1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine, võõrtööliste
Iga allsüsteem omab repertuaari valikut või tegevuste valdkonda, alternatiive, mille abil saab teha valikuid. Toodetakse käitumise vaadeldavad tulemused Iga allsüsteemi funktsionaalsed nõuded: "Kaitstud kahjulike mõjude eest, millega süsteem ei saa ise hakkama" "Hoolitseb väliskeskkonnast saadud tarnete abil " "Simuleerimine kasutamiseks, et suurendada majanduskasvu ja vältida seisakuaega" Kokkuvõte Õendusabi on nii teadus kui ka kunst.
Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsantsist põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat
vabariigid endale. Eestis taastatakse kiiresti nõukogude kord. Kommunistlikust parteist saab ainuke lubatud partei ja selle juhtimine on muulaste või Venemaa eestlaste käes. Metsavendade vastupanuliikumine lämmatatakse. Põllumajanduse vägivaldse kollektiviseerimise ajal 1949. aastal küüditatakse rohkem kui 20 000 eestlast. Pärast Stalini surma 1953. aastal läheb olukord esialgu kergemaks, aga edasiste aastakümnete jooksul jõutakse seisakuaega ja uusvenestamiseni. 1989. aastal on Nõukogude Eesti elanike arvust eestlasi 61,5%. Kultuuris annab tooni sotsialistlik realism, aga 1960. aastatest alates tõstavad kirjanduses pead "noored vihased mehed". 1980. aastal avaldatud intellektuaalide Julgeolekuorganite tegevus oli eriti aktiivne sõjajärgsetel aastatel. Nende “nõukogude- vastastest elementidest” puhastava tegevuse ja arreteerimiste tulemusena võeti näiteks 1944. aasta sügisel kinni Otto
Balti erikord jättis nii linnades kui maal ülemvõimu baltisakslastele. Saksa keel ning luteri usk sidusid Eesti- ja Liivimaa jätkuvalt saksa protestantistliku kultuuriruumiga. Ükski olulisem Kesk-Euroopa vaimuelu ilming ei jäänud Baltikumis vastukajata. Siinset vaimuelu elavdas ka Venemaa jätkuv euroopastumine, mis muutis Baltikumi kultuurisillaks Õhtumaa ja uueneva Venemaa vahel. Ajalookirjanduses on 18. sajandit tavakohaselt käsitletud kui seisakuaega, eesti talurahva seisukohalt aga kui kõige tumedamat ja raksemat ajajärku. Niisugustel otsustel ei puudu oma alus, kuid on ühekülgne pärisorjuse kaotamisele eelnenud aastasaja kirjeldamisel kasutada ainult musta värvi. Õigusetust ja ülekohut on meie rahvas pidanud kannatama nii enne kui pärast seda. Vaadeldaval ajal jõudis Läänest Baltikumi valgustusliikumine, mis lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamiseks ligi pool sajandit varem, kui see teostus Vene riigi ülejäänud aladel
Despootlik kultuuri ei saanud nii vabalt areneda. Endised paganate alad? Lääne-Euroopas ristiusk varem, Idas alles kõrg-ja hiliskeskajast. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Rahvastik. Euroopa ja maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal. EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad, näljahädad, katkulaine Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et rahvaarvu suurenemine tekitab tõsist näljahäda. Suurima rahvaarvuga riigid. Prantsusmaa ja Venemaa (35milj) Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad varauusaja Euroopas. Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%. London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh). Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38
Kujunesid linnriigid, mis erinesid ülejäänud Euroopast, kus kultuur tugines külaelule ja naturaalmajandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi vahel pole teravat piiri. Ka siis uuriti teaduslikult loodust, jäljendati meelelist maailma kunstis. Kuid renessansile on iseloomulik eneseteadvus. Levis veendumus, et algas uus ajastu. Taasavastati antiikaja kultuuripärandid, keskaega hakati iseloomustama, kui pimedat ja barbaarset seisakuaega. Usuti, et elatakse ärkamise ja uue tõusu ajastul. Hakati tundma õppima antiikaja kunsti ja kirjandust. Kuid ei antiiki ei tahetud korrata vaid luua midagi veel paremat. Humanism. Inimesi hinnati nüüd isiklike omaduste järgi, ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast ise. Asjad ja teod hakkasid kaotama oma sümboolset tähendust. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata: ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli)
arvestades ta kehva tervislikku seisundit. Ka seda, eriti just tema lähikondlased ei lasknud läbi, et normaalselt oleks saanud toimuda vahetus. · gerontokraatia - Juri Andropov (1982-1984) ja Konstantin Tsernenko (1984-1985) - teatud mõttes klassikaline gerontokraatia aega, sest mõlemad võimule saades olid selgelt tervislikus mõttes mittesobivad sellele kohale. Andropovi aeg on püüd seisakuaega elavdada - hakatakse nõudma sotsialistliku seadusandluse täitmist, püüdis panustada töödistsipliini tõstmisele - need paljud mõtted, mis tulevad esile Gorbatsovi ajast, on pärit Andropovi ajast. Andropov vähemalt 1 päev iga nädal oli haiglas tilgutite all. Veelgi hullem oli tegu Tsernenkoga, kes ei omanud mingeid eeldusi riigi valitsemiseks. Tsernenko Breznevi ajal oli keskkomitee aparaadi juht ja üks kõige lähedasemaid inimesi, kellega Breznev nõu pidas
annaabi.ee 
