonilise- sekulaarse autoriteedi teljel. Religiooniga, autoriteediga, patriotismiga jms seotud väärtused on Eesti inimese jaoks suhteliselt vähemolulised, grupikuuluvus ei ole võrreldes enamiku teiste rahvastega Eesti inimese valikuid oluliselt piirav/suunav tegur. Võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega on Eesti koos Rootsi ja Saksamaaga selles osas üks kaugelejõudnumaid. • Eestiinimarengonsuhteliseltmahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel
Kes talle eelnes? Benedictus XVI ja talle eelnes Johannes Paulus II. 44. Nimetada olulisemad vabakirikud. Baptistid, metodistid, adventistid ja Nelipühi kirikud. 45. Kus ja millal tekkis kristlik fundamentalism? Anda selle lühike iseloomustus.3 Ameerika Ühendriikides 1920. aastatel. Piiblifundamentalistid peavad endid piibelliku tõe valdajateks. Kristlikud fundamentalistid peavad Piiblit autoriteetseks Jumala sõna allikaks. Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 1517. 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit ristil) pattude andeksandmiseks. 3. Juudid usuvad ,et Jeesus ei olnud Messias. 4
ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus, madal kodanikuaktiivsus. · Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. (joonisel vertikaaltelg) Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele. (joonisel horisontaaltelg) EMOR-i 2004.a. uuring väärtustest Peamised väärtused:
näol, kes revolutsioonilise jõuna viisid oma ühiskonna üle uusaega. Sekulariseerumine - üleminek väärtusratsionaalsuselt instrumentaalsele ratsionaalsusele Kalvinistlik lunastusõpetus motiveeris inimesi töötama, kokku hoidma ja saama järjest suuremaid tulusid maa peal. See aitas Weberi arvates kaasa kapitalismi arengule, kuid ainult teatud aja jooksul, sest ühiskonna arenedes kalvinistlik tööeetika asendus sekulaarse töömotivatsiooniga, väärtusratsionaalsus asendus instrumentaalse ratsionaalsusega, mille puhul ei motiveerinud inimesi enam abstraktsed (lunastusega seotud) ideed, vaid lihtsalt lühiajaline kasu. Sellise arengu taustaks on ühiskonna moderniseerumine, sotsiaalsete suhete ratsionaliseerumine ja teaduslik-ratsionaalse maailmavaate võidukäik. Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim Lääne ratsionalism on olnud tihedalt seotud protestantliku usueetikaga, mille juures oli eriline
81 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (10. loeng): 1. Võrdle David Hume'i ja Thomas Paine'i põhiseisukohti Edmund Burke'i omadega. David Hume David Hume (1711-1776) oli kardinaalselt religioosse/usulise moraalikäsitluse vastu - mis seisnes eelkõige usulises moraali sisus (nt kümme käsku) ja usulistes moraali motiivides (karistus teispoolsuses) ning visandas oma naturaalse/sekulaarse käsitluse moraalist: Moraal ei põhine mõistusel, vaid tunnetel, kogemustel ja tavadel. Mõistusel on küll oma funktsioon, kuid mõistus ei suuda midagi enamat peale muljetest saadud ideede organiseerimise. Enamus inimese teadmisi põhjuslikest suhetest on tegelikult vaid korrelatsioon. Inimene näeb kahte ideed lumi ja külm koos ning seostab neid üksteisega. Analoogiliselt seostab inimene ideed - laip ja ebameeldiv.
annaabi.ee 
