Puistetihedus sõltub materjali tiheduest, pulbriosakeste kujust ning pinnakonarustest. Pulbrite voolavus sõltub materjali tihedusest, suurema tihedusega pulber voolab kiiremini. Pulbri tihendatavus, kui tihedaks on võimalik üldse suruda pulber. Selleks et pulber segusid valmistama hakata tuleb need ära sorteerida, et saada ühesugusesuurusega pulbriosakesed. Pulber segusid valmistatakse kahel viisil mehaanilise ja granuleerimisel. Mehaanilise segamise puhul segatakse pulber segistites. Granuleerimise puhul muudetakse pulbriosakesed graanuliks, lisades neile spetsiaalseid lisandeid, tavaliselt kasutatakse pulbrite granuleerimiseks seadet tsüklon. Selleks et saada soovitud kujuga detaili pulbermetallurgias, peame pulbri vormima. Selleks on kaks erinevat moodust. Vormimine staatilise või dünaamilise koormuse all või kõrgendatud temperatuuril. Teiseks mooduseks on vormimine ilma koormust lisamata, vabalt puistatud pulbri paagutamine ja lobrivalu
soojuskiirgust peegeldavate katetena. Võimaliku ebasoovitava biotoime ja alumiiniumi pinna halva puhastatvuse tõttu on vähenenud alumiiniumi kasutamine köögitarvete valmistamiseks. Näidised : Alumiiniumist plaat . Duocel® avatud pooridega alumiiniumvaht (Aluminum foam). Kasutus: gaaside ja vedelike segistites, löögienergia neelajates, soojusvahetajates, kerge (tihedus 3 ... 12 % alumiiniumi tihedusest) kuid tugeva konstruktsioonimaterjalina. Saadakse valumenetlusel sulametalli vahustamisel ja suunatud kristalliseerimisel (erinevalt pulbermenetlusest). Boksiit. Alumiiniumpuuder.
käsitsijuhtimisega b) automatiseeritud distantsjuhtimisega c) automaatjuhtimisega. 8. Mördisegistite liigitus. 1. Segamisvõlli asendi järgi a) horisontaalvõlliga b) vertikaalvõlliga e mikser- tüüpi 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad 3. Tööorgani konstruktsioonilt a) spiraalsed teraslindist segamislabad b) spiraalsete tööpindadega üksiklabad c) propeller-tüüpi tööorgan (kaust mikser-tüüpi segistites) 4. Segamisvõlli pöörlemissageduselt a) aeglasekäigulised (25..35 p/min) b) kiirekäigulised (500..600 p/min) 9. Betooni transportimiseks suuremate vahemaade taha kasutatavad masinad, nende kirjeldus. Toimub reeglina autobetoonisegistitega, mis võimaldavad saada paigaldamiseks täiesti värske betooni. Sellega saab transportida nii valmissegu kui ka kuivsegu. Masinad on varustatud vee paagiga ja dosaatoriga, mille juhtimispult asub auto kabiinis
11.6 Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele, mis on seotud vedela või puistematerjali ümbertöötlemisega, segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: 1) dielektriliste vedelike voolamisel 2) tolmu- ja õhusegude liikumisel (pneumotransport) 3) materjalide töötlemisel segistites 4) riidematerjalide lõikamisel 5) ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel 6) dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub. Põhjustajad: 1) korrosiooniproduktid 2) hapendumis- ja laguproduktid 3) puhastusagregaatide jäägid 4) sihilikult manustatud lisandid (näiteks tetraetüülplii etüleeritud bensiinis). Elektrilaengute kogunemine: negatiivsed laengud võivad koguneda näiteks vedeliku pinnale, positiivsed toru seintele. On võimalik
f) PAB -poorne asfaltbetoonsegu; g) TAB -tihe asfaltbetoonsegu; h) DAB -dreenasfaltbetoonsegu (on eriti suure jaavpoorsusega segu tardkivikillustikust, soelmctest ja sitkest voi polumecrmodifitseeritud naftabituumenist); i) VAS valuasfaltsegu (on sitkebituumenist, fillerist rung skeletti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud ja seadmetega voi kasitsi paigaldatav mittetihendatav mass). Asfaltbetoonsegude valmistamine toimub kuumsegamise teel tsuklilise toimega segistites. Segude valmistamisel tuleb tehnoloogilised vetted valida nonda, et oleks tagatud etteantud kvaliteeditingimustele vastava asfaltbetoonsegu valmimine. Soltuvalt konkreetsest seguretseptist ja lahtematerjalidest koosneb segu mineraalosa 1-4(5) erinevast fraktsioonist ning fillerist ja bituumenist. Tehnoloogiline jarjekord naeb ette, et koigepealt tuleb kasutatavad materjalid transportida segisti platsile ja ladustada nad fraktsioonide kaupa eraldi nii, et puuduks
valatud liugelaagrite ja valtsitud leht- ning ribamaterjalist stantsimise teel valmistatud laagriliudade tarvis. Võrreldes babiitidega on alumiiniumi laagrisulamid odavamad, kergemad, suurema tugevuse, parema soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega ning tehnoloogilisemad. Puuduseks on suur joonpaisumistegur. 14.Alumiiniumvaht, kärg alumiinium. Mõlemaid võib kombineerida alumiinium lehtedega, et saada nn sandwich paneelid. Al-vaht. Kasutus: gaaside ja vedelike segistites, löögienergia neelajates, soojusvahetajates, kerge (tihedus 3 ... 12 % alumiiniumi tihedusest) kuid tugeva konstruktsioonimaterjalina. Saadakse valumenetlusel sulametalli vahustamisel ja suunatud kristalliseerimisel (erinevalt pulbermenetlusest). 15 Al valumeetodid- . liivsavi vorm valu ja kokill valu Kokill e. metallvorm lahtivõetamatu või lahtivõetav valuvorm, mis valmistatakse malmist, vahel ka tööriistaterasest. Eelised:
torud ning töötsükkel jätkub. Meeter 20 tuhat krooni. 14.Betooni segistid-tööpõhimõtte järgi variandid, kirjeldus, parameetrid. Tsükkeltoimega betoonisegistites lähtekomponendid segatakse portsionitena ja peamine tunnus suurus on valmissegu maht. (Sundsegistid) Tööseadme elementide liikumise järgi Trumli telje asendi järgi Segamislabida pöörlemissageduse järgi Pidevtoime-betoonsegistid- Neis segistites laaditakse pidevalt lähteaineid, samuti väljub pidevalt betoonsigu. Põhiparameeter on tootlikus. Sobib sinna, kus on suures koguses vaja ühte ja sama segu. Töötavad betoonitööde suure mahuga objektidel. Kasutatakse jäiga betoonsegu tegemisel. Sundsegistite eeliseks võrreldes gravitatsioonisegistitega on segamise aktiivsus, mis väheneb komponentide ebaühtlase jaotumise tõenäosust segades ning seisutsoonide tekkimise trumlis.
POLÜMEERBETOONID: Lisatakse polümeeri ,muudab betooni voolavamaks. TTP hoone seest ja väljast polümeerbetoonist. Olemus: sile, valge, käega katsudes pehme. RASKEBETOON: Omadused: Tugevus 28 päeva. Tõmbetugevus survetugevusest 815 korda väiksem. Mahumass 20002500 kg/m3. Poorsus 315 %. Vee imavus 28 %. Tulepüsivus tules ei kahjustu, aga tugevus langeb. BETOONI TRANSPORT: Keerlevates segistites, et ei toimuks tardumist. Mitte üle 1 tunni autosõitu. PAIGALDAMINE, HOOLDAMINE: Raketiste tegemine, valatakse betoon raketistesse, tihendatakse, vibreeritakse, silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul. Kivistumine toimub esimestel päevadel kiiremini.
Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metall osadele, mis on seotud vedela või puiste materjali ümbertöötlemisega segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potensiaalide vahe keskonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimis kohal: 1)Dielektriliste vedelike voolamisel. 2) Tolmu ja õhusegude liikumisel(pneumotransport) 3) Materjalide töötlemisel segistites. 4) Riide materjalide lõikamisel. 5) Ülekande seadmete, kummi rihmade hõõrdumisel. 6) Dielektriliste vedelike transpordil kui vedelik sisterni sees liigub. Põhjustajad: 1.korrosiooni produktid 2. hapendumis ja lagu produktid 3. Puhastus agregaatide jäägid 4. sihilikult manustatud lisandid(nt: tetraetüülplii- etuleeritud bensiinis). Elektrilaengute kogunemine: negatiivsed laengud võivad koguneda nt: vedelike pinnale, positiivsed nt: toruseintele
jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid nad leiavad kasutust ka kodumajapidamistes nt külmutites (kompressorid), ventilaatorites, pesumasinates, segistites (mikserid). Tänapäeval tarbitakse umbes 60% toodetud elektrienergiast elektriajamite poolt. Et paremini aru saada elektril töötavatest täiturmehhanismidest käsitletakse esialgu lihtsamaid elektrotehnika aluseid ning seejärel kirjeldatakse kolme tihti kasutatavte elektriliste täiturite (diood, transistor ja türistor) tööpõhimõtet. 3.2. Alalisvool Elektrivooluks (electrical current) nimetatakse elektrilaengute (metallis elektronid,
annaabi.ee 
