keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid.Seljakeelik,Paraksiaalne mesoderm (somiidid ja pea mesoderm), külgplaadi mesoderm ja vahelmine mesoderm. Paraksiaalne mesoderm: Paraksiaalse mesodermi indutseerivad BMP valgud. Ka FGF ja Wnt valgud; ta segmenteerub somiitideks. SOmiidid embrüo segmentatsiooni mudel. Metameersed, osalevad selgroolülide metameersuse määramisel -> spinaalnärvide metameersus. Ka neuraalharja rakkude rändamise segmentsuses; Differentseeruvad kolmes põhisuunas: skelrotoom, müotoom ja dermatoom. Kella ja lainerinde mudel. Morfogeenide gradiendid somiitide-eelses mesodermis: FGF, Wnt, Notch, retinoolhape. Ostsilleeruvad geenid, peamiselt Notch, Wnt, FGF signaliseerimisradadega seotud geenid: Notch - hairy ja hes; wnt - axin1 ja dkk1; FGF - spry2 ja spry4
associated lymphoid tissue) Toiduga siseneb organismi mitmeid baktereid, viirusi ja toiduallergeene 25% soolelimaskestast moodustab immunokompetentne lümfikude (GALT) Ileumis GALTi teenistuses Peyeri naastud (lümfisõlmed) Peensoole motoorika • Küümus läbib peensoole 3-5 tunniga (hommikusöök lahkub ileumist, kui lõunasöök siseneb duodenumisse) • Läbimisaega mõjutab seeditava toidu koostis (süsivesikud→valgud→rasvad) • Segmentatsiooni ja peristaltikat kontrollib ENS (seedimisfaasis ülekaalus segmentatsiooni- ja pendelliigutused) • Ka hatud sisaldavad silelihaskiude ning kontraheeruvad rütmiliselt (eesmärgiks limakihi segamine ja seedeproduktide edasiliigutamine lümfiringes) Imendumine peensooles • Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel
ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestikuorganismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees) 250. Geenidoos: tunnust määravate geenikoopiate (ka alleelide) arv, millega määratakse ära moodustuva produkti hulk ja tunnuse intensiivsus või normaalsus 251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate
ekspresseerumine, mille jaoks on cis elemendid erinevates koos funktsioneerivates geenides, põhjustab kogu geenide ploki ekspresseerumise ja ühe rakutüübi muutumise teiseks. Seega igal geenil pole mitte ainult hulk cis elemente, vaid üks trans faktor võib kontrollida erinevaid geene. Uue regulaatorvalgu lisandumise effekt rakus sõltub sellest, millised regulaatorvalgud juba on olemas st raku eelnevast arengust. Arenguliselt reguleeritud geenide (näit. keha segmentatsiooni kontrollivad geenid äädikakärbses=homeootilised selektorgeenid) ekspressiooni regulaatorid on nn homeobox valgud e homeodomäänsed valgud. Sarnased loomades ja taimedes, st tekkinud evolutsioonis enne nende organismirühmade lahknemist. Nende geenid sisaldavad 180 bp piirkonna mis kodeerib 60 aminohapet ja mida nim homeobox-iks. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad dramaatilisi muutusi arengus, näiteks Antennapedia geeni mutandis tundlate asemel jalgade teket Drosophila'l
moodustada filamente LINNUGRIPP Põhjustaja: Orthomyxoviridae Influentsa-A Lindudelt on isoleeritud kõiki hemaglutiniin- (16) ja neuraminidaas-(9)antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Juhul, kui rakk on nakatunud samaaegselt mitme viirusega, võib üheks genoomse segmentatsiooni tagajärjeks olla uus viiruste põlvkond, mis on moodustunud erinevate viiruste vanemgeenide sünteesi tulemusena. · Gripi levikus ja pandeemiate tekkes on olulised kaks uue antigeense struktuuriga gripiviiruse tekkemehhanismi: 1.Triiv 2. Antigeenne väljavahetus Triiv leiab viiruse paljunemise tsüklites aset pidevate punktmutatsioonidena. Triiv võib viia ka sellise viiruse tekkeni, mida
). Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku. Organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell sügootne kell (ingl. Zygotic clock)- Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega. 7. Õnnehormoonid ja armastus
selles, et ringlihaste kontraktsiooniga ja sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus. Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused. Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise kontakti soolepiteeliga ja toitainete imendumist. Küümust segavad sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused. Soolesisaldist transpordivad edasi peristaltilised lained. Peristaltilised lained avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi.
sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus.Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused. Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise kontakti soolepiteeliga ja toitainete imendumist. Küümust segavad sooleseina lihaskihtide( mittepropulsiivsed) segmentatsiooni- ja pendelliigutused. Soolesisaldist transpordivad edasi (propulsiivsed) peristaltilised lained.Peristaltilised lained avalduvad selles, et sooleseina
Peensoole motoorika: 1. Soolehattude liigutused – soodustavad küümuse kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist 23 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3. Peristaltilised lained – transpordivad edasi küümust Imendumine: Toitained viiakse läbi seedetrakti limaskesta epiteeli verre ja lümfi veeslahustuvate lõhustumisproduktide lõppastmena: aminohapped (valkudest), monosahhariidid (süsivesikutest) ja rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained.
Peensoole järgnevates osades lisandub peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Nende kahe nõre toimel jätkub seedimine tühi- ja niudesooles. Soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme. Sooleseina läheduses toimub aktiivne toitainete lõhustamine - membraanseedimine Peensoole motoorika: 1. Soolehattude liigutused – soodustavad küümuse kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3. Peristaltilised lained – transpordivad edasi küümust Imendumine: Toitained viiakse läbi seedetrakti limaskesta epiteeli verre ja lümfi veeslahustuvate lõhustumisproduktide lõppastmena: aminohapped (valkudest), monosahhariidid (süsivesikutest) ja rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad mitte ainult lõhustunud toitained, vaid ka seedemahladena seedekulglasse viidud vesi ja teised organismile vajalikud ained.
annaabi.ee 
