Eesti ekspordib kõige rohkem Lätti, Leetu. 2015. aastal 9000 tonni hinnaga 1,97 €/kg. SIGADE BIOLOOGILISED JA MAJANDUSLIKUD OMADUSED 1. Sigadel suur viljakus. Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad) Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3
Häbemel turse ja punetus vähenevad, alumine häbemesopp muutub teravamaks. Tupeesiku limaskest muutub kahvatumaks, innaaegne eritis muutub selgeks, hiljem kleepuvaks. Paigalseisurefleks · Innajärgne faas emistel ei ole enam paigalseisurefleksi. Häbeme muutused kaovad vähehaaval, häbe muutub kahvatuks, jahedaks. Alguses eritub tugevalt kleepuvat lima, seejärel muutub tupe limaskest kuivaks. Optimaalne seemendusaeg: emis on seemendamiseks valmis, kui tal esineb paigalseisurefleks, mis tekib tavaliselt innafaasi alguses. Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Sugurakkude suure arvu tõttu võib ovulatsiooniperiood kesta 4-6 h. Sugurakud on küll 20-24 h eluvõimelised, kuid viljastumisvõime on parim 4-6 h peale ovulatsiooni. Spermidel kulub emassuguorganitesse jõudmisest veel u 2 h enne kui on viljastumisvõimeline. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 h peale esmast seemendust. 8
munarakud emakates. Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine. See on õietolmu lendamine emakasuudmele. Tolmu terad saadavad oma seemnerakud emakasse. Õitest moodustuvad viljad ja nendes valmivad seemned siis, kui on toimunud tolmlmine ja viljastumine. Seeme koosneb idust (tekib seemnerakust ja munaraku ühinemisest) ja toiduvarust (tekib keskraku ja seemneraku ühinemistest, on triploidne). Kopulatsioon - sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks. Mittesuguline paljunemine Uus orgenism saam saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Otsepooldumine bakteritel. Toimub DNA kahekordistumine. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja kestad ning koos sellega moodustub kaks tütarrakku.
e) järglaste hindamisel peab olema : täkul vähemalt 8 kolme aastast järglast, märal vähemalt kaks varssa. 15. Eesti maahobuste seltsi baasil tehti toris esimesed ristamiskatsed järgmiste tõugudega(1856-1880) : 1. Soome hobune (madis, poka, miska) 2. Kolm araabia täkku. 3. Hiljem ka ardenni ja norra hobusega LK 5 Spermatosoidid säilivad emassuguorganis maksimaalselt 48 ha Seega optimaalsem aeg esmaseks paarituseks / (või ka seemendamiseks) on 3. päeva hommikul ning teist korda 5. päeval 20. Hobust peab enne või pärast söötmist jootma /kumb variant ja miks? Enne (sest sooled lähevad muidu kõhus segamini?) Allapanu/sõnnikusüsteemi järgi jaotatakse tallid: a) sõnnikutallid, allapanu kulub 2 korda rohkem b)puhastallid- põrand tellistest või laudadest, allapanuks traviljapõhk (2-3kg) või turbapätsid (poole vähem, kui põhku).
Optimaalsed seemendustingimused saavutatakse siis, kui kogu ovulat-siooniperioodi jooksul on munajuhas täiesti viljastamisvõimeline sperma. Sellisel juhul satuvad paljud viljastamisvõimelised muna-ja seemnerakud kokku. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 tundi pärast esmakordset seemendamist. 27. Sigade kunstlik seemendus (seemenduse läbiviimine). Seemendusvahendid (seemeduspipetid ehk kateetrid on kas ühekordseks võis korduvkasutuseks). Emiste kunstlikuks seemendamiseks on peale spermadoosi vaja tuubi avamiseks kääre, pipetti ja võimalusel veidi libestavat vahendit (näit. vedel parafiin) sperma sisseviimiseks. Häbememokki puhastatakse kuiva puhta paberiga (näit. tselluloospaberiga). Seemenduspipetid (kateetrid) Pipetid on seemendusseadmed, mis on ette nähtud kas korduvaks (kummipipetid) või ühekordseks käsutuseks (plastmassist pipetid). Enne seemendamist tuleb kuldispermat säilitada 16-18C juures, pimedas, vältida
siis efektiivne populatsioonimaht oleks 4 600 120000 Ne = = 597 600 + 120000 See tähendab, et antud populatsioon (600 ja 120000 ) vastab võrdse isas- ja emasloomade arvuga panmiktilisele populatsioonile suurusega ligikaudu 600 looma. Kunstliku seemenduse rakendamisel võib ühe pulli spermaga seemendada kuni 10000 lehma aastas. Seega vajatakse 120000 lehma seemendamiseks ainult 12 pulli. Efektiivne populatsiooni suurus on sel juhul: 4 12 120000 Ne = = 48 looma 12 + 120000 Homosügootsus ehk geenisageduse fikseerumine (juhusliku geenitriivi tõttu, kuna loomade arv on väike) 1 1 tekib esimesel juhul × 100 = 0,08% -s ja teisel juhul × 100 = 1,04% -s lookustes. See osutab
1.1. individuaalne paaridevalik 1.2. rühmaline paaridevalik 1.3. massiline paaridevalik. 1.1. Individuaalse paaridevaliku moodustatakse vanempaarid kõrge aretusväärtusega loomadest eesmärgiga saada neilt eriti väärtuslikke järglasi. Individuaalset paaridevalikut rakendatakse enamasti tippkarjades (tuumikkarjades). Tavalistes tootmiskarjades rakendatakse seda harva. 1.2. Rühmalise paaridevaliku korral moodustavad rühma sarnaste omadustega emasloomad, kelle seemendamiseks kasutatakse teatud omaduste ja põlvnemisega isasloomi. Seda rakendatakse enamasti loomuliku paarituse korral lamba- ja hobusekasvatuses. Kunstliku seemenduse korral eelistatakse tootmis- ja tõufarmides liinilis-rühmalist paaridevalikut. Seejuures arvestatakse loomade liinikuuluvust ning eriti isasloomade tõu- ja jõudlusomaduste üleolekut emasloomade omadest. 1.3. Massilise paaridevaliku korral paaritatakse emasloomi vabalt karja paigutatud
· Villa pügamine uttedelt saba ümbruses, jääradel munanditelt ja kõhult villa tombud 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendamine Võrreldes veiste ja sigade on lammaste puhul kunstliku seemenduse kasutus tunduvalt väiksem nii Eestis kui kogu maailmas. Enamuses toimun lammaste viljastamine loomulikul teel kasutades uttede paaritamisest sugujääradega. Peamiseks põhjuseks on see, et ei ole osatud leida edukaid tehnoloogiad lammaste kunstlikuks seemendamiseks nn. tavameetodite tservikaalse ja vaginaalse meetodiga. Suurema viljastumise kindlustab uttede emakasisene kunstlik seemendamine, mis aga nõuab tunduvalt suuremaid kulutusi ja hästi väljaõppinud personali kunstliku seemenduse läbiviimiseks. Eestis on nõukogude perioodil kasutatud uttede vaginaalset ja tservikaalset meetodit. Alles 2006. ja 2007.a. on esmakordselt Eestis rakendatud ka emakasisest seemendamist ja seda on tehtud suurimas Eesti lambafarmis- OÜ
· Kuna poegimiste reguleerimine järjestikuse innatsüklite möödalaskmistega tekitab ahtrust, tuleb poegimiste graafikut korraldada aastaringseks eelkõige mullikate seemendusaja reguleerimisega. · Reproduktsioonil ja aretusel on määrav osa piimajõudluse suurendamisel. · Aretuseks tuleb kasutada hea tootmispotensiaaliga lehmi, sest madala piimatoodanguga lehmade järglased on enamasti suhteliselt madala piimajõudlusega isegi siis, kui seemendamiseks kasutatakse tipptasemel pullide spermat. · Seda saab leevendada embrüosiirdamise abil. · Embrüosiirdamise põhimõte seisab kõrge piimajõudlusega lehmade viljastatud munarakkude siirdamises geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või lehmade emakasse. · Ajavahemikul, mil kõrgetoodangulist lehma ennast ei viljastata, on selle munarakke võimalik saada iga järjestikuse innaga kaasneval ovulatsioonil.
Piimatoodang on lihaveistel väike ja kogu piim kulub vasika üleskasvatamisele. Eestis on lihaveiste kasvatamine olnud tagasihoidlik, sest piiravaks on madal veiseliha hind, mis omakorda sõltub söötade hinnast. Seepärast on lihaveised levinud enamasti sooja kliimaga piirkondades, kus veiseid saab karjatada aastaringselt, mis omakorda võimaldab vähendada kulutusi söödale. Karmima kliimaga piirkondades kasutatakse lihatõugu pulle madalama aretusväärtusega piimalehmade seemendamiseks, et saada kiirekasvulisi ja parema lihakvaliteediga ristandeid, kes Tuntumad lihaveistõud on aretatud Inglismaal ja Prantsusmaal, arvestatavaid tõuge on Itaalias, Saksamaal ja mujal. ENAMLEVINUD LIHAVEISETÕUD HEREFORD Herefordi tõug on vanemaid tõuge maailmas. Aretati välja Inglismaal Herefordshire krahvkonnas. Värvus on valdavalt punane erinevate toonidega. Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Neid märgiseid pärandavad herefordid ka ristamisel järglastele
annaabi.ee 
