munasarjade -stimuleerivad sekundaarsete sugutunnuste arengut sisesekretoorse f -menstruaaltsüklis põhjustavad emaka limaskesta funktsionaalse lõppemine: kihi arengut -mens lõppeb -soodustavad loote pesastumist -muutused -nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek mitmete sekretsioonifaasi) sisenõrenäär- -mõjutavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist mete talitluses -muutub AV PROGESTEROON -seda produtseerib kollaskeha, vähesel määral ka platsenta (tüsenemine) kollakeha hormoon -rasedushormoon, mis valmistab emaka limaskesta ette loote KLIIMAKS (luteiin) pesastumiseks, kindlustab raseduse normaalse kulu
kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on
kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni. Soodustavad loote pesastumist, nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek sekretsioonifaasi). Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud
ainult üks. Ovulatsioon toimub kaks nädalat enne menstruatsiooni algust. KOLLASKEHA Irdunud munaraku asemel areneb irdunud folliikuli järelejäänud rakkudest mõne tunni jooskul lutropiini( kuteniseeriva hormooni) toimel kollaskeha e corpus luterum. Umbes nädal peale ovulatsiooni saavutab ta max mõõtmed( 1,5 cm). Ta eritab suures koguses östrogeene ja progesterooni. Progesteroon tekitab emakas limaskesata sekretsioonifaasi. Kui munarakk ei viljastu, hakkab kollakeha ca 10 päeva peale ovulatsiooni taandarenema kuni asendub sidekoega- valkjaskeha. Munaraku viljastamisel kasvab ta läbimõõt kuni 3 cm. GONADOTROPIINIDE MÕJU NAISELE Follitropiin(FSH) stimuleerib munasarjafolliikuli kasvu ja arengut. Lutropiin(LH) kutsub esile ovulatsiooni ja reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsiooni. MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON
pannakse naissuguhormoone ka 50+ kreemide sisse, noored ei tohiks neid kasutad, kuna muudavad suguhormoonide loomulikku produktsiooni-regulatsiooni). o Mõju seksuaalsusele ja sotsiaalsele käitumisele GESTAGEENID Sünteesitakse munasarjas kollaskehas, samuti platsentas ja neerupealise koores. Sünteesitakse samuti kolesteroolist. Toime ainult reproduktiivses perioodis: Viib emaka limaskesta sekretsioonifaasi – verevarustus paraneb, rakkudesse ladestuvad toitained (nt glükogeen). See tähendab, et limaskesta valmistatakse ette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Emaka lihaskesta toonus langeb, kontraktsioonidele vastuvõtlikkus langeb, oksütotsiini suhtes on tundlikkus madal (oksütotsiin on see, mis kutsub esile emaka kokkutõmbeid nt sünnitustegevuse alguses, seega kaitstakse loodet)
(seetõttu pannakse naissuguhormoone ka 50+ kreemide sisse, noored ei tohiks neid kasutad, kuna muudavad suguhormoonide loomulikku produktsiooni- regulatsiooni). o Mõju seksuaalsusele ja sotsiaalsele käitumisele GESTAGEENID Sünteesitakse munasarjas kollaskehas, samuti platsentas ja neerupealise koores. Sünteesitakse samuti kolesteroolist. Toime ainult reproduktiivses perioodis: Viib emaka limaskesta sekretsioonifaasi – verevarustus paraneb, rakkudesse ladestuvad toitained (nt glükogeen). See tähendab, et limaskesta valmistatakse ette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Emaka lihaskesta toonus langeb, kontraktsioonidele vastuvõtlikkus langeb, oksütotsiini suhtes on tundlikkus madal (oksütotsiin on see, mis kutsub esile emaka kokkutõmbeid nt sünnitustegevuse alguses, seega kaitstakse loodet)
lõpus iseloomulik depressioon). LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. See leiab aset 16-24 tundi peale LH konsentratsiooni max saabumist. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse (ühendab munasarja emakaõõnega). III faas luteaalfaas. Kollakeha , mis moodustub lõhkenud folliikulist, hakkab enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka österogeeni teke. Kollakeha H viivad emaka limaskesta sekretsioonifaasi, soodustavad seal näärmete arengut ja valmistavad ette pinda viljastatud munaraku jaoks. Viljastumise järel areneb rasedusaegne kollakeha, mille H-d takistavad uute munarakkude väljumist munasarjast ja hoiavad ära emaka kontraktsiooni tekke kuni raseduse teatud momendini. Kui munaraku viljastamist ei toimu, siis kollakeha taandareneb, selle H-de tase veres langeb, tekib menstruatsioon: emaka limaskesta funktsionaalkiht eemaldatakse organismist verejooksuga.
see kindlustab endomeetriumi iseloomuliku proliferatsiooni - tekib strooma ning näärmekoe kasv, näärmed pikenevad, muutuvad väänilisteks. Endomeetriumi funktsionaalne kiht pakseneb 4-5 korda. Proliferatsioonifaas kestab kuni munasarjas toimuva ovulatsioonini s.o. umbes 14 päeva. Sekretsioonifaas: kujuneb peale ovulatsiooni ning setõttu on omane vaid bifaasilisele tsüklile. Selleks, et endomeetrium läheks üle proliferatsioonifaasist sekretsioonifaasi, on vajalik kollaskeha kujunemine munasarjas ning sellega kaasnev progesterooniproduktsiooni suurenemine. Endomeetriumi näärmete valendikud täituvad sekreediga ja laienevad, endomeetriumi toitainete varud täienevad, verevarustus paraneb. Sellega luuakse kõik tingimised viljastatud munaraku edukaks pesastumiseks e. implantatsiooniks ning raseduse arenguks. Sekretsioonifaas kestab sõltumata tsükli pikkusest 13-14p. Faasi lõpus, vahetult enne menstruatsiooni,
LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. See leiab aset 16-24 tundi peale LH konsentratsiooni max saabumist. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse (ühendab munasarja emakaõõnega). III faas luteaalfaas. Kollakeha , mis moodustub lõhkenud folliikulist, hakkab enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka österogeeni teke. Kollakeha H viivad emaka limaskesta sekretsioonifaasi, soodustavad seal näärmete arengut ja valmistavad ette pinda viljastatud munaraku jaoks. Viljastumise järel areneb rasedusaegne kollakeha, mille H-d takistavad uute munarakkude väljumist munasarjast ja hoiavad ära emaka kontraktsiooni tekke kuni raseduse teatud momendini. Kui munaraku viljastamist ei toimu, siis kollakeha taandareneb, selle H-de tase veres langeb, tekib menstruatsioon: emaka limaskesta funktsionaalkiht eemaldatakse organismist verejooksuga.
annaabi.ee 
