hävivad parasiidid- keeritsussid SEALIHA 1) põrsaliha kuni 20kg raskune, heleroosa värvusega, peenekiuline, pehme, mahlane 2) noorlooma- ehk kesikuliha 20-50kg, helepunase värvusega, peenekiuline 3) sealiha üle 50-70kg, jalgadel liha on tumedam, seljaliha on heledam Sealiha toiteväärtus- oleneb jaotustükist ja sellest kas pekk on eemaldatud Sisaldab rohkem B grupi vitamiine kui teised lihaliigid, Mineraalainetest- tsink, kaalium, fosfor Searümba jaotus 1. Seajalad: hernesupp, keedetud seajalad 2. Singitükk: ahjus küpsetatud sink 3. Tagumine praetükk: lihahautised 4. Seljakarbonaad: seakülg, lõigud, filee, ahjus küpsetatud seaselg 5. Seljatükk: ahjupraad, liha-juurviljahautised, hakkliha, täidetud liharullid 6. Pea: sült, hernesupp 7. Kõhuäär: sült, hakkliha 8. Ribitükk: kastmeliha, hautised, ahjupraad, grillilõigud 9. Abatükk: hernesupp, hakkliha, sült 10. Esikoot SEALIHA LAMBALIHA
Täidetud hakkmassist toote valmistamine Hakkmassist toodete valmistamine ja erinevad tooted Vasika kulinaarne kasutamine Veiseliha kulinaarne kasutamine Veiserümba jaotus ja kulinaarne kasutamine: Väikesetükilised pooltooted veiselihast Böfstrooganov kangid pikkusega 5-7 cm, otsast 1,5-2cm*0,5 cm Guljass kuubikud külje pikkusega 2-3 cm massiga 30-40 g Asuu kangid 4*2*2 cm Sealiha kulinaarne jaotus Searümba jaotus Sea tükeldatud poolrümp Väikesetükilised pooltooted sealihast Guljass - kuubikud külje pikkusega 2-3 cm Raguu 40g massiga kondiga tükid Sealiha tükelduskijud
Sigade arvu ja sealiha tootmise vähe- nemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, srotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Lenin- gradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraar- reformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade
Sigade arvu ja sealiha tootmise vähenemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, šrotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Leningradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraarreformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade
2. Lisa riis, kuumuta rasvaines läbi, samal ajal segades. 3. Lisa väike kogus kuuma puljongit (näit.kulbitäis). Kuumuta madalal kuumusel, samal ajal segades, kuni vedelik on sisse tõmmanud. 4. Lisa järgmine kulbitäis puljongit ja korda sama protseduuri. 5. Jätka vedeliku lisamist, kui eelmine kulbitäis on imendunud riisi. 6. Lõpeta vedeliku lisamine kui riis on pehme aga riisi tera on siiski hamba all tunda. Risotto jääb kreemise konsistentsiga ja mitte liiga kuiv. 39. nimeta searümba 4 jaotustükki 1. Kaelakarbonaad 2. Koot 3. Seajalad 4. Ribi 40. nimeta 3 hakkmassi ja nende koostisosad 1. Naturaalne hakkmass- hakkliha, vesi, maitseained (sool, pipar, ürdid) 2. Lihthakkmass e. kotletimass- hakkliha, vesi, leotatud sai, mugulsibul, maitseained 3. Knellmass- hakkliha, rõõsk koor, sai, muna, maitseained (sool, pipar, ürdid) 41. kirjelda 4 hakkmassist pooltoodet 1. Hakklihapallid 2. Frikadellid 3. Hakksnitsel 4
Ultrahelilained peegelduvad tagasi esmalt mõõteanduri ja naha kokkupuutepinnalt (nr 1 joonisel 4), siis seljapeki ja välisfilee (nn selja pikim lihas) vaheliselt membraanilt (nr 2), välisfilee läbimise järgselt peegelduvad lained tagasi roietelt (nr 3) ning lõpuks rümba sisemust ümbritsevalt membraanilt (nr 4). UF300 on võimalik seadistada selliselt, et selle ekraanil kuvatakse mõõtmise hetkel histogrammi, mille piigid moodustuvad vastavalt mõõdetava searümba peki ja lihassilma paksusele. Piikide nr 1 ja 2 (joonis) vahe on seda pikem, mida paksem on mõõdetava sea seljapekk ja piikide 2 ja 3 vahe sõltub selja pikima lihase läbimõõdust. Klassifitseerija pihustab mõõdetava rümba seljale vett, et tagada küllaldane ühendus UF300 mõõteanduri ja rümba pinna vahel, seejärel teeb klassifitseerija kindlaks viimase rinnalüli asukoha searümba seljal ning surub seadme viimase rinnalüli ja esimese nimmelüli kohal 7 cm
piima. Soola võetakse 1 l munasegu kohta 10 g. Munasegu valatakse võitatud vormi ja keedetakse veevannil kuni hüübimiseni või küpsetatakse praeahjus 150-175 kraadi juures. Munahüübeid võidakse ka valmistada köögiviljade, seente, liha, singi, kala, juustu ja vorstiga. Munahüübes võib osa mune asendada nisujahuga (1slp jahu kohta 1 muna) Serveeritakse suupistena koos valgete kastmetega. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel lehekülg 145-150 Searümba kulinaarsete jaotustükkide kasutamine Kaalub 60-75kg Kaelakarbonaad-Grillimises, saslõkiks, ahjupraeks, hautamiseks, praadimiseks Abatükk- Saslõkiks, hautamiseks, supilihaks. Välisfilee-Grillimiseks, praadimiseks, ahjupraeks, täidistega fileerullideks Tagaosa lihased-Ahjupraeks,suitsusingiks,guljasiks,hautamiseks,saslõkiks Sisefilee-Ahjupraeks, grillimiseks, suitsutamiseks, praadimiseks, vokiroogadesse
tagaosa. Need omakorda jaotatakse veel erinevateks osa tükkideks. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 143-144) Sealiha jaguneb rammususe järgi: rasvane sealiha (pekikihi paksus üle 4 cm), peekon (pekikihi paksus 2 – 4 cm) ning lihasiga (pekikihi paksus 1,5 – 2 cm). (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 260) Sealiha on peenekoeline, helepunase värvusega, sisaldab vähe sidekudet ja on mure. Kõige väärtuslikumateks osadeks searümba puhul peetakse: singi- (tagaosalihased), selja-, filee- (sisemine ja välimine), kaela- ja abatükki. Suured tükid, mis on mõeldud müügiks (kauplustele ja horeca klientidele) nendelt eemaldatakse pekk osaliselt või täielikult. Sinkidelt- ja abatükkidelt eemaldatakse suurte lihasgruppide vaheline sidekude ning rasv täielikult. (ibid) Enim levinud sea tükilihad: kaelakarbonaad, abatükk, prae- e tagatükk, sisefilee, välisfilee, peekon, esi- ja tagakoot ning tapasaadused
Peolauamenüüsse sobivad soojad eel- ja vaheroad ning pearoad. Pearoana sobivad eelkõige suured praed või portsjonilised praetud lihatoidud. Vaheroogadena serveeritakse grillitud või üleküpsetattud lihatoitusid. Rümpade jaotus Rümp jagatakse jaotustükkideks. Rümpade jaotamiseks on erinevad jaotusskeemid. Näiteks on eri skeemid suurte loomade (veis, karu, põder), väikeste loomade (vasikas, lammas, metskits) ja searümpade jaotamiseks. Vaata allolevat joonist, millel on kujutatud searümba jaotumist jaotustükkideks. Joonis 7.6. Searümba jaotustükid ja nende kasutamine toitudes. Joonis 7.6 lk. 92 1. Seajalad: sült, hernesupp, keedetud seajalad. 2. Singitükk: ahjus küpsetatud, keedetud, hautatud lihatoidud. 3. Tagumine praetükk: keedetud ja hautatud lihatoidud. 4. Seljakarbonaad: praetud, grillitud, ahjus küpsetatud lihatoidud. 5. Seljatükk: ahjupraad, liha- ja köögiviljahautised, liharullid jt hautatud lihatoidud, hakkliha.
annaabi.ee 
