ning pudenevad mulda mullas võivad olla elujõulised ~6-12 aastat või rohkem Levimine Kartuli-kiduussil puudub loodusliku leviku võime. Noorte kiduussi vastsete lähilevik toimub mullas kartulitaime juurte suunas. Tsüstid levivad uutesse piirkondadesse mulla, kartulimugulate, istikute, taimede, lillesibulate, põllu harimiseks kasutatud masinate ja seadmetega ning jalanõudega, aga ka vihma- ja lumeveega. Kõiki seemnekartuli tootmiseks kavandatavaid põlde kontrollib kartuli-kiduussi suhtes Põllumajandusamet. Kartuli-kiduussi tuvastamiseks tarbekartuli põldudel viib Põllumajandusamet läbi seiret. Kasutatud materjaalid http://www.biolan.fi/image/tuotekuvat/peruna.jpg http://www.pma.agri.ee/docs/pics/PMA_infoleht_2_kartulikid uuss.pdf http://www.forestryimages.org/browse/detail.cfm? imgnum=5393022
Muld peaks olema 10 cm sügavuselt tahenenud ning püsivalt soojenenud +7...+10°C-ni. Idandatud mugulate puhul tuleb jälgida, et idusid ei kahjustataks (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu). Et saada tervet seemet, peavad seemnepõllud teistest kartulipõldudest olema eraldatud. Väikseim vahemaa seemnekartulipõllu ja naabruses asuva kartuli tootmispõllu vahel peab olema supereliitseemnekartuli tootmisel 50 m, eliitseemnekartuli tootmisel 25 m ja sertiftseeritud seemnekartuli tootmisel 10 m. Nõuet vahemaa kohta ei kohaldata, kui seemnekartulipõld on taimekahjustaja leviku eest piisavalt kaitstud maastiku geograaflise iseärasuse või loodusliku tõkkega. (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu) Seemne- ega toidukartulil ei tohi esineda erinevaid haigusi, kahjustajaid. Põhjuseid on mitmeid. Haigused vähendavad saaki (on ka juhuseid, kus saak hävineb täielikult), vähendavad saagi kasutamise kõlbulikkust (just mütotoksiinide tõttu) ( Nõuded seemnekartuli
7) ei ületa põllul, hoones või rajatises taimekahjustajaga saastunud või haigustunnustega taimede protsent lisas 3 kehtestatud taimekahjustaja esinemise piirmäära. 7. Kes sertifitseerib paljundusmaterjali? Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt, seemne ja seemnekartuli puhul ka pakendite sulgemine ja märgistamine Põllumajandusameti järelevalve all. Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed. paljundusmaterjali sertifitseerimise korra ning nõuded taimeliigi või -liikide grupi kaupa kehtestab põllumajandusminister. 8. Paljundusmaterjali sertifitseerimist tõendav dokument ja selle kehtivusaeg.
1. Põllumajandusamet www.pma.agri.ee Taimekaitsevahendite turule lubamine, Taimekaitseregistri pidamine, TK vahendite turustamise ja kasutamise ning TK seadmete alane järelevalve , Taimekaitsetunnistuste väljastamise sisuline korraldamine http://www.pma.agri.ee/index.php?main=1 Taimeterviseregistri pidamine, taimede ja taimsete saaduste sisseveo riiklik järelevalve; Ohtlike taimekahjustajate esinemise ja leviku tuvastamine, taimepasside väljastamine; seemnekartuli sertifitseerimine ja turustamise kontroll; Seemnete sertifitseerimine rahvusvaheliste nõuete kohaselt värske puu- ja köögivilja turustamisstandardite nõuetele vastavuse täitmise kontroll Mahepõllumajandusliku ettevõtte tunnustamine ja Mahepõllumajanduse registri pidamine tootjate ja käitlejate arvestuses Maaparandusalase tegevuse koordineerimine ja maaparandussüsteemide registri haldamine 2. Veterinaar- ja toiduamet www.vet.agri.ee
maades. Vajab arenguks niisket mulda, säilib haigetes mugulates, mullas. OHTLIK KARANTIINE KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, kartulisaak hävitatakse. Tõrje: nakatunud seemned hävitada, pikaajaline kartulikasvatamiskeeld põllul. Desinfitseerida harimisriistad, hoidlad jne. o Kartuli-keerdlehisus lehtede servad rulluvad üles. Kandub edasi lehetäide ja teiste imevate putukatega ja seemnemugulatega. Põhjustab suuri saagikadusid. Tõrje: seemnekartuli pidev uuendamine ja sorteerimine, haiguskindlad sordid, haigete taimede eemaldamine põllult, putukatele keemiline tõrje. o Kartuli värtna viroid eestis üksikleiud, levib nakatunud mugulatega. Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine. o Hahkhallitus tomatil SEEN. Säilib taimejäänustes ja mullas. Kasvu ajal levib eostega. Nakatab ainult nõrgestatud, vigastatud või surnud kudesid. Haigestumist soodustavad
10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse kartulisordid 5. rühmaks: *varajased-kasvuaeg 75-90 päeva *keskvarajased-85-100 päeva *keskvalmivad-95-110 päeva *keskhilised-105-120 päeva *hilised-115-140 päeva Kasutamisotstarbe järgi jagunevad: söögikartul(Jõgeva Kollane), söödakartul, tööstuskartul(Sulev) ja universaalkartul(Olev). 11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. 1.Seemnemugulate kaal on 50-70g. 2.Seemnekartuli hulgast eemaldada kõik nõuetele mittevastavad mugulad. 3.Eelindamine, mis kiirendab tõusmete tärkamist. See saavutatakse 4-5 nädalase idandamisega, küllaldase valguse, niiskuse, värske õhu ja 12-15ºC temp juures. Eelidandamisel tekivad ka juurealgmed, mis võimaldavad kiiremini üle minna toitumisele juure kaudu. 4.Samuti seemneid puhitatakse, mis on üks tähtsamaid võtteid haiguste vastu võitlemisel. 12. Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogia.
Erinevad sordid taluvad mehaanilisi vigastusi erinevalt. Mida vähem erineb kartuli temperatuur koristamise hetkel õigest säilitustemperatuurist, seda kauem kartulid säilivad. Koristatud saadused tuleb hoida varjus. Koristusaja valikul lähtutakse kartuli kasvatamise eesmärgist, sortide kasvuaja pikkusest, lehemädaniku lööbimisest jne. Optimaalne koristusaeg on kartuli tehnilise küpsuse saabumine pealsete kuivamine ja mugulate koore kinnijäämine. Seemnekartuli võib koristada enne küpsust, et vältida nakatumist seenhaigustesse. Sel juhul tuleb 8-14 päeva enne koristust pealsed eemaldada, et mugulate koor jääks kinni. Koristatakse sortide valmimise ja lehemädanikukindluse järjekorras. Koristada tuleks kuiva ilmaga ning mugulaid võimalikult vähe raputades. Enne hoiustamist peavad mugulad olema kuivad. Koristamisel kasutatakse kombaine, kuid neil on omad piirangud. Keskmiselt sõidavad
vara) · kultiveerimine (kui pärast kündi tärkavad umbrohud) 7 Kevadine: · libistamine, äestamine · Kultiveerimised · mahapaneku eel harida võimalikult sügavalt (15-17cm) · mineraalväetised · vagude sisseajamine Mahapanek · muld peaks harimissügavuses olema soojenenud +7-+10 kraadini · kergetel muldadel mai algus, rasketel mai lõpus (toominga õitsemisest pihlaka õitsemiseni) · sobiv kasvutihedus hektaril: 60-70000 taime/ha -seemnekartuli kasvatamisel 40-45000 taime/ha - toidukartuli kasvatamisel ~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta) · seemnenorm - keskm. 3 t/ha (2 - 4 t/ha) · mugulad peaksid saama kaetud vähemalt 5-7cm mullakihiga, vao kõrgus ~25 cm Kasvuaegne hooldamine 1 Rullimine -kuiv kevad-hiline mahapanek - kerge muld Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles
sügisel, kergetel mudadel võib ka kevadel. Sõnnikut peaks olema vähemalt 40t/ha. Tähtis on, et sõnnik küntakse kiiresti mulda, muidu lämmastik aurub ära. Mineraalväetisi tuleks anda õiges vahekorras. Toidukartulitele antakse enam fosfor- ja kaaliväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine Kõige tähtsam on, et oleks terve sort. Seemnematerjal peab olema sorteeritud suuruse (läbimõõt 4-5 cm, kaal u 40-60g) ja tervisliku seisundi järgi. Oluline on ka seemnekartuli idandamine kevadel enne mahapanekut. Biokeemilised protsessid hakkavad toimima selles suunas, et algaks hoogne elutegevus ja ilmuksid rohelised lehed. Mugulate eelidandamine pikendab kasvuperioodi, mille tulemusena saak valmib sügisel varem. Tänu sellele on nakatumisoht kartulilehemädaniku väiksem ja koristamine on soodsate ilmastikutingimustega. Eelidandamiseks kulub 3-4 nädalat ja see peab toimuma valguse käes. Valguse käes moodustuvad lühikesed tugevad eosed
jalgadesse läbi naha. Vt lisa Eesti Loodus, nr 3/2010. --- 59 Ülesanne (probleemide lahendamine) Kartuli-kiduuss on levinud taimeparasiit, kelle peamine peremeestaim on kartul. Tillukene uss elab juurestikus ning kahjustab juurekudedest toitudes taimi, mille lehed seetõttu närbuvad. Kidurad kolletunud lehtedega taimed annavad kehva saagi, see võib väheneda kuni 80 %. Kiduussid ei suuda ise aktiivselt liikuda, nad levivad uude kasvukohta koos mulla, seemnekartuli või põllutööriistadega. Kiduussid on lahksugulised. Isased elavad juurte sees, on umbes 1 mm pikkused piklikud ussid, poole väiksemad emased on ümara kujuga ja elavad peamiselt juurte peal. Pärast viljastamist hakkavad emaste sees munad arenema, ja kui need on küpsed, uss sureb ning munadekogumik jääb tema kõvaks muutunud naha sisse, st moodustuvad mooniseemnesuurused tsüstid. Ühes tsüstis on ligi 500 muna. Tsüstid pudenevad taime küljest mulda ja talvituvad
annaabi.ee 
