Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihendseks ja soojustuseks Elumaja seinapalgi suuvituslik keskmine diameeter on 25..30com, abihoonete korral alampiirmäära ei ole Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse plakide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on ~1.2m Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga: Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest,
kuivatada, et hallitus ei tekkiks. Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen- ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub kuuni 3 % ehk 30 mm ühe meetri koht. Toore puidu vajumisvaru on vanade palkseintega võrreldes liiga suur. Palksein Palkehitustavas eelistatakse pikki ja sirgeid okaspuupalke. Elumaja ja lauda seinapalgi laiuseks arvestati 6 tolli (152 mm), sauna, sepikoja ja aida seinad võidi valmistada ka kitsamast, 5-tollisest (127 mm) palgist. Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda, asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi
Huvi või raha puuduse tõttu tullakse tihti lagedale ideedega, mis on odavad ja kiired, kuid võivad elanikule/omanikule teha karuteene. Vanu puitmaju remontides tuleks iseloomu ja terviklikkuse säilitamiseks eelistada kas puitakna taastamist või asendamist uue puitaknaga. Samuti on see ökoloogiliselt sõbralikum kui plastaken ja ajalooliselt tähtis säilitada. Klaasitud puitaknad hakkasid Eestis levima 19. sajandi esimesel poolel (joonis 1). Akna eelkäijaks võiks lugeda kahe seinapalgi vahele raiutud nelinurkset ava, mis suleti puust lükandluugiga (joonis 2). Esines ka hingedel pööratavaid luuke, saartel ka äratõstetavaid luuke. Sellised klaasimata avaused täitsid lisaks valgustamisele ka suitsu ja vingu väljajuhtimise funktsiooni.1 Joonis 1.Kolga talu rehielamu lükandluugiga aken, Tilga küla, Hiiumaa, EVM (Foto: M.Loit) Joonis 2.Kolga talu saun-suveköök, EVM (Foto: M.Loit) 1 Eesti Muinsuskaitseameti kodulehelt (https://www.muinsuskaitseamet
sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust.
valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil. - Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid valdavalt kokku liidetud tappühendusetega - Palkseina nurkadesse tehakse erinevat sorti nurgatappe, pikemate seinalõikude peale jätkuühendusi. - Palkseina puhul kasutatakse jäikuse tagamiseks salapulkasid, millega palgiread omavahel ühendatakse. Nende tihedus sõltub seinapalgi pikkusest. - Puitseintele toetuvad vahelaed - Vältimaks seinte laiali vajumist ning tagamaks kogu koormuse ühtlast jaotamist, on vaja maja seind ülevalt fikseerida. Selleks kasutatakse vahetalade ühendamisel tõmbele töötavad tappühendusi (kalasabatapp, haritapp) - Välisseina jäigastavad veel siseseinad. Palkseina puhul on siseseina elemendid välisseina külge tapitud. Pruss- Karkassmaja
ajal mindi sauna peamiselt higistama, end leiliga ravima, pesemine oli saunas teisejärguline protseduur. Varasemal ajal ehitati saun pooleldi või täiesti maa sisse, hiljem hakati ehitama puidust (palkidest) hooneid. Maa sisse ehitatud nn. koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole, oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred rõivaste riputamiseks, pingid, veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati umbes meetrikõrgune saunalava, mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide vahele. 19.saj. lõpus ehitati saunale esik (vöörus), kus sai riietuda. Saunavihad tehti arukasest, aga ka tamme ja kadakaokstest, raviotstarbeks nõgesevihtu. Saunas käidi laupäevaõhtuti, enne mehed, siis naised
Need pärinevad umbes 12.-13. sajandist. Riias on neid hooneid aga leitud rohkem, Caune on neid väga korralikult seal uurinud. Neid võiks nimetada suitsutubadeks, mis on otsene analoogia muinasajaga. Muinasaja lõpul olid nn suitsutoad samuti juba olemas. Rõhtpalkhoone on traditsiooniliseks elamutüübiks idapool Läänemerd. Eestis on neist kõige varasemad näited juba pronksiaja kindlustatud asustustest 900-800 eKr. Nende hoonete puhul peab ka seda arvestama, et kõige optimaalsem seinapalgi pikkus on 6 m. Kui palgid on pikemad, siis kipuvad mõned palgid välja vajuma ning seintesse tekivad praod. Tallinnas on üks kõige paremini säilinud rõhtpalkhoone Sauna tänaval, mis pärineb 13. sajandist. Rõhtpalkhoonete jäänuseid on välja tulnud veel ka näiteks Haapsalust, kus on muistse suitsutoa jäänused kindlaks tehtud tänu sellele, et seal oli osaliselt säilinud hoone alla pandud kividest vundament. Samal ajal on germaani rahvaste asualadel peamiseks hoonetüübiks
pealne umbes 10 mm kõrgemal, kui ülemise palgi varaservad, et vävältida vee imbumist varasse. Vara põhja peab jää jääma ma piisav ruum tihenduseks ja soojustuseks. 72 ööstuslikul palgil võib vara olla ka mitme soonega. Tööstuslikul 36 Rõhtpalksein Elumaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25...30 cm, abihoonete korral alampiirmää alampiirmäärara ei ole. Palkseinte suurem soojajuhtivus tuleb kompenseerida teiste piirete vä väiksema soojajuhtivusega. Palkmaju võib teha kas kuivast või mämärjast palgist. Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vä vältimiseks tuleb eelistada et palgimaterjal kuivatatakse
sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust.
läheks vara põhjast sügavamale palgi sisse. Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vara laius olema vähemalt 8 cm, mööndusega kuni 30 cm pikkuses lõigus 6,5. (Pool palgi paksust ). Seinapalk, peab olema pealt ümar ja palgi pealne umbes 10 mm kõrgemal, kui ülemise palgi varaservad, et vältida vee imbumist varasse. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihenduseks ja soojustuseks. Tööstuslikul palgil võib vara olla ka mitme soonega. Elumaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25...30 cm. Abihoonete korral alampiirmäära ei ole. Palkseinte suurem soojajuhtivus tuleb kompenseerida teiste piirete väiksema soojajuhtivusega. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vältimiseks tuleb eelistada et palgimaterjal kuivatatakse enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Keskmine ühtlane niiskusesisaldus eelnevalt
annaabi.ee 
