Michelangelo. Pietad: 1499, -, 1550 Raffael (1483-1520). Maalikunstnik ja arhitekt. Töödes väljendus püüd täiusliku ilu ja kooskõla poole. Töötas Firenzes ja Roomas, kus täitis paavsti tellimusi. Raffael. Vasakul Madonna della Sedia, paremal Madonna Connestabile. Raffael. Vasakul Madonna roheluses, paremal Ilus aednikunaine. Raffael. Stanza della Segnatura. Raffael. Stanza della Segnatura, Ateena kool. Raffael. Fragmendid Ateena koolilt. Vasakul Platon ja Aristoteles, paremal Pytagoras oma õpilastega (tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas
Michelangelo. Pietad: 1499, -, 1550 Raffael (1483-1520). Maalikunstnik ja arhitekt. Töödes väljendus püüd täiusliku ilu ja kooskõla poole. Töötas Firenzes ja Roomas, kus täitis paavsti tellimusi. Raffael. Vasakul Madonna della Sedia, paremal Madonna Connestabile. Raffael. Vasakul Madonna roheluses, paremal Ilus aednikunaine. Raffael. Stanza della Segnatura. Raffael. Stanza della Segnatura, Ateena kool. Raffael. Fragmendid Ateena koolilt. Vasakul Platon ja Aristoteles, paremal Pytagoras oma õpilastega (tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas
Maalikunst 1) Sixtuse kabel - (võlvifreskod) - Michelangelo 1508 - 1512, Vatikan, Rooma. 2) Mona Lisa (õlipuutahvlil) - Leonardo da Vinci 1503 1514 Louvre, Pariis. 3) Ateena kool (fresko) Raffael u. 1510 Stanza della Segnatura, Vatikan, Rooma. 4) Madonna lillega (Madonna Benois) Leonardo da Vinci 1478. The Hermitage, St.Peterburg. 5)Madonna lapsega ( Madonna Litta) Leonardo da Vinci. U. 1490. The Hermitage, St.Peterburg. 6) Danae Rembrant van Rijn. 1636. The Hermitage, St.Peterburg. 7) Apsindi armastaja Pablo Picasso. 1900. The Hermitage, St.Peterburg. 8) Koolilapse portree Edgar Valter. 1959. Kumu, Tallinn. 9) Pühaöö (guass) Alfred Saldre. 1990. Isiklikus kollektsioonis.
Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel Heliodoruse stanza ja Tulekahju stanza. Stanza della Segnatura laevõlvile maalis Raffael neli ümarmaali. Kuni ta elas paavst Julius II juures, võis ta töötada rahulikult ja ise kõiki oma töid viimistleda. Olukord muutus 1513. aastal Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle
Biograafia · Raffaeli isa Giovanni Santi, kes oli olnud Mantova õuekunstnikuks omas Urbinos oma töökoda. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane. Oma esimese õpetuse saigi Raffael isa juures Urbinos. Seejärel aastatel 15001504 töötas ta Perugino juures Perugias. · 15041508 oli Raffael Firenzes, seejärel Roomas. · Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani ruumide (Stanza della Segnatura, Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel Looming · Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé) · "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) · "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) · "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze, Palazzo Pitti) · "Sixtuse madonna" (u 1516, Dresden,
Raffael (1483 1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos (väike Itaalia linnake) ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid ("emand" it. k; ema lapsega). 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on palee esindusruum (Raffael maalis Stanza della Segnatura neli seina (usk (disputa), luule (parnassos), filosoofia ja õiglus) ning lae). Üks Raffaeli kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna" (Madonna seisab maailma peal, tema umber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV, kes selle maali tellis; koloriit on soe, taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi). Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja
Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on 3 tähtsat komponenti ning nad on fresko tehnikas tehtud: 1) Dispuut kujutatud taevaseid ja maiseid vägesid 2) Ateena kool filosoofiale pühendatud, kujutatud on Aristotelest (materjalist) ja Platonit (idealist) 3) Parnass (mägi kus olid muusad) sinna on kujutanud ka Homerose, Dante, Petrarca ning veel allegoorilisi figuure. Teistes tubades on maalid pühendatud piibli teemadel ja need on Raffael teinud koos oma õpilastega.
valik tuntud Kreeka- Rooma antiikskulptuure ja maailma tähtsaimad renessansisaja meistriteosed.Muuseumid asutas 16. sajandi esimesel kümnendil paavst Julius II. Muuseumite külastajate teele jäävad Sixtuse kabel ja Raffaeli poolt kaunistatud Segnatura ruumid. 2007. aastal külastas muuseumikompleksi 4 310 083 inimest. Külastajate arvu rekordaastaks oli 2011. aasta, kui muuseumeid külastas üle 5 miljoni inimese.2006. aasta oktoobris tähistasid Vatikani muuseumid 500-ndat aastapäeva. Sel puhul avati alaliseks vaatamiseks Vatikani künka nekropoli arheoloogiliste väljakaevamiste plats. 10. Briti muuseum (London)
· on tuntud eelkõige maalijana. · Ta sündis Urbinos (väike Itaalia linnake) ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid ("emand" it. k; ema lapsega). · 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. · 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on palee esindusruum (Raffael maalis Stanza della Segnatura neli seina (usk (disputa), luule (parnassos), filosoofia ja õiglus) ning lae). · Üks Raffaeli kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna" (Madonna seisab maailma peal, tema umber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV, kes selle maali tellis; koloriit on soe, taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi).
Sel perioodil alustas madonnade maalimist. Nelja aastaga saavutas Firenzes edu ja siirdus Rooma. Kolm Graatsiat 1505 Kristuse haudapanek. 3. Alates 1508-1520 Roomas. Hiilgeaeg. Töötas paavst Julius II teenistuses. Suur tellimust maalida Vatikani 3 ruumi (Stanza) kaunistamine (Raffael oli siis 26 aastane!!!). Teostati freskotehnikas. Töö kestis aastaid. Kasutas ka õpilaste abi. Stanza della Segnatura 1511. Maalis lakke 4 allegoorilis figuuri Usu, Luule, Filosoofia ja Õiguse. 4 Tuntuim, Ateena kool, 1509, Stanza della Stegnatura paikneb Paavst Julius II tööruumis. Rekonstruktsioon antiiksest kultuurist Maali keskel on kujutatud antiikfilosoofe Platonit ja Aristotelest vestlemas. Tsentraalperspektiiv. Vestlevad inimesed on paigutatud kindlatesse gruppidesse
Nii võib pilvelõhkujate eelkäijaks pidada 1851. a. Londoni maailmanäituse Kristallpaleed, mis nägi meie mõistes välja nagu hiiglaslik kasvuhoone, koosnedes vaid terasvarbadest ja klaasist. Aga samuti insenerimõtte imet Eiffeli torni, mis kerkis Pariisi 1889. aastal, märgistamaks saja aasta möödumist Suurest Prantsuse Revolutsioonist. Raffael. Ateena kool. Fresko, 1510-1511. Vatikan, Stanza della Segnatura visualiseerib kaht vastandlikku traditsiooni lääne filosoofias: Fresko kompositsiooni keskel: Platon kui idealistlik filosoof ja Aristoteles kui realist (materialistlik filosoof) Modernistlik kunstimudel oli konstrueeritud progressi (utoopilise) maailmapildi põhiselt, kus „progress“ oli ühte kitsast joont pidi ülespoole suunatud liikumine ja tähendas
annaabi.ee 
