suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist. Käed asetada rinnaku alumisele kolmandikule, vajutades rinnakule küünarliigesest sirgete kätega 80- 120 korda minutis. Joonis nr.2 joonis nr.2
· Revaskularisatsiooniainõud MI korral jt. · Kaasasündinud QT-sündroomi korral profülaktika ravi beetablokaatoritega + magneesium p/o. Kui see on ebapiisav, siis IKD (Herold 1999). 11 4. ASÜSTOOLIA (AS) Asüstoolia e südameseiskumine on vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega (vt joonis 7) (Taaselustamine kliinilisest surmast 2010). Joonis 7. Asüstoolia. Sümptomatoloogia: inimene kaotab ootamatult teadvuse ja jalapealt kukub, karotiidarteri pulss puudub ja hingamisseiskus pärast 30-60 sek. Asüstoolia põhjused: tahhüarütmiate ja vatsakeste fibrillatsiooni järgselt, hüpoksia, elektrolüütide tasakaaluhäired (hüper- ja hüpokaleemia), MI, atsidoos, toksiinide- või ravimmürgistus, hüpotermia, kopsuarteri trombemboolia, tamponaad, trauma
poomine ca 2 tundi võib anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid. 1)massaaż 2) intubatsioon 3) mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga 4) veenitee 5) ravimid 6 III ASÜSTOOLIA = ASY (asystolia) – vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega. Esmaabi Asüstoolia ja PEA puhul 1) massaaż,2) intubatsioon, 3)mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga, 4)veenitee, 5)ravimid PREKARDIAALNE LÖÖK (lihtsalt teadmiseks) Antakse registreeritud südameseiskuse korral, kui defibrillaator pole koheselt käepärast. Selle meetodi kasutamine ei tohiks põhjustada viivitusi teiste, tõestatud efektiivsusega ravimeetodite nagu defibrillatsioon ja südame kaudne massaaż, rakendamisel
teenustega ettevõtte IT infrastruktuurile ja IT osakonnale. Administreerimisteenused sisaldavad finants- ja haldusteenuseid (sh kulud IT auditile ja IT kindlustusele), IT spetsialistide ja lõppkasutajate koolitamisteenuseid. ·IT peidetud kulud ei ole tavaliselt raamatupidamislikult fikseeritud ja eelarvestatud. Peidetud kulude alla kuuluvad eelkõige lõppkasutajaga seotud tegevuskulud ja orienteeruvad kulud seoses arvutisüsteemide tõrgete ja aegajalise seiskumisega. Lõppkasutaja tegevuskulude all tuleb arvestada orienteeruvaid/planeeritavaid kulutusi, mis lähevad näiteks: ·kolleegide abistamiseks IT kasutamisel; ·juhuslikeks IT alasteks õpeteks; andmefailide haldamiseks (oskamatus neid operatiivselt käsitleda); ajakulu seoses ebaotstarbeka tegevusega (nt. arvutimängud, surfamine veebis jm); isealgatuslike programmiosade või kasutajaliideste loomisele. Antud kulutusi on võimalik mõõta kasutajate või üleettevõtteliste küsitluste abil.
sellega löögimahtu. Tulemusena tõuseb vererõhk, tekib tahhükardia. Asfüksia korral on igasugune gaasivahetus katkenud, kuhjub CO2 ja samaaegsel esineb O2 vaegus. Kesknärvisüsteemi talitlus saab häiritud nii reflektoorselt kui ka otseselt hapnikuvaegusest. Esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. Järgnevad kramplikud hingamisliigutused, mis lõpevad üksikute hingamisliigutustega (hingamist kui sellist ei toimu) ja hingamise seiskumisega. Vereringe organites samuti faasilised muutused verre kuhjunud CO2 põhjustab veresoonte ahenemist, vererõhu tõusu. Vasomotoorsete keskuste halvatuse tekkimisel veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Südametalitlus esmalt kiireneb, siis aeglustub ja vahetult enne südametöö lakkamist esineb lühiaegne tahhükardia. Südametalitlus kestab hingamisest mõni minut kauem, eriti noorloomadel. 5. AV blokaad- SÜDAME BLOKAAD
lõpetamiseks. 6.Veiste, sigade, lammaste lihakehade töötlemine. Sigade lihakehade töötlemine Uimastamine elektriline, CO2, poltpüstoliga otsmikuluud läbistaval meetodid. El. uimastaminel 1 sek jooksul saavutada voolutugevus 1,3 A, mõjuaeg vähemalt 3 sek. Voolutugevus vähemalt 259 V (opt.300) Kõige sagedamini kasut. El.tange (elektroodid kuulmekäikudest ettepoole) Vool peab läb. Peaaju. Soov enne uimastamist siga osaliselt fikseerida El.uimastamist südame seiskumisega tehakse pea-selja uimastusseadmega. Seljapeki isoleeriva toime tõttu võib kasut ka pea-jalg elektrilist uimastamist. Pea-keha el.uimastamine automaatses seadmes toimub see rennkonveieril, kus sigade kõrvade kõrgusel on eelktroodid ning siga mõjut elektrivooluga ka rinnakuelektroodi kaudu. Sigade uimastamisel CO2 konts. Peab olema uimastamiskambris vähemalt 70 mahu% õhu-gaasi segus. Uimastatud loomal on lihased lõtvunud, kärsa ümbrus loomulikku värvi, silmamunad ei
Hingamiskeskust mõjutavad sinna arteriaalse verega kanduvad ained. CO2 → hingamine ja vastupidi O2 → hingamine NB! CO2 osarõhu pideva tõusuga seotud haiguslike muutuste korral (kroonilised hingamisteede ja kopsuhaigused) järgib hingamise juhtimine üksnes O2 rõhumuutusi. See avaldab tugevat mõju, kui patsiendile antakse hapnikku. Krooniliste hingamisteede ja kopsuhaigustega patsiendid võivad hapniku manustamisele reageerida hingamise seiskumisega! CO2 rõhumuutused mõjutavad hingamisimpulssi tugevasti. CO2 rõhulangus teadliku või alateadliku hüperventilatsiooni (hingeldamise) tulemusena võib viia hingamise nõrgenemise ja isegi ajutise hingamisseiskuseni. CO2 rõhu tõus põhjustab hingamise ägenemise. Ka vere pH-väärtuse langemine toob kaasa hingamistegevuse elavnemise. Hingamisnäitajad Hingamistsükkel kestab ühest sisse- või väljahingamisfaasist järgmiseni. Hingamismaht on ühes
sega. pinna tõttu tuleb sõidul rohkem arvestada külgtuult. Eriti Juhi reageerimisaega käsitleti lk. 292. Pidurite reageeri- annab see tunda, kui läbitakse tuulise ilmaga mõnd via- misaja hulka kuulub ajakulu pidurite lõtkude ületamiseks dukti või väljutakse mõnest muust tuulevarjust (metsa va- ning pidurdusjõu tekitamiseks. Aeglustusteekond algab pidurite töölerakendumisest ja lõpeb sõiduki täieliku seiskumisega. Aeglustusteekond sõl- * Vastab reageerimisajale l s. 308 30 9 heliselt teelt) lahtisele maastikule. Külgtuulelöögi mitte- niise pidurdamisel. Seetõttu oh mootorratturil alati arvestamine on põhjustanud mitmeid õnnetusi
annaabi.ee 
