Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid) · Okasnahksed · Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad, Linnud, Imetajad) Eesti elusloodus · Eesti taimestik · Eesti rohevetikate nimestik · Eesti samblikud
lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad seened. 2.1.1. Seente vegetatiivorganite ehitus Seente keha koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest, mille läbimõõt on 2-10 mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku pindmisel osal arenevad eosed. Osa seeneniidistikust aga tungib substraati või peremeestaime sisse, selle osa ülesanne on toidu hankimine. Seeneniidistiku teisendid on:
Suur on seente osatähtsus antibiootikumide tootmisel. Teiselt poolt põhjustavad paljud seened põllumajandustaimede haigusi. Suurt kahju rahvamajanduseke tekitavad puitulagundavad seened. Mõned seened põhjustavad inimeste ja loomade haigusi, aga ka mürgitusi. Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Hk. Limaseened Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium.
Suur on seente osatähtsus antibiootikumide tootmisel. Teiselt poolt põhjustavad paljud seened põllumajandustaimede haigusi. Suurt kahju rahvamajanduseke tekitavad puitulagundavad seened. Mõned seened põhjustavad inimeste ja loomade haigusi, aga ka mürgitusi. Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Riik ja Hk. Limaseened Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium.
kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured. Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid: *Endotroofne juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. Seigseened! *Ektotroofne hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened puravikud, pilvikud, riisikad jne Pilte:
Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota (Sh. Hk Vatsaviburseened Neocallimastigomycota 20, Hk. Jõnksviburseened - Blastocladiomycota 180 liiki) 900 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened=Seigseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Mucoromycotina Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem
(Brassicaceae) ja maltsalised (Chenopodiaceae). Vesikulaar-arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened kuuluvad sugukonda Endogonaceae (klass seigseened - Zygomycetes); Vesikulaar-arbuskulaarne mükoriisa esineb peaaegu kõikidel käpalistel (Orchidaceae), kusjuures klorofüllita heterotroofsed liigid --
paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk
Harvem esineb mütsetoom (seenepall), haavainfektsioone (põletushaavad), postoperatiivseid ja võõrkehadega (kateetrid, liigeseproteesid) seotud infektsioone. Eoste massiline sissehingamine võib põhjustada sensibiliseerumist ja selle tulemusena allergilist aspergilloosi. Oportunistlikke infektsioone põhjustavad sagedamini need vähesed hallitusseeneliigid, mis on võimelised kasvama kõrgemal temperatuuril kui 37 ºC. Seigseened (ZYGOMYCETES). Kirjeldatakse seigseentest põhjustatud kopsu, naha ja rinotserebraalseid infektsioone. Seigseentest põhjustatud infektsioone iseloomustab kiire progresseerumine. Seigseened on väga kiire kasvuga, koloonia läbimõõt kasvab ööpäevaga mitu sentimeetrit. Enamik seigseente inimpatogeenidena kirjeldatud liikidest on väliskeskkonnas laialt levinud ja tavalised labori kontaminandid, mistõttu võib olla probleemiks kontaminatsiooni eristamine patogeenist
tuleneb nende heast maitsest. Suur on seente osatähtsus antibiootikumide tootmisel. Teiselt poolt põhjustavad paljud seened põllumajandustaimede haigusi. Suurt kahju rahvamajandusele tekitavad puitulagundavad seened. Mõned seened põhjustavad inimeste ja loomade haigusi, aga ka mürgitusi. Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Paljunemine vt. seente hõimkondade koondtabelist!!!! 11. Hk. Limaseened- Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium.
tuleneb nende heast maitsest. Suur on seente osatähtsus antibiootikumide tootmisel. Teiselt poolt põhjustavad paljud seened põllumajandustaimede haigusi. Suurt kahju rahvamajanduseke tekitavad puitulagundavad seened. Mõned seened põhjustavad inimeste ja loomade haigusi, aga ka mürgitusi. Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Paljunemine vt. seente hõimkondade koondtabelist!!!! 11. Hk. Limaseened- Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium.
annaabi.ee 
