uuenemiseks peaks justkui vähem valku kuluma. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et selles eas inimesed vajavad tavanormist rohkem toiduvalke - ühelt poolt haigustega toimetulemiseks, teisalt on neil valgu biosaadavus langenud. Valgu Joonis 4. Marasmus on haigus, biosaadavus tuleneb valkude bioväärtusest ja mis on põhjustatud valguvähesest toidust. toiduvalkude seeduvusest. Täisväärtuslike valkude korral nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus langevad enam-vähem kokku. Halvemini seeduvate valkude puhul (kõrge kiudainesisaldusega toidud) on nendes leiduvate aminohapete kasutamine väheefektiivne. 14 Tegelikkuses puutume tihti kokku toiduvalkude õigete tarbimissoovituste eiramisega. Näiteks Ameerika Ühendriikide teadlased arvavad, et paljud nende kaasmaalased söövad kahekordse
negatiivse mõjuga silo söömusele ei ole erinevat päritolu proteiiniga seda täheldatud. Mõnede proteiiniallikate puhul on silo kuivaine söömus isegi suurenenud. Kvaliteetse silo puhul on proteiini lisasöötmisel silo kuivaine söömusele siiski positiivne mõju, kuigi see kõigub väga suurtes piirides. Oletatavasti proteiini mõju silo kuivaine söömusel sõltub ühelt poolt nii proteiini allikast kui ka silo orgaanilise aine seeduvusest. (Silo söömust mõjutavad tegurid) 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju Silo kuivaine söömust mõjutavad lisaks taimede raku kestainete sisaldusele ja seeduvusele vatsas ka kuivainesisaldus ja fermentatsioonil tekkivad orgaanilised ühendid. Soome teadlased on tõdenud, et silo fermentatsioonil tekkivad orgaanilised happed, etanool, ammoniaak jt. vähendavad söömust. Mida rohkem tekib silo fermentatsioonil laguprodukte,
valgusüntees, on vaja kõrge toitelise väärtusega valke koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Vanemas eas on lõhustumisprotsessid ülekaalus ja kudede uuenemiseks peaks justkui vähem valku kuluma. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et selles eas inimesed vajavad tavanormist rohkem toiduvalke - ühelt poolt haigustega toimetulemiseks, teisalt on neil valgu biosaadavus langenud. Valgu biosaadavus tuleneb valkude bioväärtusest ja toiduvalkude seeduvusest. Täisväärtuslike valkude korral nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus langevad enam-vähem kokku. Halvemini seeduvate valkude puhul (kõrge kiudainesisaldusega toidud) on nendes leiduvate aminohapete kasutamine väheefektiivne. Tegelikkuses puutume tihti kokku toiduvalkude õigete tarbimissoovituste eiramisega. Näiteks Ameerika Ühendriikide teadlased arvavad, et paljud nende kaasmaalased söövad kahekordse soovitava päevakoguse valku
intensiivne valgusüntees, on vaja kõrge toitelise väärtusega valke koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Vanemas eas on lõhustumisprotsessid ülekaalus ja kudede uuenemiseks peaks justkui vähem valku kuluma. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et selles eas inimesed vajavad tavanormist rohkem toiduvalke - ühelt poolt haigustega toimetulemiseks, teisalt on neil valgu biosaadavus langenud. Valgu biosaadavus tuleneb valkude bioväärtusest ja toiduvalkude seeduvusest. Täisväärtuslike valkude korral nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus langevad enam-vähem kokku. Halvemini seeduvate valkude puhul (kõrge kiudainesisaldusega toidud) on nendes leiduvate aminohapete kasutamine väheefektiivne. Tegelikkuses puutume tihti kokku toiduvalkude õigete tarbimissoovituste eiramisega. Näiteks Ameerika Ühendriikide teadlased arvavad, et paljud nende kaasmaalased söövad kahekordse soovitava päevakoguse valku
üksikosade keemilist koostist. Heintaimede bioloogilise arengu alguses on noores rohus taime lehtede ja varte kuivaine seeduvuse erinevused marginaalsed. Esmased rakuseinad noortes kudedes on pektiinirikkad (umbes 50% seinast). Lehtede rakusein on pektiinirikkam ja vähem puitunud kui varred/kõrred. Lehtedel on vatsas lühem peetusaeg, võrreldes vartega, lehtede kiu suurema KA seedumise ja mitteseeduva materjali kiirema läbimisaja tõttu. Kui kõrrelistel lehtede KA seeduvus oli kõrte seeduvusest suurem 62-293 g kg-1 võrra, siis varasel ristikul ja lutsernil erines lehtede ja varte seeduvus vastavalt 80-154 ja 164-262 g kg -1 võrra. Kõige suurem erinevus lehtede ja varte KA seeduvuse vahel oli põldtimutil ja harilikul aruheinal loomise faasis (vastavalt suurem 280 ja 293 g kg-1 võrra) ja lutsernil õitsemise faasis (suurem 262 g kg-1 võrra). Üle 50%-line lehtede osakaal biomassist on heintaimede varasemates arengufaasides, mis kindlustab rohusööda hea toiteväärtuse
7. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise. Lehm on rohusööja ja seetõttu seotud taimsete toitainete seeduvusest. Vatsas sümbioos mikroobidega. Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 8. Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle 0,75 hindepunkti neg.energiabilansi perioodil ning sel perioodil peab KKI olema 2,5- 3. Pärast neljandat
8. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise. Lehm on rohusööja ja seetõttu seotud taimsete toitainete seeduvusest. Vatsas sümbioos mikroobidega. Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 9 .Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle 0,75 hindepunkti neg.energiabilansi perioodil ning sel perioodil peab KKI olema 2,5- 3. Pärast neljandat
valgusüntees, on vaja kõrge toitelise väärtusega valke koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Vanemas eas on lõhustumisprotsessid ülekaalus ja kudede uuenemiseks peaks justkui vähem valku kuluma. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et selles eas inimesed vajavad tavanormist rohkem toiduvalke - ühelt poolt haigustega toimetulemiseks, teisalt on neil valgu biosaadavus langenud. Valgu biosaadavus tuleneb valkude bioväärtusest ja toiduvalkude seeduvusest. Täisväärtuslike valkude korral nende bioloogiline väärtus ja biosaadavus langevad enam-vähem kokku. Halvemini seeduvate valkude puhul (kõrge kiudainesisaldusega toidud) on nendes leiduvate aminohapete kasutamine väheefektiivne. Tegelikkuses puutume tihti kokku toiduvalkude õigete tarbimissoovituste eiramisega. Näiteks Ameerika Ühendriikide teadlased arvavad, et paljud nende kaasmaalased söövad kahekordse soovitava päevakoguse valku
annaabi.ee 
