*taimejuure rakkudes on arbuskulid(harunenud seenehüüfid), mis tungivad taimejuure rakukesta ja membraani vahele *ainevahetus efektiivne ! *taime juurekarvad säilivad Ektomükoriisa: *kandseened + puittaimed *seenmantel e tupp. Hüüfid ümbritsevad tihedalt juurt *juurekarvad peale seenmantli tekkimist kaovad ja ei tungi läbi rakukesta ! *üksikud seenehüüfid tungivad juure välimiste rakkude vahele ja moodust Hartigi võrgustiku
nende kibeduse tõttu nagunii värskelt süüa. Ökoloogia • Riisikad on metsade ja puisniitude seened. • Eranditult kõik liigid kasvavad sümbioosis puude ja põõsastega, http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/metsa moodustades nendega mükoriisasid d-ulalt/ (seenjuuri). • Kooselus riisikatega tekivad puudel ektomükoriisad ehk sellised seenjuured, mille puhul seen moodustab puude narmasjuurte ümber seeneniitidest tupe (seenmantli); samal ajal ulatuvad http://www.pky.ee/m/index.php? seeneniidid ka juurerakkude vahele aga option=com_phocagallery&view=category&id= 8:nedrema-puisniit&Itemid=93 mitte nende sisse. Ökoloogia • Teatud riisikaliigid võivad seostuda kas ainult ühe või väheste lähedaste puuliikidega leht- või okaspuude seast, teised moodustavad mükoriisasid nii okas-kui ka lehtpuudega.
Mükoriisa -arbuskulaarne: - ikkeseen + rohttaim - seeneniiit tungib juurerakkudesse rakukesta ja membraani vahele ja hargneb seal arbuskulaarselt e. põõsasjalt - hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada -ektomükoriisa : - põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel - ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet -seen on vahendaja puu ja seenlille vahel -orhidoidne:
paljudele kõrgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota). Ektendomükoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse. Ektomükoriisad, ectomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse. Kaheks iseloomulikuks tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Endofüütne (seen), endophytic - näiliselt tervete taimede lehtedes ja/või vartes elunev. Endomükoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Eos e. spoor, spore - üldtermin põhilise pisima paljunemiskehakese tähenduses seente ja seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises. Eoskand e. basiid, basidium - kandseentel (Basiodiomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel spetsiaalsetel *eostugedel tekivad
AM)- mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung juurerakkudesse ning seenmantli ja Hartigi võrgustiku puudumine. Sellist mükoriisat moodustavad seened kuuluvad kottseente hulka. ·Orhidoidne mükoriisa- mükoriisa, kus seen moodustab juurte välimistes
tavaliselt hästiarenenud, hüüfid sisenevad ka taimerakku Üks ja sama seeneliik võib moodustada ektendomükoriisat ühe taimeliigiga, ektomükoriisat teisega. Seened: vaid kottseente erinevad rühmad. Taimed: vaid paljas-seemnetaimed Lisaks mantlile ja hartigi võrgustikule juureraku-sisene kolonisatsioon Mantel õhuke Arbutoidne mükoriisa; seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik Seened: kandseened. Taimed: seltskanarbikulaadsed(Ericales). Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), uibuleht (Pyrola). Monotropoidne mükoriisa; Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Seen on ektomükoriisses sümbioosis autotroofsete taimedega, kellelt saab süsinikku, mille transpordib teisele klorofüllita taimele. Seened: kandseened.
Seenemantlist tungivad üksikud seenehüüfid juure välimiste rakkude vahele moodustades Hartigi võrgustiku. Mükoriisa põhitüübid: Ektomükoriisa: Ektendomükoriisa - Mantel on redutseerunud või puudub. Hartigi võrgustik on tavaliselt hästi arenenud, hüüfid sisenevad ka taimerakku. Lisaks mantlile ja Hartigi võrgustikule juurerakusisene kolonisatsioon. Kottseened. Paljaseemnetaimed. Arbutoidne mükoriisa - Seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik. Kandseened. Selts kanarbikulaadsed. Monotropoidne mükoriisa - Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Kandseened. Klorofüllita taimed, harilik seenlill. Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse. Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid,
liblikõielised jne. Pigem on erandid need, kellel ei ole üldse mükoriisat või on mingit teist tüüpi mükoriisa. Arb mükoriisat ei esine väga toitainerikkas (saastunud) keskkonnas, tundras, mägedes, ka põllul vaid teatud liigid. Ektomükoriisa puhul on hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Pärast seenmantli teket juurekarvad kaovad ja kogu juureosa ainevahetus saab toimuda ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenmantlist eemalduvad mulda üksikud või sageli ka mitmekümnest hüüfist koosnevad seeneväädid, mis moodustavad mullas mütseeli. Hästi välja arenenud mütseel võib omavahel ühendada mitmeid lähestikku kasvavate taimede juurestikke. Enamik nn söögiseeni, mis moodustavad jala ja kübaraga viljakehi, moodustavad mükoriisa puudega. Söögiseente ABC
võivad need ühendada taimejuured ühtsesse võrgustikku. Arbuskulaarmükoriisat moodustavate seentega sümbioosis elavad paljud põllu- ja aiataimed, sh mitmed põõsaliigid. Ektomükoriisat moodustab umbes 3% kõikidest taimedest. Samas kuuluvad nende hulka väheste eranditega ainult puittaimed. Ektomükoriisa iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja Hartigi võrgustik. Seenmantel on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb taimejuurt. Pärast seenmantli teket juurekarvakesed kaovad ja kogu kaetud juureosa ainevahetus mullaga toimub ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenmantlist tungivad üksikud seenehüüfid juurte välimiste rakkude vahele ning seal harunedes moodustavad tiheda nn Hartigi võrgustiku. Ektomükoriisa moodustub sümbioosis paljude tuntud metsaseentega (nt kukeseened, mitmed puravikulised jt). 42
annaabi.ee 
